← Eesti

3-2-2-4-09

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Tsiviilasja hind Riigikohtus Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus Asja läbivaatamise kuupäev KOHTUMÄÄRUS 3-2-2-4-09 Tartu,

  1. aprill
  2. a Eesistuja Ants Kull, liikmed Peeter Jerofejev ja Villu Kõve Osaühingu Grove Invest hagi AS-i EESTI EHITUS vastu nõude tunnustamiseks Baltic Panel Group OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses. Pärnu Maakohtu
  3. novembri
  4. a otsus tsiviilasjas nr 2-0865952 Baltic Panel Group OÜ (pankrotis) teistmisavaldus 200 592 549 krooni 60 senti Avaldaja Baltic Panel Group OÜ (pankrotis, registrikood xxxxxxxx), esindaja vandeadvokaat Marko Kaevando Vastustajad AS EESTI EHITUS (registrikood xxxxxxxx), esindaja vandeadvokaat Arne Ots, ja osaühing Grove Invest (registrikood xxxxxxxx), esindaja vandeadvokaat Erki Kergandberg
  5. aprill
  6. a, kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Baltic Panel Group OÜ avaldus Pärnu Maakohtu
  7. novembri
  8. a otsuse teistmiseks tsiviilasjas nr 2-08-65952 rahuldamata. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  9. Pärnu Maakohus kuulutas
  10. mail 2008 välja Baltic Panel Group OÜ (avaldaja) pankroti.
  12. oktoobril 2008 esitas OÜ Grove Invest (hageja, vastustaja I) Pärnu Maakohtule hagi AS-i EESTI EHITUS (kostja, vastustaja II) vastu nõude tunnustamiseks avaldaja pankrotimenetluses. Hagiavalduse kohaselt esitas hageja
  13. mail 2008 avaldaja pankrotihalduritele nõudeavalduse ja
  14. juunil 2008 selle täienduse.
  15. septembril 2008 toimunud võlausaldajate üldkoosolekul esitas hageja kogu nõudele ja selle rahuldamisjärgule vastuväite kostja. Hageja palus kohtul tunnustada avaldaja pankrotimenetluses 200 592 549 krooni 60 sendi suurust nõuet, millest 60 000 000 krooni pankrotiseaduse (PankrS) § 153 lg 1 p-s 1 märgitud rahuldamisjärgus, kuna nimetatud ulatuses on nõue pandiga tagatud.
  16. Kostja esitas
  17. oktoobril 2008 maakohtule hagi õigeksvõtmise avalduse. Kostja teatas, et võtab hagi tervikuna õigeks ja palus selle rahuldada. Samuti palus ta jätta menetluskulud poolte kokkuleppel nende endi kanda.
  18. Pärnu Maakohus rahuldas
  19. novembri
  20. a otsusega hagi, kuna hageja nõue on õiguslikult põhjendatud ning kostja on selle õigeks võtnud. Maakohus tunnustas avaldaja pankrotimenetluses hageja 200 592 549 krooni 60 sendi suurust nõuet, millest 60 000 000 krooni PankrS § 153 lg 1 p-s 1 märgitud rahuldamisjärgus ja 140 592 549 krooni 60 senti PankrS § 153 lg 1 p-s 2 märgitud rahuldamisjärgus. Maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
  21. Avaldaja esitas
  22. jaanuaril 2009 Riigikohtule teistmisavalduse Pärnu Maakohtu
  23. novembri
  24. a otsuse peale. Avaldaja palub otsuse tühistada ja saata asja uueks läbivaatamiseks samale maakohtule. Teistmisavalduse kohaselt esitasid hageja nõudele avaldaja pankrotimenetluses vastuväite ka avaldaja pankrotihaldurid, seda 22 693 103 krooni 19 sendi osas. Hageja esitas Pärnu Maakohtule ka hagi avaldaja vastu nõude tunnustamiseks pankrotihaldurite vaidlustatud ulatuses, paludes seda mitte liita ühte menetlusse kostja vastu esitatud nõude tunnustamise hagiavaldusega. Maakohus võttis avaldaja vastu esitatud hagi
  25. oktoobri
  26. a määrusega eraldi menetlusse ega liitnud seda kostja vastu esitatud hagi menetlusega vaatamata avaldaja sellekohasele taotlusele. Samuti ei kaasanud maakohus avaldajat menetlusse. Hageja hagi avaldaja vastu on jätkuvalt maakohtu menetluses. Avaldaja leiab PankrS § 103 lg 2 põhjal, et võlausaldaja esitatud nõude tunnustamise hagi puhul on tegemist sellise tuvastusnõudega, mille puudumist või olemasolu saab tuvastada üksnes kõigi nõuet vaidlustanud isikute suhtes ühiselt. Samale seisukohale on jõudnud Riigikohus tsiviilasjas nr 3-2-189-
  27. Seega kehtib Pärnu Maakohtu lahend ka avaldaja suhtes. Samas ei ole avaldajat menetlusest seaduse kohaselt teavitatud ega teda menetlusse kaasatud. Seega esineb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 702 lg 2 p-s 2 sätestatud alus maakohtu otsuse teistmiseks.
  28. Hageja palub jätta teistmisavalduse rahuldamata. Kostja nõustub hageja seisukohtadega teistmisavalduse kohta. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  29. Kolleegium leiab, et teistmisavaldus tuleb jätta rahuldamata.
  30. Kolleegium peatub esmalt sellel, kas TsMS § 702 lg 2 p 2 alusel esitatud teistmisavalduse korral on vajalik teistmisavalduses märkida ka teistmise aluseks olev uus asjaolu TsMS § 702 lg 1 tähenduses. TsMS § 702 lg 1 kohaselt võib jõustunud kohtulahendi teistmise korras uuesti läbi vaadata uute asjaolude ilmsikstulekul. Kolleegium leiab, et TsMS § 702 lg 2 p-s 2 nimetatud teistmise aluse korral ei pea avaldaja esile tooma uut asjaolu. Kuna nimetatud punkt annab aluse teistmiseks juhul, kui teistmisavalduse esitaja on jäetud tema kohta kehtiva lahendiga lõppenud menetlusse kaasamata (enne
  31. jaanuari
  32. a kehtinud TsMS § 372 terminoloogia kohaselt kohtuviga), siis ei saa tema jaoks olla olemas uusi asjaolusid § 702 lg 1 tähenduses, sest ta ei ole menetluses osalenud.
  33. Kolleegium leiab, et teistmisavaldus tuleb TsMS § 702 lg 3 alusel jätta rahuldamata. Kolleegium on seisukohal, et pankrotimenetluses PankrS § 106 lg 1 kohaselt esitatud nõude tunnustamise hagi kohta tehtud kohtulahend kehtib kõikide pankrotivõlausaldajate kohta, olenemata sellest, kas võlausaldaja osales menetluses või mitte. Sellisele arvamusele jõuab kolleegium TsMS § 457 lg-t 5 analoogia alusel kohaldades, et lahendada võimalike vastuoluliste kohtuotsuste kehtivuse ulatus. Kui ühe võlausaldaja esitatud nõue jäetakse kohtulahendiga tunnustamata, suureneb kõikide teiste võlausaldajate nõuete rahuldamise tõenäosus (ja väheneb pankrotivõlgniku võlakoormus). Kui nõuet kohtulahendiga tunnustatakse, selline tõenäosus väheneb. Selline kohtuotsus kehtib ka pankrotivõlgniku kohta, seda isegi juhul, kui nõudele on vastu vaielnud pankrotihaldur PankrS § 103 lg 2 alusel ja pankrotivõlgniku vastu on (eraldi) esitatud nõude tunnustamise hagi ning pankrotivõlgnikku ei ole kaasatud menetlusse, milles üks võlausaldaja esitas nõude tunnustamise hagi teise võlausaldaja vastu. Seega kehtib Pärnu Maakohtu
  34. novembri
  35. a otsus, millega tunnustati hageja 200 592 549 krooni 60 sendi suurust nõuet, praegusel juhul ka avaldaja kohta (seda vähemalt avaldaja vastu esitatud nõuet ehk 22 693 103 krooni 19 senti ületavas osas).
  36. Kolleegium märgib, et PankrS § 103 lg 2 esimese lause kohaselt loetakse nõue või selle rahuldamisjärk ning nõuet tagav pandiõigus tunnustatuks, kui sellele ei vaidle nõuete kaitsmise koosolekul vastu haldur ega ükski võlausaldaja. Kolleegium leiab olevat õige tõlgendada seda sätet niimoodi, et kui haldur või kas või üks võlausaldaja on nõudele vastu vaielnud ning järgnevas kohtuvaidluses jäetakse nõue kohtuotsusega tunnustamata, siis kehtib selline kohtuotsus samuti kõikide võlausaldajate kohta. Selline kehtivus on otsusel ka juhul, mil mõne varasema kohtuotsusega on (sama) nõuet mõne teise võlausaldaja nõude alusel (teistsuguses ulatuses) tunnustatud. Praeguses vaidluses tähendaks see seda, et kui hageja loobub avaldaja vastu esitatud nõude tunnustamise hagist või see hagi jäetakse (kas või osaliselt) rahuldamata, ei saa lugeda hageja nõuet (kõige rohkem 22 693 103 krooni 19 sendi osas) avaldaja pankrotimenetluses tunnustatuks. TsMS § 702 lg 3 kohaselt ei ole § 702 lg-s 2 nimetatud asjaolu (avaldaja kaasamata jätmine) teistmise aluseks, kuna see ei ole mõjutanud kohtulahendi tegemist menetlusosalise kasuks või kahjuks. Avaldajal on võimalik oma õigusi kaitsta pooleliolevas vaidluses, millele ta on viidanud teistmisavalduses.
  37. Kolleegium juhib tähelepanu asjaolule, et Riigikohtu
  38. novembri
  39. a otsusega tsiviilasjas nr 3-2-1-89-08 lahendatud vaidluses oli nõude tunnustamise hagi juba menetluse alguses esitatud kolme võlausaldaja vastu ning seetõttu luges Riigikohus ühe ringkonnakohtu otsust mittevaidlustanud võlausaldaja nn vajalikuks menetlusosaliseks, kaaskassaatoriks TsMS § 680 lg 2 kolmanda lause alusel. Kehtivad õigusaktid ei kohusta kohut nõude tunnustamise hagisid liitma, kuigi selguse huvides oleks soovituslik sellised hagid liita ühte menetlusse.
  40. Teistmisavalduse rahuldamata jätmise tõttu arvatakse tasutud kassatsioonikautsjon TsMS § 149 lg 4 teise lause alusel riigituludesse. Ants Kull, Peeter Jerofejev, Villu Kõve

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.