← Eesti

3-1-1-35-09

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-1-35-09 Otsuse kuupäev

  1. mai 2009 Kohtukoosseis Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Ott Järvesaar ja Eerik Kergandberg Kohtuasi L. G. väärteoasi liiklusseaduse § 7436 lg 1 järgi Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu
  2. novembri
  3. a otsus väärteoasjas nr 4-08-8775 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Ida Politseiprefektuur, kassatsioon Asja läbivaatamise kuupäev
  4. aprill 2009 Istungil osalenud isikud Ida Politseiprefektuuri esindaja J. T. RESOLUTSIOON
  5. Tühistada Viru Maakohtu
  6. novembri
  7. a kohtuotsus L. G. väärteoasjas liiklusseaduse § 7436 lg 1 järgi ja saata väärteoasi samale kohtule uueks arutamiseks.
  8. Kassatsioon rahuldada osaliselt. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  9. Ida Politseiprefektuuri Narva politseiosakonna konstaabel V. P. poolt
  10. septembril
  11. a koostatud kiirmenetluse otsusega karistati L. G.-d liiklusseaduse (LS) § 7436 lg 1 järgi 5 trahviühiku (300 krooni) suuruse rahatrahviga selle eest, et ta ületas jalakäijana teed kohas, kus lähima ülekäigurajani oli vähem kui 100 meetrit.
  12. L. G. esitas Viru Maakohtule kaebuse, taotledes kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist, suulise hoiatuse tegemist ja väärteomenetluse lõpetamist.
  13. Viru Maakohtu
  14. novembri
  15. a otsusega tühistati kohtuvälise menetleja otsus ja lõpetati väärteomenetlus. Kohus märkis, et liikluseeskirja (LE) § 27 kohaselt peab jalakäija sõiduteed ületama ülekäigurajal. Kui aga lähim ülekäigurada on kaugemal kui 100 meetrit, tohib teed ületada, kui nähtavus mõlemale poole on hea ja ei teki takistusi liiklusele. Kohtu hinnangul ei nähtu kiirmenetluse otsusest, millisel kaugusel kohast, kus L. G. sõiduteed ületas, asus lähim ülekäigurada. Seetõttu esinevad asjas kahtlused, mis tuleb tõlgendada menetlusaluse isiku kasuks. Ühtlasi on väärteo kirjeldus ebakorrektne ja pealiskaudne ning menetlusaluse isiku karistamist ei ole põhistatud, mis kujutab endast väärteomenetlusõiguse olulist rikkumist. KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
  16. Viru Maakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni Ida Politseiprefektuur, kes taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja kohtuvälise menetleja otsuse jõustamist. Kassaatori põhiseisukohad on järgmised. 4.1 Nõustuda ei saa kohtuga selles, nagu peaks kiirmenetluse otsuses kajastuma, millisel kaugusel ülekäigurajast L. G. sõiduteed ületas. Menetlusalusele isikule etteheidetava teo kirjeldus vastab LE §-le
  17. 4.2 Maakohus refereeris otsuse põhiosas menetlusaluse isiku ja tunnistaja ütlusi ning kohtuvälise menetleja seisukohti, kuid ei analüüsinud neid sisuliselt. Otsusest ei nähtu, millised asjaolud loeti tõendatuks ja millistele tõenditele seejuures tugineti. Tunnistaja ja menetlusaluse isiku ütlustest nähtub, kui kaugel sõidutee ületamise kohast ülekäigurada asus. Kahtluste tekkimisel sündmuskohta puudutavate asjaolude osas oli vastavalt VTMS § 101 lg-le 2 võimalik sündmuskohta täiendavalt vaadelda. Oluline on seegi, et menetlusalune isik tunnistas väärteo toimepanemist. 4.3 Kasseeritavast otsusest ei nähtu, millisel õiguslikul alusel kohtuvälise menetleja otsus tühistati ja väärteomenetlus lõpetati. Ühtlasi ei ole kohus põhjendanud, milliseid väärteomenetlusõigust reguleerivaid norme kohtuväline menetleja otsuse tegemisel rikkus.
  18. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi istungil jäi kohtuvälise menetleja esindaja kirjalikult esitatud seisukohtade juurde, taotledes kassatsiooni rahuldamist. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  19. Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada väärteomenetlusõiguse olulise rikkumise tõttu.
  20. Väärteomenetluse seadustiku § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid ning lahendab otsuse tegemisel VTMS §-s 133 loetletud küsimused. Kriminaalkolleegium on varasemas praktikas korduvalt osutanud, et VTMS §-s 110 sätestatust tulenevalt peab kohtuotsuse põhiosas sisalduma nii tõendite analüüs kui ka see, millised asjaolud ja miks on kohus lugenud tõendatuks ning millistele tõenditele ta seejuures tugines (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  21. märtsi
  22. a otsus asjas nr 3-1-1-808 - RT III 2008, 15, 98, p 8,
  23. novembri
  24. a otsus asjas nr 3-1-1-66-08 - RT III 2008, 49, 338, p 8 ja
  25. detsembri
  26. a otsus asjas nr 3-1-1-74-08 - RT III 2008, 52, 362, p 7). Kassaator leiab õigesti, et maakohtu otsus nendele nõuetele ei vasta. Kiirmenetluse otsuses sisalduvast väärteo kirjeldusest nähtuvalt ületas menetlusalune isik sõiduteed kohas, kus lähima ülekäigurajani oli vähem kui 100 meetrit. Seejuures on otsuses fikseeritud ka täpne väärteo toimepanemise koht. Lähima ülekäiguraja asukohta ei pidanudki kohtuväline menetleja enda otsuses kirjeldama, kuna seda sai tuvastada väärteoasjas kogutud tõendite alusel. Nii nähtub kohtuistungi protokollist, et L. G. ei vaidlustanud kiirmenetluse otsuses toodud väärteo tehiolusid ja andis ütlusi selle kohta, kui kaugel väärteo toimepanemise kohast lähim ülekäigurada asus. Ka kohtulikul arutamisel üle kuulatud tunnistaja N. O. ütlustes kajastub lähima ülekäiguraja asukoht. Maakohus on otsuses küll menetlusaluse isiku ja tunnistaja ütlusi refereerinud, kuid jätnud neile sisulise hinnangu andmata. Tõendite hindamata jätmise põhistuse puudumine on käsitatav väärteomenetlusõiguse olulise rikkumisena VTMS § 150 lg 1 p 7 mõttes, mis toob kaasa kohtuotsuse kassatsiooni korras tühistamise (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  27. oktoobri
  28. a otsus asjas nr 3-1-1-10503 - RT III 2003, 30, 310, p 12, 6 aprilli
  29. a otsus asjas nr 3-1-1-18-05 - RT III 2005, 12, 123, p 6 ja
  30. juuni
  31. a otsus asjas nr 3-1-1-45-06 - RT III 2006, 27, 245, p 9). Samuti ei nähtu vaidlustatud otsusest, millise väärteomenetlusõigust reguleeriva normi rikkumise tõttu kohtuvälises menetluses tuleb väärteomenetlus lõpetada.
  32. Kassaator märgib põhjendatult sedagi, et kui kohtul tekkisid kahtlused väärteo tõendatuse osas, oli võimalik vastavalt VTMS § 101 lg-le 2 sündmuskohta täiendavalt vaadelda. Kooskõlas VTMS § 31 lõikega 2 ja § 123 lõikega 2 peab kohus väärteoasja uurima igakülgselt. Kui kohtul tekivad kahtlused väärteo tõendatuse osas, peab ta esmalt astuma samme, tuvastamaks, kas need kahtlused on kõrvaldatavad (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  33. septembri
  34. a otsus asjas nr 3-1-1-43-07 - RT III 2007, 31, 250, p 6). Neid põhimõtteid maakohus väärteoasja arutamisel järginud ei ole.
  35. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes VTMS § 174 p-st 7 ning § 175 p-st 2 tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Viru Maakohtu
  36. novembri
  37. a otsuse täielikult ja saadab väärteoasja samale kohtule uueks arutamiseks. Kassatsiooni rahuldab kriminaalkolleegium osaliselt. Hannes Kiris, Ott Järvesaar, Eerik Kergandberg

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.