RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine RESOLUTSIOON Eesti Vabariigi nimel 3-3-1-10-09
- aprill 2009 Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Indrek Koolmeister ja Jüri Põld Jaanus Tammetsi (Tammets) kaebus Politseiameti käskkirja tühistamiseks ja käskkirja alusel ametipalgast kinni peetud summa väljamõistmiseks Tallinna Ringkonnakohtu
- novembri
- a otsus haldusasjas nr 3-06-2120 Politseiameti kassatsioonkaebus Kirjalik menetlus Jätta Politseiameti kassatsioonkaebus rahuldamata. Jätta Tallinna Ringkonnakohtu
- novembri
- a otsus haldusasjas nr 3-06-2120 muutmata. Mõista Politseiametilt Jaanus Tammetsi kasuks välja kassatsioonimenetluses kantud menetluskulud 5000 krooni. Arvata kautsjon riigituludesse. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- Politseiameti
- septembri
- a käskkirjaga nr 483p määrati Ida Politseiprefektuuri kriminaalosakonna komissarile Jõhvi politseiosakonna kriminaaltalituse vanemkomissari ülesannetes Jaanus Tammetsile avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 84 p-de 1 ja 3 ning politseiteenistuse seaduse (PolTS) § 42 p 2, § 43 ja § 44 lg 3 alusel teenistuskohustuste mittenõuetekohase täitmise, teenistuskohustuste süülise täitmata jätmise ning vääritu teo toimepanemise eest distsiplinaarkaristusena ametipalga vähendamine 30% kolmeks kuuks. Käskkirja kohaselt seisnesid ATS § 84 p-s 1 sätestatud teod (teenistuskohustuste mittenõuetekohane täitmine ja teenistuskohustuse süüline täitmata jätmine) ebapiisavas koostöös Põhja Politseiprefektuuriga ning vanemkomissarilt saadud korralduse täitmata jätmises. ATS § 84 p-s 3 sätestatud vääritu tegu seisnes selles, et Ida Politseiprefektuuri juhtkonna
- septembri
- a nõupidamisel esitas J. Tammets teistele politseiametnikele, sh politseiprefektile teadvalt valeinfot, millega diskrediteeris ennast kui politseiametnikku. Käskkirja kohaselt jäi ebapiisava koostöö tulemusena kontrollimata kuriteo toimepanemises kahtlustatava ametlik elukoht ja suhtlusringkond Tallinnas ning teabe ebaoperatiivse liikumise tõttu puudus Põhja Politseiprefektuuril ülevaade kahtlustatava tegevusest kuni tema poolt uue kuriteo toimepanemiseni
- septembril
- Teadvalt valeinfo andmine nõupidamisel on vastuolus politseiametniku käitumiskoodeksi p-ga 6.12 ning avaliku teenistuse eetikakoodeksi p-des 16 ja 18 sätestatud nõuetega.
- Kaebuses halduskohtule palus J. Tammets tühistada distsiplinaarkaristuse määramise käskkiri ning välja mõista selle käskkirja alusel kinni peetud osa ametipalgast. Kaebaja leidis, et ta pole toime pannud talle süüks arvatud distsiplinaarsüütegusid ning karistuse määramisel on jämedalt rikutud distsiplinaarmenetluse nõudeid, mis viis ebaõigele lõpptulemusele. Kaebaja märkis, et distsiplinaarkaristus määrati talle
- septembril 2006 distsiplinaarjuurdluse kokkuvõtte alusel, mis viseeriti küll samal päeval, kuid kokkuvõtet tutvustati ametnikule alles pärast karistuse määramise käskkirja kättetoimetamist (oktoobris). Seega ei olnud ametnikul enne karistuse määramist võimalust esitada vastuväiteid. Riigikohtu praktikas on isiku ärakuulamata jätmist distsiplinaarkaristuse määramisel peetud oluliseks menetlusveaks. Karistuse määramisel heideti ette ebapiisavat koostööd Põhja Politseiprefektuuriga kurjategija tabamiseks. Kaebajale jäi arusaamatuks, milles etteheited täpselt seisnevad. Kaebaja väitel pole ta koostööst keeldunud ning korraldust, mille täitmata jätmist talle ette heidetakse, pole antud. Vääritu teo osas märkis kaebaja, et ta edastas kolleegidelt saadud informatsiooni ning tal puudus tahe esitada valeteavet. Määratud karistust pidas kaebaja eelnevaid töötulemusi arvestades ebaproportsionaalseks.
- Tallinna Halduskohus jättis
- novembri
- a otsusega haldusasjas nr 3-06-2120 kaebuse rahuldamata. Halduskohus leidis, et kaebajale oli tagatud distsiplinaarmenetluses ärakuulamine seeläbi, et temalt oli võetud kaks seletust. Distsiplinaarjuurdluse kokkuvõtte varasem tutvustamine poleks mõjutanud menetluse lõpptulemust ning seega pole tegemist rikkumisega, mis tooks kaasa vaidlustatud käskkirja tühistamise. Ühekordse teenistusalase korralduse andmine kaebajale on tõendatud. Koostöö korraldamine teiste politseiasutustega oli nii ametijuhendi järgi kui ka olemuslikult struktuuriüksuse juhi ülesanne. Asjas on tõendatud, et kaebaja ei korraldanud ise koostööd ega andnud selleks ka korraldusi. Väära teabe edastamise osas leidis halduskohus, et kaebaja on ka ise tunnistanud, et tal puudus selge teadmine, kas Põhja Politseiprefektuuriga tegelikult suheldi ja kahtlustatava elukohti kontrolliti. Seega toimus teadvalt väära info edastamine. Selline tegevus diskrediteerib politseiametnikku, kellele esitatakse tööalases suhtlemises tavapärasest kõrgemaid eetilisi nõudmisi. Määratud karistus on halduskohtu hinnangul proportsionaalne. Määratud pole võimalikest karistustest raskeimat. Valitud karistus pole ka vastuolus süütegude asjaoludega ega kaebaja eelneva käitumisega.
- Apellatsioonkaebuses palus J. Tammets tühistada halduskohtu otsus ja rahuldada tema kaebus. Apellant leidis, et seletuste võtmine ei asenda õigust olla ära kuulatud pärast distsiplinaarjuurdluse kokkuvõtte koostamist. Teenistuskohustuste mittekohane täitmine või täitmata jätmine ei ole apellandi arvates piisavalt tõendatud. Kuna apellandile olid kriminaalkomissari ülesanded pandud vaid osaliselt, jääb käskkirjast arusaamatuks, milliste ülesannete täitmine oli tema kohustus. Nõupidamisel teavet esitades oli ta veendunud selle õigsuses.
- Tallinna Ringkonnakohus rahuldas
- novembri
- a otsusega apellatsioonkaebuse, tühistas halduskohtu otsuse ja rahuldas J. Tammetsi kaebuse. Vaidlustatud käskkiri tühistati ja Politseiametilt mõisteti J. Tammetsi kasuks välja käskkirja alusel kinni peetud osa ametipalgast ning menetluskulud. Ringkonnakohus leidis järgmist: 1) distsiplinaarjuurdluse kokkuvõtte tutvustamine on vajalik, et isik teaks, millist teavet on kogutud, ja et ta saaks enne karistuse määramist esitada vastuväiteid, muu hulgas ka kokkuvõtte järeldustele, et ära hoida karistuse ebaõiget määramist. Juurdluse kokkuvõtte tutvustamata jätmisega rikuti HMS § 40 lg 1 ja PolTS § 45 lg 6 nõudeid; 2) valeteabe edastamine polnud vääritu tegu. Käskkirja kohaselt heidetakse ette kolme erinevat tegu. Kui isegi üks neist pole tõendatud, võis see mõjutada karistuse määramise põhjendatust tervikuna; 3) vastavalt Riigikohtu praktikale (otsus asjas nr 3-3-1-70-03) mõeldakse diskrediteerimisena ATS § 84 p 3 tähenduses ametniku või ametiasutuse sattumist halba valgusesse avalikkuse silmis. Vaidlustatud käskkirjast ei ilmne, kuidas on väidetav väärinfo andmine mõjutanud avalikkuse hinnangut kaebuse esitaja kui politseiametniku või politseiasutuse suhtes; 4) vaidlust ei ole, et nõupidamisel esitatud informatsioon ei vastanud tõele, kuid sellest ei saa veel järeldada, et valeteavet esitati teadvalt. Käskkirjas kirjeldatud vääritu teo toimepanemine pole tõendatud; 5) Politseiameti seisukoht, et kaebaja tegevus koostöö korraldamisel oli ebapiisav, on üldsõnaline ega seondu kuriteojuhtumi asjaoludega. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
- Politseiameti kassatsioonkaebuses palutakse tühistada ringkonnakohtu otsus ja saata asi ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Kassaator väidab järgmist: 1) seadusest ei tulene distsiplinaarjuurdluse läbiviija kohustust juurdluse kokkuvõtet enne karistuse määramist tutvustada. Seadus ei sätesta ka tutvustamise vormi ega sea karistuse määramist sõltuvusse kokkuvõtte tutvustamisest; 2) kuna seadus ei sätesta distsiplinaarjuurdluse kokkuvõtte tutvustamiseks tähtaega, on asutusel kaalutlusõigus tutvustamise aja valikul. PolTS § 45 lg 6 ei kohusta distsiplinaarjuurdluse kokkuvõtet ametnikule viivitamatult tutvustama. Arvestades distsiplinaarkaristuse määramise väga lühikest tähtaega, ei ole kokkuvõtte tutvustamise nõue enne karistuse määramist põhjendatud; 3) ebaõige on ringkonnakohtu seisukoht, et vääritu teoga saab olla tegemist vaid siis, kui see on mõjutanud avalikkuse hinnangut. Vääritu tegu võib seisneda ka selles, et üks ametnik valetab teisele. Ebaõige info andmine diskrediteerib politseiametnikku; 4) väär on ringkonnakohtu lähenemine, et kaebaja võis jätta vanemkomissari korralduse sisuliselt täitmata ning oli vaba valima, millises vormis koostööd korraldada. J. Tammets on ise kogu menetluse jooksul möönnud, et ta ei mäleta korralduse saamist. Ametniku võimalus ülesande täitmiseks meetmeid valida tuleneb ka ülesande olemusest ja kiireloomulisusest ega õigusta korralduse täitmata jätmist. Kahtluse korral korralduse seaduslikkuses on ametnikul ATS § 62 lg-st 2 tulenevalt võimalus teavitada sellest korralduse andjat ja kõrgemalseisvat ülemust.
- Kirjalikus vastuses kassatsioonkaebusele leiab J. Tammets, et isiku ära kuulamata jätmine enne distsiplinaarkaristuse määramist oli selline menetluslik rikkumine, mis võis mõjutada menetluse lõpptulemust ning karistuse määramist. Ringkonnakohus on diskrediteerimise mõistet õigesti sisustanud. Käesolevas asjas pole tõendatud, et Politseiameti maine kaebaja süütegude tulemusena tegelikult ja oluliselt langes. Kaebaja ametijuhendist ei tulenenud, millises vormis pidanuks koostöö toimuma ning ta leiab, et tema poolt valitud abinõu (kiri Põhja Politseiprefektuurile) oli asjakohane ja piisav. Kaebaja tegevust ei saa hinnata ebapiisavaks seetõttu, et kiri ei jõudnud Põhja Politseiprefektuurini vajaliku kiirusega ega pälvinud seal piisavat tähelepanu. Kirja saatmisega oli täidetud ka ülemuse korraldus. J. Tammets on esitanud ka taotluse menetluskulude hüvitamiseks. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
- Vaidlustatud käskkirja kohaselt heideti J. Tammetsile ette ATS § 84 p-des 1 ja 3 sätestatud tegude toimepanemist. J. Tammetsile ATS § 84 p 3 järgi süüks arvatud tegu seisnes selles, et politseiprefektuuri juhtkonna nõupidamisel esitas ta teistele politseiametnikele, sh politseiprefektile teadvalt valeinfot, millega diskrediteeris ennast kui politseiametnikku. Selline tegevus oli käskkirja kohaselt vastuolus politseiametniku käitumiskoodeksi p-ga 6.12 ning avaliku teenistuse eetikakoodeksi p-des 16 ja 18 sätestatud nõuetega.
- Kassaator ei nõustu ringkonnakohtu tõlgendusega ATS § 84 p-s 3 sisalduva vääritu teo ja diskrediteerimise mõiste sisustamisel. Samas ei vaidlusta kassaator ringkonnakohtu seisukohta, mille kohaselt pole tõendatud ATS § 84 p 3 järgi kvalifitseeritud teo puhul tahtlus, st valeinformatsiooni edastamine teadvalt. Kuna käskkirjas kirjeldatud tegu pole tõendamist leidnud ning vaidlust tõendatuse üle pole, puudub kolleegiumil vajadus analüüsida, milles võis etteheidetava teo puhul seisneda diskrediteerimine. Kolleegium nõustub ringkonnakohtuga, et juba ühe süüteo alusetu omistamine kaebuse esitajale võis mõjutada talle määratud distsiplinaarkaristuse raskust ning ka ainuüksi sel põhjusel, sõltumata muude käskkirjas väidetud süütegude tõendatusest, on käskkirjas langetatud kaalumisotsus õigusvastane ja käskkiri kuulub tühistamisele. Seetõttu ei pea kolleegium vajalikuks kassatsiooniastmes vaidluse lahendamisel käsitleda Politseiameti ülejäänud väiteid.
- Eeltoodu tõttu jääb kassatsioonkaebus rahuldamata ja ringkonnakohtu otsus muutmata. J. Tammets on taotlenud ka kassatsioonkaebusele vastuse koostamiseks kantud õigusabikulude (11 564 krooni) väljamõistmist Politseiametilt. Riigikohtule esitatud dokumentidest nähtuvalt on vastuse koostamiseks kulunud 7 tundi. Kolleegium võtab õigusabikulude väljamõistmisel arvesse käesoleva vaidluse sisu ja tõusetunud õiguslike probleemide iseloomu ning väljamõistetud kulude ulatust varasemas kohtumenetluses. Ringkonnakohus leidis, et asja mahukuse ja keerukusega on kooskõlas menetluskulude (õigusabikulu ja riigilõiv) väljamõistmine 10 344 krooni ulatuses. Apellatsioonkaebuse koostamise ja apellatsioonikohtu istungil esindamise eest pidas ringkonnakohus põhjendatuks välja mõista 7000 krooni. Kolleegium peab HKMS § 93 lg-le 5 tuginedes põhjendatuks mõista Politseiametilt J. Tammetsi kasuks välja kassatsioonkaebusele vastuse koostamiseks kantud õigusabikulu 5000 krooni. Kassatsioonkaebuse esitamisel tasutud kautsjon tuleb HKMS § 90 lg 2 teise lause alusel arvata riigituludesse. Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Jüri Põld