← Eesti

3-3-1-30-09

RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine Kohtuistungil osalenud isikud Eesti Vabariigi nimel 3-3-1-30-09

  1. aprill 2009 Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Jüri Põld ja Harri Salmann OÜ APM Inter kaebus Rakvere Linnavolikogu
  2. mai
  3. a määruse nr 20 tühistamiseks Tartu Ringkonnakohtu
  4. detsembri
  5. a otsus haldusasjas nr 3-08-1194 Korteriühistu Kelly kassatsioonkaebus
  6. aprill 2009 Korteriühistu Kelly esindajad juhatuse liige Svetlana Trubatš ja vandeadvokaat Sirje Must OÜ APM Inter esindaja vandeadvokaat Küllike Namm RESOLUTSIOON Rahuldada Korteriühistu Kelly kassatsioonkaebus. Tühistada Tartu Halduskohtu
  7. augusti
  8. a otsus ja Tartu Ringkonnakohtu
  9. detsembri
  10. a otsus haldusasjas nr 3-08-1194 ning saata asi uueks läbivaatamiseks Tartu Halduskohtule. Tagastada kautsjon. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  11. Rakvere Linnavolikogu
  12. märtsi
  13. a määrusega nr 10 kehtestati Tööstuse 5 kinnistu ning seda ümbritseva maa-ala detailplaneering. Korteriühistu (edaspidi KÜ) Kelly esitas detailplaneeringu kehtetuks tunnistamiseks vaide. Rakvere Linnavolikogu
  14. mai
  15. a määrusega nr 20 vaie rahuldati ning tehti Tööstuse 5 kinnistu omanikule ettepanek muuta planeeringut, vähendades hoone maksimaalset ehituskõrgust naaberkinnistute tasemele ja ehitada see vähemalt 4 m kaugusele Tööstuse 7 kinnistu piirist.
  16. OÜ APM Inter esitas
  17. juunil 2008 halduskohtule kaebuse, milles palus Rakvere Linnavolikogu
  18. mai
  19. a määrus nr 20 tühistada.
  20. Tartu Halduskohtu
  21. augusti
  22. a otsusega rahuldati kaebus, tühistati Rakvere Linnavolikogu
  23. mai
  24. a määrus nr 20 ja mõisteti Rakvere linnalt OÜ APM Inter kasuks välja menetluskulu 18 134 krooni. Otsuse kohaselt on planeeringu kehtestamise otsuste vaidlustamise kord kehtestatud Planeerimisseaduse (PlanS) § 26 lg-s 1, mis näeb ette üksnes kohtusse pöördumise õiguse ühe kuu jooksul arvates päevast, mil isik sai teada või pidi teada saama planeeringu kehtestamisest. Halduskohtus planeeringut ei vaidlustatud. Vaide esitamise ning selle menetlemise kord ja tingimused on kehtestatud Haldusmenetluse seaduses. Selle seaduse § 112 lg 2 kohaselt saab eriseadusega reguleeritud haldusmenetlusele kohaldada Haldusmenetluse seaduse sätteid üksnes juhul, kui eriseadus seda ette näeb. Planeerimisseadus ei näe ette Haldusmenetluse seaduse kohaldamise ega ka vaide esitamise võimalust. Isegi juhul, kui käsitada KÜ Kelly vaiet PlanS § 26 lg-s 2 sätestatud ettepanekuna viia Tööstuse 5 detailplaneering õigusaktide nõuetega vastavusse, pole linnavolikogu
  25. mai
  26. a määrust nr 20 võimalik lugeda PlanS § 26 lg 2 kohaseks haldusaktiks, sest volikogu on sõnaselgelt väitnud, et planeerimismenetlus on läbi viidud vastavuses kõigi asjakohaste õigusaktidega. Samuti ei haaku määruse resolutsioon selle sätte alusel kohalikule omavalitsusele antud volitustega. Lisaks omab tähendust asjaolu, et vaidlusaluse määrusega on sisuliselt kehtetuks tunnistatud kaebajat soodustav haldusakt. Haldusmenetluse üldiste põhimõtete kohaselt peab haldusorgan erilise hoolega põhjendama ja kaaluma neid otsustusi, millega ta isikut ebasoodsalt koormab. Kaalutlusõiguse alusel välja antud haldusakti põhjendustes tuleb selle faktiliste ja õiguslike põhjenduste kõrval välja tuua ka kaalutlused, millest haldusorgan otsustuse langetamisel lähtus. Määrus sisaldab planeerimismenetluse ja vaide sisu kirjeldust, kuid puuduvad faktilised asjaolud, mis täpsustaksid väidet otsustuse põhjenduseks märgitud Tööstuse 7 kinnistu kasutustingimuste olulisest muutumisest ja saaksid õigustada Tööstuse 5 kinnistu omanikule tehtud ettepaneku sisu. Määrusest puuduvad üldse volikogu kaalutlused ja selle ainus õiguslik viide HMS § 85 lg-le 1 on eespool nimetatud põhjendustest tulenevalt väär.
  27. KÜ Kelly esitas apellatsioonkaebuse, milles palus halduskohtu otsuse tühistamist.
  28. Tartu Ringkonnakohtu
  29. detsembri
  30. a otsusega jäeti apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Kohtuotsuse kohaselt kohaldatakse HMS § 112 lg-st 2 tulenevalt eriseadusega reguleeritud haldusmenetlusele Haldusmenetluse seadust juhul, kui seda näeb ette eriseadus. Planeerimisseadus ei näe ette Haldusmenetluse seaduse kohaldamist ega ka vaide esitamise võimalust. Planeeringu kehtestamise otsuste vaidlustamise kord on kehtestatud PlanS § 26 lg-s 1, mis näeb ette üksnes kohtusse pöördumise õiguse ühe kuu jooksul arvates päevast, mil isik sai teada või pidi teada saama planeeringu kehtestamisest. Halduskohtus planeeringut vaidlustatud ei ole. PlanS § 27 lg 1 alusel võib kehtestatud detailplaneeringu või selle osa tunnistada kehtetuks, kui kohalik omavalitsus või planeeritava maa-ala kinnistu omanik soovib planeeringu elluviimisest loobuda. Antud asjas puuduvad tõendid selle kohta, et Rakvere linn või Tööstuse 5 kinnistu omanik on soovinud planeeringust loobuda. Seega puudus alus planeeringu kehtetuks tunnistamiseks PlanS § 27 lg 1 alusel. Lisaks on halduskohus õigesti leidnud, et kuna tegemist on kaebajat soosiva haldusakti kehtetuks tunnistamisega, siis peab see olema antud kaalutlusõiguse alusel. Vaidlustatud haldusaktist puuduvad faktilised asjaolud, mis täpsustaksid väidet otsustuse põhjenduseks märgitud Tööstuse 7 kinnistu kasutustingimuste olulisest muutumisest ja saaksid õigustada Tööstuse 5 kinnistu omanikule tehtud ettepaneku sisu. Seega puuduvad haldusaktist volikogu kaalutlused ja juba see on vaidlustatud akti tühistamise aluseks. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
  31. KÜ Kelly esitas kassatsioonkaebuse, milles palub kohtuotsused tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule. Kassatsioonkaebuse kohaselt oleks Rakvere Linnavolikogu pidanud hea halduse põhimõtetest tulenevalt KÜ-le Kelly selgitama, milliseid vahendeid kasutades on võimalik kehtestatud planeeringut vaidlustada ning mitte KÜ Kelly esitatud vaiet läbi vaatama. Vaide läbivaatamisega loodi KÜ Kelly jaoks õiguspärane ootus, et detailplaneering muudetakse vastavalt vaides esitatud asjaoludele. Samuti tekitati olukord, kus KÜ-l Kelly polnud võimalik tähtaja möödumise tõttu oma õigusi kaitsta PlanS § 26 lg-s 1 sätestatud korras. Kohtud ei ole käsitlenud hea haldustava rikkumist Rakvere Linnavolikogu poolt.
  32. Rakvere Linnavolikogu kirjalikus vastuses palutakse jätta kassatsioonkaebus rahuldamata. Vastuses leitakse, et vaidemenetlus on planeerimismenetluses võimalik ning et linnavolikogu ei ole rikkunud head haldustava.
  33. OÜ APM Inter kirjalikus vastuses palutakse jätta kassatsioonkaebus rahuldamata. Vastuse kohaselt on vaidemenetlus planeerimismenetluses võimalik, kuid leitakse, et haldus- ja ringkonnakohus tühistasid haldusakti kaalutluste puudumise tõttu, mistõttu on kohtuotsuste resolutsioonid õiged. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT I
  34. Kohtud on haldusasjas leidnud, et planeerimismenetluses ei ole vaidemenetluse läbiviimine Haldusmenetluse seaduse järgi võimalik. Riigikohtu halduskolleegium selle seisukohaga ei nõustu.
  35. Halduskohus tugines sellele seisukohale asudes HMS § 112 lg-le 2, mille kohaselt eriseadusega reguleeritud haldusmenetlusele kohaldatakse Haldusmenetluse seadust juhul, kui seda näeb ette eriseadus. Halduskohus leidis, et kuna Planeerimisseadus Haldusmenetluse seaduse kohaldamist ette ei näe, siis ei ole planeerimismenetluses vaidemenetluse läbiviimine võimalik. Riigikohtu halduskolleegium on varem HMS § 112 lg-t 2 tõlgendades asunud seisukohale, et sellest sättest ei tulene, et Haldusmenetluse seaduse kohaldamiseks mingis konkreetses valdkonnas peaks eriseaduses sisalduma viitenorm. Selleks, et erivaldkonnas toimuvat haldusmenetlust saaks käsitada HMS § 112 lg-s 2 nimetatud "eriseadusega reguleeritud haldusmenetlusena", peab vastav eriregulatsioon olema sellise mahu, tiheduse ja detailsusastmega, mis on võrreldav Haldusmenetluse seaduse enda regulatsiooniga ja tagab isikule Haldusmenetluse seadusega võrreldava menetlusliku õiguskaitse. Kui konkreetses valdkonnas toimuv haldusmenetlus on vaid osaliselt reguleeritud eriseadusega, ei ole Haldusmenetluse seaduse kohaldamiseks nõutav eriseaduses sisalduv viitenorm (vt Riigikohtu halduskolleegiumi
  36. aprilli
  37. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-32-03). Kolleegium jääb selle seisukoha juurde.
  38. Planeerimisseadus ei näe tõepoolest ette, et planeeringu vaidlustamine vaidemenetluses on võimalik. Ent sellest ei saa teha järeldust, et vaidemenetlus on planeerimismenetluses keelatud. Kolleegiumi hinnangul on tegemist Planeerimisseaduses reguleerimata valdkonnaga ja seega on Riigikohtu eelnimetatud seisukohast tulenevalt võimalik kohaldada Haldusmenetluse seadust. Järelikult on vaidemenetlus planeerimismenetluses võimalik. Kolleegium ei näe põhjusi, miks peaks vaidemenetlus olema planeeringu vaidlustamiseks keelatud. Kolleegium ei nõustu halduskohtuga, et PlanS § 26 lg-st 1 tuleneb, et planeeringu vaidlustamine on võimalik üksnes kohtusse pöördumise teel. PlanS § 26 lg 1 eesmärk on reguleerida eeskätt seda, kellel on õigus planeeringu vaidlustamiseks kohtusse pöörduda, st kaebeõigust. See säte ei välista vaidemenetlust.
  39. Vaidemenetlust detailplaneeringu kehtestamise otsuse vaidlustamiseks on Riigikohtu halduskolleegium aktsepteerinud ka oma varasemas praktikas (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi
  40. juuni
  41. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-28-04).
  42. Kohtud on tühistanud linnavolikogu vaidlustatud määruse peaasjalikult põhjusel, et vaidemenetlus ei olnud kohtute arvates võimalik. Eelnevast ilmnes, et see seisukoht ei ole paikapidav.
  43. Samuti on kohtud leidnud, et soodustava haldusakti kehtetuks tunnistamisel tuleb haldusakti põhjendustes välja tuua kõik kaalutlused, millest haldusorgan otsuse tegemisel lähtus. Halduskohus leidis, et vaidlustatud määrusest puuduvad faktilised asjaolud, mis täpsustaksid väidet otsustuse põhjenduseks märgitud Tööstuse 7 kinnistu kasutustingimuste olulisest muutumisest ja saaksid õigustada Tööstuse 5 kinnistu omanikule tehtud ettepaneku sisu. Üldse puuduvad määrusest volikogu kaalutlused ja selle ainus õiguslik viide HMS § 85 lg-le 1 on väär. Kolleegium leiab, et kohtute eeltoodud seisukoht võib olla kantud kohtute arusaamast, et tegemist ei olnud vaidemenetluses vaide rahuldamiseks tehtud otsusega, vaid mingis muus menetluses haldusakti kehtetuks tunnistamisega. Nagu Riigikohtu halduskolleegium eelnevalt märkis, on planeerimismenetluses vaidemenetlus võimalik. Miski ei osuta sellele, et käesoleval juhul ei olnud tegemist vaidemenetlusega. Kolleegium selgitab, et vaidemenetluses kui vaidlustamistähtaegadega piiratud õiguskaitsemenetluses kehtivad haldusakti kehtetuks tunnistamisele teistsugused reeglid kui tavapärasele haldusakti kehtetuks tunnistamisele haldusorgani poolt väljaspool õiguskaitsemenetlust HMS §-de 64-70 alusel. Vaidemenetluses kontrollib haldusorgan haldusakti õiguspärasust ja otstarbekust (HMS § 83 lg 1) ning haldusakti õigusvastasuse tuvastamisel tunnistab haldusorgan haldusakti kehtetuks. Sisuliselt toimib haldusorgan vaidemenetluses samamoodi nagu halduskohus. Vaidemenetluses ei pea haldusorgan erinevalt haldusakti kehtetuks tunnistamisest HMS §-de 64-70 alusel kaaluma, kas esineb argumente õigusvastase haldusakti kehtimajätmiseks. Vastasel juhul muutuks vaidemenetluse instituut mõttetuks ning sisuliselt samaväärseks haldusorgani poolt haldusakti tavapärase kehtetuks tunnistamise menetlusega.
  44. Kuna vaideotsus on haldusakt, siis laienevad sellele üldised haldusakti vorminõuded, sh haldusakti motiveerimise nõue. Eeskätt peab olema vaideotsuses põhjendatud, miks vaideorgan leiab, et haldusakt on õigusvastane ning kas tegemist on sellise õigusvastasusega, mis tingib haldusakti kehtetuks tunnistamise. Kuid kuna haldusorgan ei pea kehtetuks tunnistamist tingiva õigusvastasuse tuvastamisel kaaluma haldusakti kehtimajätmist nagu haldusakti kehtetuks tunnistamise menetluses (HMS §-d 64-70), siis ei pea haldusorgan sellekohaseid põhjendusi vaideotsuses esitama. Kohtud ei ole analüüsinud, kas Rakvere Linnavolikogu
  45. mai
  46. a vaidlustatud määrus nr 20 vastas vaideotsusele esitatavatele nõuetele või mitte. Kohtuotsuste põhjendustest järeldub, et kohtud pidasid vaidlustatud haldusakti ekslikult mitte vaideotsuseks, vaid muuks haldusaktiks ning ei lähtunud vaideotsusele esitatavatest kaalutlus- ja põhjendamisnõuetest.
  47. Kuna kohtud on ekslikult tühistanud vaidlustatud haldusakti ühelt poolt seetõttu, et pidasid vaidemenetlust keelatuks, ning teiselt poolt seetõttu, et pidasid seda motiveerimatuks, ehkki ei lähtunud sealjuures vaideotsusele esitatavatest nõuetest, tuleb kohtuotsused tühistada. Asi saadetakse uueks läbivaatamiseks Tartu Halduskohtule.
  48. Kolleegium märgib veel, et juhtum, kus haldusorgan annab haldusakti ilma, et sellise haldusakti andmiseks oleks selles situatsioonis materiaalõiguslikku alust, ei ole samastatav juhtumiga, kus haldusorganil puudub pädevus haldusakti andmiseks. Kui iseenesest pädev haldusorgan on andnud haldusakti ilma, et selleks oleks õiguslikku alust (nt viinud läbi vaidemenetluse ja tühistanud vaideotsusega varasema haldusakti, kuigi vaidemenetlus ei ole võimalik), võib haldusakt olla seetõttu õigusvastane. Kolleegium viitab, et HMS § 68 lg-st 2 tulenevalt on haldusakti kehtetuks tunnistamine reeglina selle haldusorgani pädevuses, kes selle haldusakti andis. Tühine on haldusakt HMS § 63 lg 2 p 3 alusel üksnes siis, kui haldusorganil puudus pädevus sellise haldusakti andmiseks. II
  49. Lisaks peab kolleegium vajalikuks juhtida tähelepanu sellele, et asja materjalide hulgas on koopia Rakvere Linnavolikogu
  50. augusti
  51. a määrusest, mille kohaselt tunnistas Rakvere Linnavolikogu kehtetuks volikogu
  52. mai
  53. a määruse nr 20, s.o sama haldusakti, mille tühistamise üle käib OÜ APM Inter kaebuse alusel vaidlus praeguses kohtumenetluses (tl 119). See dokument on esitatud apellatsioonimenetluses. Tartu Ringkonnakohus ei ole seda määrust kohtuotsuses käsitlenud. HKMS § 24 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab halduskohus menetluse, kui kaevatav haldusakt on kehtetuks tunnistatud, välja arvatud, kui kaebuse esitajal on asja läbivaatamiseks põhjendatud huvi. Tartu Ringkonnakohus oleks pidanud otsuses põhjendama, miks ta ei lähtunud HKMS § 24 lg 1 p-st 4, vaid jätkas kohtumenetlusega ning tegi asjas sisulise otsuse.
  54. Riigikohtul puudub faktiliste asjaolude tuvastamise keelust (HKMS § 64 lg 2) tulenevalt võimalus võtta seisukoht toimikus oleva linnavolikogu
  55. augusti
  56. a määruse suhtes. Samuti puudub halduskolleegiumil kindel teave selle kohta, kas nimetatud määrus on käesoleval ajal kehtiv haldusakt või kas seda on vaidlustatud. Kassatsioonimenetluses ei ole Rakvere Linnavolikogu ega teised menetlusosalised seda määrust käsitlenud. Vaid Riigikohtu istungil viitas kaebaja OÜ APM Inter esindaja sellele määrusele.
  57. Asja uuel arutamisel tuleb seetõttu Tartu Halduskohtul kindlaks teha, kas käesolevas asjas vaidlustatud haldusakt on kehtiv. Kui vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud, tuleb kohtul lähtuda HKMS § 24 lg 1 p-st
  59. Riigikohtu halduskolleegium märgib sellega seonduvalt veel järgmist. Kolleegiumi
  60. aprilli
  61. a otsuses haldusasjas nr 3-3-1-14-02 leiti: "Uurimisprintsiibist tulenev halduskohtu selgitamiskohustus hõlmab ka kohustust juhtida kaebuse esitaja tähelepanu kaebuse eesmärgi saavutamiseks tõhusama taotluse esitamise võimalusele. Kohus peab arvestama, et kaebuse esitaja ei pruugi maa ostueesõigusega erastamise mitmeastmelises menetluses saada aru erinevate haldusaktide ja toimingute tähendusest ning vajadusest neid vaidlustada. Näiteks juhul, kui kaebuse esitaja on enne lõpliku haldusakti andmist vaidlustanud eelhaldusakti ja lõplik haldusakt antakse kohtumenetluse ajal, peab kohus kaebajale selgitama lõpliku haldusakti tähendust, uurima, kas kaebuse esitaja soovib eelhaldusakti asemel vaidlustada lõplikku haldusakti, ja osutama kaebuse muutmise võimalusele. Kaebuse muutmist võib välistada asjaolu, et kaebuse esitaja on lõpliku haldusakti osas lasknud mööda halduskohtusse pöördumise tähtaja. [---] Selgitamiskohustuse rikkumine kohtu poolt võib kujutada endast mõjuvat põhjust kohtumenetluse ajal antud haldusakti vaidlustamise tähtaja ennistamiseks." Ehkki selles lahendis leiti, et kohtul on selgitamiskohustus kaebaja suhtes, on kolleegium seisukohal, et uurimisprintsiibiga on kooskõlas kohtu selgitamiskohustus ka kolmanda isiku suhtes, eriti juhul, kui esimese astme kohtuotsus oli kolmanda isiku jaoks negatiivne ning ta esitab apellatsioonkaebuse. Esimese ja teise astme kohtutes esindasid KÜ-d Kelly ilma õigushariduseta isikud, mistõttu selgitamiskohustus olnuks vajalik. Kolleegium märgib, et kui Rakvere Linnavolikogu
  62. mai
  63. a määrus nr 20 osutub kehtetuks tunnistatuks, võib KÜ Kelly jaoks olla oluline vaidlustada haldusakti, mis selle määruse kehtetuks tunnistas. Kaebuse tähtaegsuse hindamisel saab kohus arvesse võtta haldusasjas nr 3-3-1-14-02 väljaöeldut. Tõnu Anton, Jüri Põld, Harri Salmann

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.