RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Tsiviilasja hind Riigikohtus Menetlusosalised ja

) § 7 lg 1 p-s 6 sätestatud õiguskaitset välistava asjaolu puudumise kindlakstegemiseks. Hagiavalduse kohaselt esitas hageja õiguseellane A/S Rigas Vini

1. augustil 1997 Patendiametile taotluse kaubamärgi "SOVETSKOJE IGRISTOJE + kuju" registreerimiseks Eestis klassis 33 (vahuveinid). Patendiamet registreeris
2. novembri
3. a otsusega kaubamärgi. Tööstusomandi apellatsioonikomisjon (TOAK) tühistas
4. mail 2001 OÜ Estodes kaebuse alusel Patendiameti otsuse

§ 7lg 1 p 6 rikkumise tõttu.

TOAK leidis, et kaubamärgi reproduktsioonil on kujutatud Tbilisi rahvusvaheliselt veinide konkursilt

1. a võidetud medal, mida kaubamärgi taotleja ei ole tegelikult võitnud. Seejärel keeldus Patendiamet
2. detsembril 2001 kaubamärgi registreerimisest. Hageja vaidlustas selle otsuse TOAK-is, kes
3. septembri
4. a otsusega rahuldas kaebuse ja tühistas Patendiameti
5. detsembri
6. a otsuse, leides, et kaubamärgi reproduktsioonil on kujutatud medal, mille võitis hageja õiguseellane.
7. novembril 2003 registreeris Patendiamet kaubamärgi.
8. märtsil 2004 vaidlustas kostja selle otsuse TOAK-is, kes
9. veebruari
10. a otsusega tühistas Patendiameti otsuse ning leidis, et kaubamärgi reproduktsioonil on kujutatud medal, mida hageja õiguseellane ei ole võitnud. Hageja ei nõustu TOAK-i otsusega ning palub kindlaks teha kaubamärgi suhtes õiguskaitset välistava asjaolu puudumise ajal, mil Patendiamet otsustas kaubamärgi registreerida, s.o
11. novembril
12. Hageja deklaratsiooni kohaselt on kaubamärgil kujutatud alljärgnevad medalid: 1) kuldmedal SOVETSKOJE IGRISTOJE, poolmagus, Abrau-Dyurso 1978; 2) kuldmedal - SOVETSKOJE IGRISTOJE, poolmagus, Budapest 1973; 3) kuldmedal - SOVETSKOJE IGRISTOJE, kuiv, Ljubljana 1970; 4) hõbemedal - SOVETSKOJE IGRISTOJE, poolmagus, Ljubljana 1970 (esi- ja tagakülg); 5) hõbemedal - SOVETSKOJE IGRISTOJE, poolmagus, Tbilisi 1965 (esi- ja tagakülg). Kuna tegemist on üle neljakümne aasta tagasi toimunud veinikonkursiga, siis hageja äriühingus ei tööta enam isikuid, kes oleksid
13. a töötanud Riia Veini- ja Vahuveinikombinaadis ning võiksid selle konkursi kohta tunnistusi anda. Hageja kaubamärk ei sisalda informatsiooni, mis tegelikkusele ei vastaks ning võiks seeläbi tarbijat eksitada. Kui kaubamärgi reproduktsioonil on esitatud seitse medali kujutist, siis juhul, kui isegi ühte neist medalitest ei ole võitnud hageja õiguseellane, tuleb anda hinnang, kas tarbija eksitamine on võimalik olukorras, kus muud medalid oleks võidetud hageja õiguseellase poolt. Medalite tähendus ei ole identne kauba kvaliteediastmetega, kus lisamedal tähendab paremat kvaliteeti (nt nagu konjakil tärnid), vaid need medalid võivad parimal juhul edastada tarbijale abstraktset informatsiooni kauba omaduste kohta.

§ 7

lg 1 p 6 rakendamise eeldusteks on eksitamist võimaldava informatsiooni esitamine kaubamärgil, tarbija eksitamise võimalikkus ja hinnang eksitamise tõenäosusele. TOAK on tuginenud vaid asjaolule, et kaubamärgil on esitatud informatsiooni, mis ei vasta tegelikkusele. Tuvastamata on jäänud tarbija eksitamise aspekt (kas tarbija teab, mis medalid on märgil kujutatud, kellele need omistatud on, mis tähendus neil medalitel on jne) ning eksituse tõenäosus. Nimetatud norm eeldab selle rakendajalt kaalutlusõigust ning otsust selle rakendamise proportsionaalsuse (tasakaal tarbija kaitse huvide ning eraomandi piiramise vahel), vajalikkuse ning mõõdukuse kohta. Euroopa Kohus on leidnud, hinnates tarbija eksitamist geograafilise päritolu osas, et piirangute kehtestamine on õigustatud üksnes juhul, kui esineb piisav tõenäosus, et geograafilise tähise kasutamine kaubal mõjutab tarbija ostuotsust. Seega ei ole tähtsust mitte tarbija arvamusel või mõtetel, vaid tema ostukäitumisel - kas ostuotsus langetatakse seepärast, et kaubamärgi reproduktsioonil on kujutatud teatav medal. Kui selle medali kujutamine ei mõjuta tarbija ostuotsust, siis ei ole ka

§ 7lg 1 p 6 rakendamine proportsionaalne.

Tähtis on, kuidas tarbija kaubamärki tajub. Kaubamärk tuleneb Nõukogude Liidu tootmissüsteemist, kus oli ette kirjutatud, kuidas toota ning milliseid märgiseid kasutada. Kõik vahuveinide tootjad pidid kasutama sama märki. See õigustab hagejat sildil medaleid kasutama ka praegu. Medalitel on praegu sama tähendus nagu Nõukogude Liidu ajalgi. Ei ole tähtis, kes Tbilisi veinikonkursil osales ja millises kategoorias. Eksitamist tuleb hinnata tarbija pilgu läbi. Euroopa Kohtu

1. oktoobri
2. a lahendi C-81-01 järgi on eksitamine reaalne, kui info mõjutab ostuotsust. Kui Tbilisi medal ostu ei mõjuta, pole sel mõjuvat tähtsust. Tarbija on ajalooliselt harjunud medalikomplekti nägema, tema jaoks pole olukord muutunud.
3. Kostja ei tunnistanud hagi ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja leidis, et fakt, et hageja ei võitnud medalit, on tõendatud asjaoluga, et Riia Veini- ja Vahuveinikombinaat ei osalenud Tbilisi
4. a veinikonkursil. Tbilisi
5. a konkursi kohta anti välja ammendav vene- ja prantsuskeelne näituse kataloog. Hageja on medali võitmise kohta esitanud kohtule vaid ühe tõendi -
6. veebruari
7. a deklaratsiooni. Hageja deklaratsioon sisaldab väärinformatsiooni. Deklaratsiooni viimane lõik kujutab endast väljamõeldist nii ajavahemiku, medalite arvu kui ka medalite loetelu kohta. Tegelikult on etikettidel kujutatud vasakult paremale järgmised rahvusvaheliste veinikonkursside auhinnad: 1) kuldmedal "Budapest 1958" (deklaratsiooni järgi Abrau-Dyurso 1978, mida pole olemaski); 2) kuldmedal "Budapest 1960" (deklaratsiooni järgi Budapest 1973); 3) kuldmedal "Budapest 1964" (deklaratsiooni järgi Ljubljana 1970); 4) hõbemedal "Ljubljana 1957" (deklaratsiooni järgi Ljubljana 1970 üks külg); 5) hõbemedal "Budapest 1964" (deklaratsiooni järgi Ljubljana 1970 teine külg); 6) hõbemedal "Ljubljana 1964" (deklaratsiooni järgi Tbilisi 1965 üks külg); 7) hõbemedal "Tbilisi 1965" (deklaratsiooni järgi Tbilisi 1965 teine külg). Tarbija eksitamiseks on juba ainuüksi asjaolu, et veinitootja kasutab enda toote kujunduses (sh kaubamärgil) medalite kujutisi, mida ta võitnud ei ole. See, kas tarbija eksitust tajub või mitte, ei puutu asjasse. Oluline on eksitava teabe avaldamise fakt. Õigusaktidest ega mujalt ei tulene tarbija eksitamise tuvastamise kriteeriume. Kaubamärgi õiguskaitset välistavaks asjaoluks ja hea usu ning mõistlikkuse põhimõttega vastuolus olevaks faktiks on juba ainuüksi see, et hageja kaubamärgi registreeringu kehtima jäämisel kaoks medalite tegelikel võitjatel võimalus võidetud auhindu (hageja kaubamärgil kujutatud medaleid) edaspidi kasutada. Tarbija eksitamise lubamatuse sätted on konkurentsiseaduses, reklaamiseaduses ja tarbijakaitseseaduses, mis kõik keelavad kasutada toodete kujunduses ning reklaamis auhindade kujutisi, mida tootja ei ole tegelikkuses võitnud. Samuti tuleneb tarbija eksitamise keeld kaubamärgiseadusest, milles tarbija eksitamine on sätestatud kaubamärgi õiguskaitset välistava absoluutse alusena. Alkohoolsete jookide tootjad püüavad võidetud medaleid kui oma toodete kvaliteedi tunnustust igati eksponeerida ja sellega tarbijate ostueelistusi mõjutada. Seetõttu on täiesti lubamatu ja seadusvastane olukord, kus oma toote tutvustamiseks, reklaamimiseks ja selle läbimüügi suurendamiseks kasutatakse medaleid, mida ei ole võidetud ning mille kasutamiseks puudub õiguslik alus. Kostja vaidles vastu kõigi medalite kujutamisele, sest hageja ei ole võitnud ühtki enda kasutatavat medalit. Hageja toodetud vahuveine ei saa kaubamärgi prioriteedikuupäeva (
8. august
9. a) seisuga seostada üldse mitte mingite rahvusvaheliste veinikonkursside auhindadega. Enne
10. maid 2004 kehtinud

§ 7lg 1 p 6 kohaldamiseks piisab tarbija eksitamise võimalusest.

Hageja kaubamärgi reproduktsioonil on kujutatud seitse rahvusvaheliste veinikonkursside auhinda, mille kujutamine hageja kaubamärgil eksitab tarbijaid toote kvaliteedi, liigi, geograafilise päritolu ja muude omaduste suhtes. Arvestades, et hageja ei ole ühtki enda kaubamärgil kujutatavat medalit võitnud, on eksitav kõigi seitsme medali eraldi võetuna kujutamine, konkreetse medalikomplekti kujutamine ning auhindade kui selliste kujutamine üldse. Lisaks kaubamärgi registreerimist välistavatele asjaoludele esinevad ka asjaolud, mis välistaksid kaubamärgi potentsiaalsel registreerimisel selle hilisema kasutamise, sest kasutamine oleks seadustes sätestatuga vastuolus.

1. Harju Maakohus jättis
2. märtsi
3. a otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohtu otsuse kohaselt tuleb asja lahendamisel kohaldada enne
4. maid 2004 kehtinud kaubamärgiseadust, kuna viimase otsuse vaidlusaluse tähise kaubamärgina registreerimise kohta tegi Patendiamet
5. novembril
6. Apellatsioonikomisjon rahuldas kostja kaebuse
7. veebruari
8. a otsusega ning tühistas Patendiameti
9. novembri
10. a otsuse.

§ 7

lg 1 p 6 kohaselt ei saa õiguskaitset tähis, mis oma olemuselt võib tarbijat eksitada kaupade või teenuste liigi, kvaliteedi, hulga, otstarbe, väärtuse, geograafilise päritolu, kaupade tootmise või teenuste osutamise aja või kaupade või teenuste teiste omaduste suhtes. Hilisemad kaubamärgiseaduse redaktsioonid sisaldavad analoogilisi sätteid. Kuna tegemist on kaubamärgi registreerimisest keeldumise absoluutse alusega, peavad asjaolud, mis tingivad kaubamärgi registreerimise õigusvastasuse, tulenema kaubamärgi enda olemusest, mitte kolmandate isikute väidetavatest õigustest vaidlusalusele tähisele. Medalid veinietikettidel ei ole tähenduseta, vaid viitavad tootele omistatud tunnustusele. Medalite kujutamine kaubamärgil edastab tarbijale informatsiooni toote erilise kvaliteedi või muude eriliste positiivsete omaduste kohta ning tekitab toote vastu usaldust. Õigustada ei saa moonutatud informatsiooni andmist tarbijale. Kuna hageja soovib oma kaubamärgil, mille registreerimiseks ta on taotluse esitanud, kujutada medaleid, mida ta võitnud ei ole, on see vastuolus tarbijakaitseseaduse § 3 p-ga 2, § 4 lg-tega 4 ja 5, §-ga 122, § 123 lg 2 p-dega 3 ja 6 ning lg 4 p-ga

1. Hageja taotletud tähise kaubamärgina registreerimine oleks vastuolus ka konkurentsiseaduse § 50 lg 1 p-ga 1, § 51 lg-tega 1 ja 3 ja reklaamiseaduse § 2 lg-ga 1, § 4 lg-ga 1 ja § 4 lg 2 p-ga
2. Kõik viidatud kaubamärgiseaduse, tarbijakaitseseaduse, konkurentsiseaduse ja reklaamiseaduse sätted, millest tuleneb hageja kohustus anda tarbijale tõest teavet, välistavad hagi rahuldamise. Kostja poolt tõendina esitatud eriteadmistega isiku (Patendibüroost Moorlat&Ko) arvamus kinnitab ülalmärgitud seisukohti (I kd, tlk 109-117). Arvamuse kohaselt torkab hageja registreerimiseks esitatud kaubamärk silma medalite suure arvuga. Kui tüüpiline on 2-3, osal juhtudel 4-5 medali näitamine, siis hageja tähisel on neid suurem arv, mis eeldab väga head kvaliteeti ja suure tõenäosusega mõjutab ostuotsust. Hagiavaldus sisaldab ebaõigeid ja tõendamata väiteid, mis on kostja esitatud tõenditega ümber lükatud.
3. a septembris Tbilisis toimunud rahvusvahelise veinikonkursi kataloog (I kd, tlk 118143) tõendab, et hageja õiguseellane nimetatud konkursist osa ei võtnud. Seega ei saanud ta seal ka medaleid võita. Tõendatud on, et hageja ei ole võitnud ka teisi tähisel kujutatud medaleid (I kd, tlk 157-166).

§ 7

lg 1 p 2 (taotluse esitamise aegne redaktsioon) sisaldab tarbija eksitamise võimalikkuse kaubamärgi registreerimisest keeldumise alusena. Tulenevalt sätte sõnastusest ei ole vaja tarbija eksitamist tõendada ning ei ole tähtis, kas tarbijat tegelikult eksitatakse või mitte. Õige on ka kostja seisukoht tõendamiskoormuse kohta. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Ühestki seadusest ei tulene, et hageja ei peaks kaubamärki puudutavas vaidluses tõendama asjaolusid, millele tema nõuded tuginevad.

1. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks.
2. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ning palus jätta selle rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
3. Tallinna Ringkonnakohus jättis
4. oktoobri
5. a otsusega maakohtu otsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata. Menetluskulud jättis ringkonnakohus hageja kanda. Ringkonnakohus nõustus maakohtu otsuse põhjendustega ja tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6 ei korranud neid. Ekslik on hageja väide, et maakohus on kohaldanud tarbijakaitseseaduse valet redaktsiooni, kuna kohus oli seotud kaubamärgiseaduse redaktsiooniga, mis kehtis
6. novembril
7. Muude viidatud seaduste kohta kohus otsuses ajalist viidet ei teinud ja lähtus kehtivast õigusest. Maakohus on õigesti

§ 7

lg 1 p 6 sisu avamiseks analüüsinud teiste seaduste abil mõistet tarbija eksitamine, kuivõrd kaubamärgiseadus seda mõistet ei sisusta. Maakohtu käsitlus on põhjendatud ja annab vastuse küsimusele, kas kaubamärk on kooskõlas lisaks kaubamärgiseadusele ka teiste seadustega. Ringkonnakohus nõustus maakohtu otsuses tuvastatuga, et hageja ei ole

1. a Tbilisi veinikonkursil osalenud ega seal vaidlusalust medalit võitnud. Hageja väited eksitamise tõendamata jätmise kohta ei ole asjakohased, kuna tarbija tegelik eksitamine, s.t reaalsed tagajärjed ja tarbija ostukäitumine ei kuulunud tõendamisesemesse. Seadus sätestab kaubamärgi registreerimisest keeldumise alusena tarbija eksitamise võimalikkuse. Samas on kostja tõendanud, et medalite kujutamine kaubamärgil on tarbijate ostuotsuseid mõjutanud. Õige ei ole hageja väide, et medalite võitmine kui selline on vaidluses vähese tähendusega asjaolu, sest hageja ise kasutab toodetele omistatud auhindade kujutisi lisaks kaupadele ka veo- ja rühmapakenditel, s.t toodete kastidel ja karpidel ja ka veebilehel. Kuna kaubamärgil on kujutatud auhindu, mida hageja ei ole võitnud, on tegemist tarbijate ilmse eksitamisega. Tbilisi
2. a veinikonkursi medali kujutamine hageja kaubamärgil on eksitav kaubamärgiga tähistatava kauba kvaliteedi ja väärtuse ning päritolu osas. On ilmne, et tänapäeval ei turusta eelnimetatud konkursil osalenud veinitootja enam sama toodangut, mis esitati hindamiseks. Medali kasutamisega kaubamärgil aga püütakse luua tarbijale muljet pakutava toodangu kvaliteedist. Kuna medal toote eest antakse selle tootjale, on tootjal õigus seda oma toodangu tutvustamisel kasutada positiivse maine ja ostuotsuste kujundamisel. Enne
3. maid 2004 kehtinud

§ 7lg 1 p 6 kohaldamiseks piisab tarbija eksitamise võimalusest.

Väär on hageja väide, et praegusel ajal toodetakse sama vahuveini, mida tarbijad olid juba aastakümneid tarbinud. Hageja läks juba

1. a vahuveini tootmisel üle enda loodud uuele tehnoloogiale, millele on saadud patent. Tähise Sovetskoje Igristoje kasutamine muul meetodil ja mujalt kui endise Nõukogude Liidu aladelt pärit veinimaterjalist valmistatava vahuveini puhul on tarbijat eksitav nii kauba liigi kui ka geograafilise päritolu suhtes. Hagiasjas peab hageja TsMS § 230 lg 1 kohaselt tõendama oma nõuet ja praeguses vaidluses pidi hageja tõendama asjaolusid, mis tõendaksid kaubamärgi õiguskaitset välistava asjaolu puudumist. Maakohus on TsMS § 232 lg 1 kohaselt hinnanud kogutud tõendeid kogumis ning teinud seadusliku ja põhjendatud lahendi. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
2. Hageja esitas ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu ja ringkonnakohtu otsused ning saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Kassatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on kohtud vääralt kohaldanud

§ 7lg 1 p 6, jättes tähelepanuta asjakohased Euroopa Kohtu juhised.

Euroopa Kohtu praktika kohaselt tuleb tuvastada: 1) millised on keskmise tarbija teadmised, ootused, arvamused või kombed; 2) kas esineb tegelik eksitamine või piisavalt tõsine tarbija eksitamise oht; 3) kas kaubamärgi kasutamine mõjutab tarbija majanduslikku käitumist. Kohtuotsuses ei ole nimetatud kriteeriumeid käsitletud, samuti pole loetletud ega hinnatud tõendeid, mis viidatud kriteeriumite täidetust kinnitaksid, mistõttu ei ole kohtuotsus seaduslik ja põhjendatud. Juhul kui toimikus ei olnud nimetatud hinnangute langetamiseks piisavalt tõendeid, pidi kohus tõendamiskoormist pooltega arutama ja tegema ettepaneku tõendite esitamiseks (TsMS § 654 lg 5). Selleks, et kohtud saanuks teha järeldusi

§ 7

lg 1 p 6 rakendamise võimalikkuse kohta, pidanuks kohtud tuvastama, milline on nende medalite mõju tarbijate ostukäitumisele. Puudub alus arvata, et medalite esinemine kaubamärgi reproduktsioonil mõjutaks automaatselt tarbija käitumist. Kohtud on ebaõigesti piirdunud hinnanguga, et kaubamärk eksitab tarbijat. Seejuures ei sisalda kohtuotsus tõendite analüüsi, mis seda hinnangut toetaks. Ringkonnakohus on medalite kujutamise võrdsustanud kaubamärgiga tähistatud toote kvaliteediga, leides, et kuna medalit ei ole võitnud kassaatori õiguseellane, siis on medali kujutamine kaubamärgil eksitav kaubamärgiga tähistatava kauba kvaliteedi ja väärtuse ning päritolu osas. Samas puuduvad tõendid, mis näitaksid, et tarbija medalit mingi erilise kvaliteediga seostaks.

§ 7

lg 1 p 6 mõttes peab eksitamine tulenema kaubamärgist endast ning muud kaubamärgi olemusest sõltumatud asjaolud ei oma kohaldamisel tähtsust. Sellest hoolimata on ringkonnakohus põhjendanud tarbijate eksitamise võimalikkust muude asjaoludega, nagu vahuveini tootmise tehnoloogia, meetod ja tooraine pärinemine mujalt kui endise NSVL-i aladelt. Need asjaolud ei tulene kaubamärgi olemusest ning seega ei puutu

§ 7lg 1 p 6 kohaldamisel asjasse.

Lisaks kohaldas kohus

§ 7

lg 1 p-s 6 märgitud asjaolu olemasolu kontrollimisel ekslikult muid õigusakte, mis ei ole sätte kohaldamisel asjakohased. Kaubamärgi kooskõla teiste seadustega ei ole praeguse vaidluse esemeks. Selle asemel, et kontrollida

§ 7

lg 1 p-s 6 märgitud asjaolu või selle puudumist, viisid kohtud õigusliku raamistiku kaubamärgiseadusest väljapoole. Lisaks on mitmed kohtute viidatud muude seaduste sätted oluliselt hiljem kehtestatud kui taotluse esitamise aeg, s.o

1. august 1997 ning Patendiameti viimane otsus
2. novembril
3. Lisaks põhistas kohus oma otsust kolmanda (kostjaga seotud) isiku õigusliku arvamusega (I kd, tlk 109-117), rikkudes TsMS § 436 lg-t 7 ja § 442 lg-t
4. Kohus ei saa tõendite hindamise ja õiguse õige rakendamise kohustust delegeerida patendivolinikule (põhiseaduse § 146). Eeltoodud rikkumiste kogumis on kohtuotsus jäetud olulises ulatuses põhjendamata (TsMS § 669 lg 1 p 5). Hageja algatas tööstusomandi õiguskorralduse aluste seaduse (TÕAS) § 64 lg 1 alusel ka hagita menetluse TOAK-i otsuse tühistamiseks menetlusnormide rikkumise tõttu. Harju Maakohus rahuldas
5. aprilli
6. a määrusega avalduse ning tühistas TOAK-i
7. veebruari
8. a otsuse. Kostja esitas selle määruse peale määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule. Praeguse kohtuasja lahendamisel ei ole antud hinnangut, millise õigusliku tähendusega on selle asja lahendamise puhul viidatud paralleelne menetlus.
9. Kostja vaidleb kassatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
10. Kolleegium leiab, et TsMS § 691 p 1 ja § 692 lg 2 alusel tuleb ringkonnakohtu otsuse resolutsioon jätta muutmata, kuid muuta tuleb osaliselt ringkonnakohtu otsuse õiguslikku põhjendust. Kassatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.
11. Hageja esitas

§ 72

lg-st 5 tulenevalt hagi, et kindlaks teha kaubamärgi "SOVETSKOJE IGRISTOJE + kuju" suhtes õiguskaitset välistava asjaolu puudumine. Kuigi TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti, ei nõustu kolleegium ringkonnakohtu seisukohaga, et kaubamärgi õiguskaitset välistava asjaolu puudumise kindlakstegemise vaidluses pidi hageja tõendama välistava asjaolu puudumist.

§ 41

lg 5 kohaselt võis vaidlustusavalduse menetlusosaline, keda ei rahulda apellatsioonikomisjoni otsus kaubamärgi kaitstavuse küsimuses, esitada TÕAS § 64 lg-s 2 sätestatud tähtaja jooksul hagi teise menetlusosalise vastu kaubamärgi õiguskaitset välistava asjaolu või selle puudumise kindlakstegemiseks. Kuna kostja vaidlustas Patendiameti

1. novembri
2. a kaubamärgi registreerimise otsuse põhjendusel, et esineb kaubamärgi õiguskaitset välistav asjaolu, pidi kostja praeguses hagimenetluses tõendama, et medalite kujutamine hageja kaubamärgi reproduktsioonil võib tarbijat eksitada. Seega tuleb selles tõendamiskoormust puudutavas osas ringkonnakohtu otsuse põhjendusi muuta. Kuna aga ringkonnakohtu otsuse põhjenduste kohaselt on kostja tõendanud, et hageja ei ole kaubamärgi reproduktsioonil kujutatud medalit (medaleid) võitnud ja tegemist on tarbija ilmse eksitamisega, ei ole see menetlusõiguse normi rikkumine oluline ega ringkonnakohtu otsuse tühistamise aluseks. Kolleegium nõustub ringkonnakohtuga selles, et

§ 7

lg 1 p 6 välistab õiguskaitse andmise kaubamärgile, mis oma olemuselt võib eksitada kaupade või teenuste omaduste suhtes. Tarbija tegelik eksitamine, s.t kas tarbija teab, mis medalid on märgil kujutatud, ning tarbija tegelik ostukäitumine ei kuulu tõendamisesemesse.

1. Hageja väide selle kohta, et kohus on jämedalt rikkunud kohustust kohaldada õigust ning asendanud õigusliku põhjenduse kostja esitatud patendivolinik O. Moorlati arvamusega, ei ole põhjendatud. Kostja esitas asjas patendivoliniku arvamuse ja nimetatud patendivolinik on kohtueelses menetluses olnud ka kostja esindaja. Maakohus on kohtuotsuse õiguslikus põhjenduses, millega ringkonnakohus nõustus ega pidanud TsMS § 654 lg-st 6 lähtuvalt vajalikuks korrata, analüüsinud esitatud tõendeid ja seadusi ning märkinud muu hulgas, et samale järeldusele on jõudnud ka patendivolinik.
2. Enne
3. maid 2004 kehtinud

§ 7

lg 1 p 6 järgi ei registreerita kaubamärgina kaubamärke, mis oma olemuselt võivad tarbijat eksitada kaupade või teenuste liigi, kvaliteedi, hulga, otstarbe, väärtuse, geograafilise päritolu, kaupade tootmise või teenuste osutamise aja või kaupade või teenuste teiste omaduste suhtes. Sama sisuga on kehtiva

§ 9lg 1 p 6.

Kuna

§ 7

lg 1 p 6 sätestab absoluutsed kaubamärgi registreerimisest keeldumise alused, peab tarbija eksitamine tulenema kaubamärgist endast. Kuna Eesti Vabariik on Euroopa Liidu liige, tuleb kaubamärgivaidluse lahendamisel ja siseriikliku õiguse tõlgendamisel ning kohaldamisel arvestada ka Euroopa Liidu tööstusomandit reguleerivate normidega (vt ka Riigikohtu 30. märtsi 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-4-06, p 22). Euroopa Ühenduste Nõukogu 22. oktoobri 2008. a direktiivi kaubamärke käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (direktiiv nr 2008/95/EÜ) art-st 3

§ 7lg 1 p 6.

Kohtud on leidnud, et hageja kaubamärgi reproduktsioon võib tarbijaid eksitada, ning jätnud hagi õigesti rahuldamata. Ringkonnakohus on õigesti leidnud, et

§ 7lg 1 p 6 kohaldamiseks piisab tarbija eksitamise võimalusest.

Kohtud on tarbija eksitamise võimalikkust hinnanud ega ole hinnangu kujundamisel rikkunud menetlusõiguse norme. Kohtud on tuvastanud, et hageja ei osalenud

1. a Tbilisis rahvusvahelisel veinikonkursil ega saanud sealt medalit, mis on kujutatud tema kaubamärgi reproduktsioonil. Ringkonnakohus leidis ka, et hageja läks juba
2. aastal vahuveini tootmisel üle enda loodud uuele tehnoloogiale, millele ta on saanud patendi.
3. Kolleegium nõustub kohtute järeldusega tarbija eksitamise võimalikkuse kohta toote kvaliteedi suhtes. Kui kaubamärgi reproduktsioonil on kujutatud medalid, võib see viia tarbija (kes on mõistlikult informeeritud, tähelepanelik ja ettevaatlik) mõttele, et nimetatud vahuvein on auhinnatud kaubamärgi reproduktsioonil kujutatud auhindadega, ja tekitada tarbijas huvi põhjusel, et tarbija arvab medalite tõttu, et tegemist on kvaliteetse auhinnatud vahuveiniga. Seega peab tootel (kaubal) olema seos kaubamärgi reprodutsioonil kujutatud medaliga. Medalid võivad edastada informatsiooni kauba omaduste kohta ning viitavad tootele omistatud tunnustusele. Olemasolevate medalite kujutamine kaubamärgil edastab tarbijale informatsiooni toote kvaliteedi või muude eriliste positiivsete omaduste kohta ning tekitab toote vastu usaldust.
4. Kolleegium nõustub ringkonnakohtuga, et maakohus võis

§ 7

lg 1 p 6 sisu avamiseks analüüsida teiste seaduste abil mõistet tarbija eksitamine, kuna kaubamärgiseadus seda mõistet ei sisusta. Direktiivi nr 89/104/EMÜ preambuli järgi ei välista direktiiv kaubamärgivaidlustes muude õigusnormide kui kaubamärke käsitlevate õigusnormide, näiteks kõlvatut konkurentsi, tsiviilvastutust või tarbijakaitset käsitlevate sätete kohaldamist.

1. Ringkonnakohtu otsusest tuleb välja jätta põhjendus, et tähise Sovetskoje Igristoje kasutamine muul meetodil ja mujalt kui endise Nõukogude Liidu alalt pärit veinimaterjalist valmistatava vahuveini puhul on tarbijat eksitav nii kauba liigi kui ka geograafilise päritolu suhtes. Need asjaolud ei ole praeguse vaidluse, mis piirdub üksnes kaubamärgil kujutatud medalite lubatavusega, esemeks. Tähise Sovetskoje Igristoje kasutamine kui selline ei olnud hageja kaubamärgi registreerimise otsuse tühistamise aluseks.
2. Vastuseks kassatsioonkaebuse väitele TÕAS § 64 kohaldamise kohta märgib kolleegium järgmist. Hageja kaebuses TOAK-i
3. veebruari
4. a otsuse peale on hagita menetlus lõppenud Tallinna Ringkonnakohtu
5. detsembri
6. a kohtumääruse, millega jäeti hageja kaebus rahuldamata, jõustumise tõttu
7. märtsil
8. a. Kuna hageja esitas
9. mail
10. a TÕAS § 64 lg-s 2 märgitud tähtaja jooksul kohtule hagi õiguskaitset välistava asjaolu puudumise kindlakstegemiseks, ei ole apellatsioonikomisjoni
11. veebruari
12. a otsus jõustunud.
13. Kuna ringkonnakohtu otsuse resolutsioon jääb muutmata ja kassatsioonkaebus rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda.
14. Kassatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb sellelt tasutud kautsjon arvata TsMS § 149 lg 4 teise lause alusel riigituludesse. Henn Jõks, Villu Kõve, Lea Laarmaa