← Eesti

3-1-1-15-09

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-1-15-09 Otsuse kuupäev

  1. mai 2009 Kohtukoosseis Eesistuja Eerik Kergandberg, liikmed Ott Järvesaar ja Priit Pikamäe Kohtuasi Kriminaalasi A. S. süüdistuses KarS § 356 lg 1 järgi Vaidlustatud kohtulahend Tartu Ringkonnakohtu
  2. oktoobri
  3. a otsus kriminaalasjas nr 1-06-10913 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik A. S. kaitsja vandeadvokaat Marina Valge kassatsioon Asja läbivaatamise kuupäev
  4. märts 2009, kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
  5. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu
  6. oktoobri
  7. a otsus A. S. süüditunnistamises ja karistamises KarS § 356 lg 1 järgi ja jõustada Tartu Maakohtu
  8. märtsi
  9. a otsus, millega mõisteti A. S. õigeks. 2 Kaitsja kassatsioon rahuldada. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  10. A. S. oli kohtu alla antud süüdistatuna selles, et ta pani ajavahemikul
  11. a teisest poolaastast kuni
  12. a alguseni Karula rahvuspargi territooriumil asuvas kaitsemetsas Võru maakonnas X vallas Y külas S.-S. kinnistu eraldisel nr 7 (praegu nr 14) tahtlikult toime puude ebaseadusliku raie. Raie õigsuse eest vastutava ja seda juhtiva isikuna viis ta metsa rinnaspindala ebaseaduslikult allapoole lubatud alammäärast. Harvendusraie järgselt oli metsa rinnaspindala süüdistuse kohaselt 17,5 m2/ha. Seejuures on arvesse võetud ka maaüksusel harvendusraie järgselt tehtud sanitaarraiet mahus 5 tm. Kuna lubatud alammäär pärast harvendusraiet on 19,2 m2/ha, siis on vähendatud rinnaspindala ebaseaduslikult 1,7 m2/ha, millega põhjustati
  13. jaanuaril 2007 jõustunud metsaseaduse (edaspidi: MS) § 67 lg 2 p 1 kohaselt keskkonnale oluline kahju 26 775 krooni. Kahju suuruse arvutamiseks korrutati ebaseaduslikult vähendatud rinnaspindala 1,7 m2/ha, keskkonnakahju määr 7500 krooni, langi pindala 0,7 ha ja kaitsemetsa koefitsient 3,
  14. Keskkonnale tekitatud kahju 26 775 krooni on käsitatav olulise kahjuna, sest see ületab teo toimepanemise ajal kehtinud palga alammäära ühes kuus kümnekordselt. Alates
  15. jaanuarist 2003 oli kuupalga alammääraks 2160 krooni ja alates
  16. jaanuarist 2004 oli kuupalga alammäär 2480 krooni.
  17. Tartu Maakohtu
  18. märtsi
  19. a otsusega mõisteti A. S. süüdistuses KarS § 356 lg 1 järgi kuriteokoosseisu puudumise tõttu õigeks põhjendusega, et kehtivate metsaõigusnormide alusel ei tekitatud S.-S. kinnistu eraldisel 14 (vana numbriga 7) harvendusraiega keskkonnale olulist kahju. 2.1 Tunnistaja R. K. ütlustele tuginevalt nentis maakohus esmalt, et vahetult pärast kõnealust harvendusraiet (ajavahemikus
  20. a lõpust -
  21. alguskuudeni) ei täheldanud pädevad ametnikud Sarik-Siimani kinnistu eraldisel nr 7 mingeid raiega seonduvaid õiguserikkumisi ja ei pidanud seetõttu vajalikuks teostada mõõtmisi ega teavitada Keskkonnainspektsiooni. Rinnaspindala mõõtmine Keskkonnainspektsiooni poolt leidis kõnealusel eraldisel aset alles
  22. septembril
  23. a - seega pärast tuulemurru järgset sanitaarraiet. Tuginedes
  24. mail ja
  25. juunil
  26. a koostatud sündmuskoha vaatluse protokollile (tl 84-85) sedastas kohus, et menetlejad ei suutnud sündmuskoha vaatlusega üheselt ja selgelt eristada, millised kännud pärinesid harvendus- ja millised sanitaarraiest. Kohtuotsuses taunitakse, et käesoleva kriminaalasja menetlemisel on esmalt eiratud kõnealuse sanitaarraide asetleidmist, hiljem on aga asetleidnud sanitaarraide mahu kindlaksmääramisel lähtutud formaalselt vaid metsateatisel märgitud sanitaarraide mahust. Mingeid tõendeid pole kogutud kummutamaks A. S. väidet, et sanitaarraide tegelik maht võis olla metsateatisel märgitust suurem. 2.2 Maakohus märkis, et metsa täiuse ja rinnaspindala hindamisel pidanuks lähtuma raie ajale lähedasematest,
  27. a metsamajanduskavast nähtuvatest takseerandmetest, mitte ajaliselt kaugematest
  28. a takseerandmetest. Maakohus ei nõustunud aga puistu raie-eelse kõrguse määramiseks A. K. kasvukäigutabeli arvutiprogrammi kasutamisega, sest puistu rinnaspindala mõõtmine teostati eraldisel 7 pärast raiet kasvanud metsa esimese rinde alusel. Kohus märkis, et tal puudub võimalus kontrollida kasvukäigutabeli arvutiprogrammi õigsust ja
  29. a takseerandmed pole usaldusväärsed.
  30. a takseerandmetest nähtub aga, et umbes pool aastat pärast harvendusraiet oli vaidlusalusel maatükil kasvava kasepuistu kõrgus 25 m. 2.3 Arvestades seda, et
  31. jaanuaril 2007 (seega pärast kõnealust harvendusraiet) jõustus uus metsaseadus, pidas kohus vajalikuks käsitleda selle harvendusraide seaduslikkust nii raie ajal kehtinud kui ka uue MS ja nende alusel antud õigusaktide järgi. Enda ümberarvutuse põhjal sedastas maakohus, et väidetava ebaseadusliku metsaraide ajal kehtinud asjakohastest õigusaktidest lähtuvalt põhjustas A. S. ebaseadusliku metsaraidega keskkonnakahju summas 34 650 krooni - seega olulise kahju. Uuest metsaseadusest lähtuvalt aga põhjustas A. S. harvendusraidega keskkonnakahju vaid summas 7875 krooni, mis ei ole käsitatav KarS § 356 lg 1 koosseisu mõttes olulise kahjuna. Muudatus on tingitud asjaolust, et kui raie toimepanemise ajal sõltus harvendusraiel esimese rinde rinnaspindala alammäär puistu vanusest, boniteediklassist ja puuliigist, siis alates
  32. jaanuarist 2007 kehtiva metsa majandamise eeskirja lisa 1 kohaselt sõltub rinnaspindala alammäär vaid puuliigist ja kõrgusest.
  33. Prokurör esitas maakohtu otsuse peale apellatsiooni, taotledes otsuse tühistamist ning A. S. KarS § 356 lg 1 järgi süüditunnistamist ja karistamist. 3.1 Apellandi hinnangul nähtub maakohtus uuritud tõenditest, et A. S. korraldusel S.-S. kinnistu eraldisel 7

(14)toimunud sanitaarraiega ei ületatud 5 tm raiemahtu. Maakohus on ise keskkonnakahju ümber arvutanud, põhjendamta Keskkonnainspektsiooni arvutuste kõlbmatust. Kohus on seejuures irdunud keskkonnakahju arvutamise metoodikast. Põhjendamatu on ka maakohtu seisukoht, nagu peaks lähtuma igal juhul raie ajale lähedasematest takseerandmetest. Hea metsandustava kohaselt tuleb arvesse võtta raie-eelsed, mitte aga selle järgsed takseerandmed. Apellandi arvates on ebaõige maakohtu seisukoht, et A. K. kasvukäigutabeli programmi ei tohtinuks puistu raie-eelse kõrguse määramiseks kasutada, kui rinnaspindala mõõtmine tehti pärast raiet. Ebaõige on maakohtu väide, et tal puudus võimalus A. K. kasvukäigutabeli programmi õigsust kontrollida. 3.2 Maakohus on asunud seisukohale, et raiega ei põhjustatud olulist kahju, jättes samas põhjendamata, miks ei ole võimalik kontrollida kahju arvestamiseks tarvilike faktiliste asjaolude usaldusväärsust, mille õigsuses kohus kahtleb. Kohtuotsuses ei põhistata, millele see kahtlus rajaneb ning millele rajaneb kohtu vastupidine järeldus, et kahju arvestamisel tuleb lähtuda metsa raiejärgsest seisundist. Kohtuotsusest ei selgu üheselt, kui suur on A. S. tekitatud keskkonnakahju. On ära toodud ainult arutluste käigud ning mitu varianti, milline see võiks olla.
  1. Tartu Ringkonnakohtu
  2. oktoobri
  3. a otsusega rahuldati apellatsioon osaliselt. Maakohtu otsus tühistati ja A. S. tunnistati KarS § 356 lg 1 järgi süüdi. Teda karistati rahalise karistusega 50 päevamäära (s.o 17 900 krooni). A. S.-lt mõisteti välja 26 775 krooni keskkonnale tekitatud kahju katteks ja 6525 krooni sundraha. 4.1 Ringkonnakohus leidis esmalt, et maakohus on toimetanud kohtulikku uurimist ühekülgselt ja eelistanud põhjendamatult süüdistatava ütlusi ja tema kaitseversiooni ning jätnud arvestamata süüdistuses märgitud kinnistu eraldisega kokkupuutunud keskkonnaametnike ütlused. Ringkonnakohtu arvates on väidetavaid arvutuslikke vigu keskkonnakahju arvestamisel ebaõigesti tõlgendatud A. S. kasuks. Võimalikud kahtlused kahju arvestamise metoodika kohta olid ringkonnakohtu arvates kõrvaldatavad. Keskkonnakahju arvestamine tugineb kindlal metoodikal ja riigi tasandil ei saa olla teooriate ning metoodikate paljusust. 4.2 Maakohus pidas ekslikult põhjendamatuks, et tehtud harvendusraiega tekitatud keskkonnakahju on leitud arvutuslikul meetodil. Samuti on maakohus iseseisval rinnaspindala määramisel ekslikult teinud arvestusi M. K. poolt augustis 2004 (seega pärast harvendusraiet) tehtud takseerandmete alusel, jättes põhjendamatult kõrvale 1995 aastal (enne harvendusraiet) R. K. poolt kogutud andmed. Ringkonnakohus nõustus apellatsioonis märgituga, et maakohus ei leidnud ühtegi normatiivakti, millele tuginedes saaks tõsikindlalt väita, et aluseks tuleb võtta raiejärgne olukord. Tuginedes ringkonnakohtus ülekuulatud tunnistajate A. K., R. K. ja E. P. ütlustele nentis ringkonnakohus, et rinnaspindala määramisel just raieeelsest metsa seisundist lähtumine on kooskõlas metoodiliste põhjenduste ja hea metsamajandustavaga. 4.3 Ringkonnakohus lisas kriminaalasja materjali juurde väljatrüki kasvukäigu tabeli arvutiprogrammist ja märkis, et tema veendumust kõnealuse tabeli kasutamise õigsusest ja usaldusväärsusest kinnitasid selle programmi looja A. K. ütlused. Ringkonnakohus märkis, et alates
  4. aastast kuni kõnealuse harvendusraieni - seega 8 aasta jooksul pidid puud kasvama ja seetõttu võis rinnaspindala hindamiseks kasutada kasvukäigu tabelit ja lugeda kaskede kõrguseks 27 meetrit. 4.4 Samuti lisas ringkonnakohus kriminaalasja juurde kannatanu esindaja poolt esitatud Keskkonnainspektsiooni
  5. aprilli
  6. a käskkirja nr 1-3/22 "Mõõtemetoodikate kinnitamine ja mõõtetegevuse valdkonna eest vastutava isiku määramine". Nimetatud käskkirja lisas nr 3 p-st 3 nähtub, et puistu rinnaspindala mõõtmisel määratakse rinnaspindala ruutmeetrites. Mõõteviga on rinnaspindala määramisel +/- 7 %. Ringkonnakohus märkis, et käskkirjas esitatud vea protsent on keskkonnakahju arvestamisel Keskkonnainspektsiooni järelevalve inspektoritele kohustuslik. 4.5 Ringkonnakohtu hinnangul käsitles maakohus tunnistajate M. U. ja R. K. ütlusi ühekülgselt, kui järeldas nendest, et harvendusraiega ei viidud metsa rinnaspindala alla lubatud alammäära. Tunnistajate T. T. ja V. K. ütlusi ei pidanud ringkonnakohus usaldusväärseks, sest T. T. firmaga oli süüdistatav olnud töösuhtes ja V. K. on süüdistatava palvel andnud hilisemalt kinnistule oma hinnangu. 4.6 Ringkonnakohus nõustus maakohtu poolt tuvastatuga, et Sarik-Siimani kinnistul ja muu hulgas selle eraldisel 7
(14)tehti
  1. a sanitaarraie. Kuid pole mingeid tõendeid kaitseversiooni kinnituseks, et metsa täius ja rinnaspindala oleks alla lubatud alammäära viidud alles sanitaarraiega. Tunnistajate R. K. ja M. U. ütlustele tuginevalt asus kohus seisukohale, et rinnaspindala viidi lubatust madalamaks juba 2003.-
  2. a toimunud harvendusraiega. Ringkonnakohus märkis ka seda, et kui Keskkonnainspektsioon sai teada, et Sarik-Siimani kinnistu eraldisel 7
(14)võidi
  1. a teha ka sanitaarraiet, toimetas inspektsioon
  2. mail ja
  3. juunil
  4. a sündmuskoha vaatluse. Uurimistoimingu käigus ei olnud võimalik aga eristada, millised on 2003.-
  5. a ja millised
  6. a raiutud puude kännud. Ringkonnakohtu hinnangul tuligi seetõttu sanitaarraie tegeliku mahu määramisel lähtuda esitatud metsateatisest, mille kohaselt kavandati vaidlusaluselt eraldiselt raiuda 5 tm. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
  7. A. S. kaitsja, vandeadvokaat Marina Valge esitas ringkonnakohtu otsuse peale kassatsiooni, milles taotleb ringkonnakohtu otsuse tühistamist ja A. S. õigeksmõistmist järgmistel põhjustel. 5.1 Kassaator ei nõustu, et A. S. kontrolli all läbiviidud metsaraiega põhjustati oluline kahju. Kaitsja arvates on kahju arvutamiseks kasutatud metoodika ebaõige, sest see rajaneb kasvukäigutabelil, mitte konkreetse puistu tegelikel andmetel, mille Keskkonnainspektioon on jätnud välja selgitamata. Kassaator ei nõustu ringkonnakohtu seisukohaga ka selles, nagu rajaneks keskkonnakahjude arvestamine Eesti Vabariigis alati kindlale ja selgele metoodikale ja ta rõhutab, et tema teada on käesoleva kriminaalasja puhul esmakordselt kahju tuvastatud mitte mõõtmisega, vaid kaudselt - arvutiprogrammiga. Kassaator meenutab kõnealuse arvutiprogrammi looja A. K. poolt tunnistajana antud ütlusi selle kohta, et kasvukäigu mudel on küll töökindel teatud tüüpi puistute keskmise kasvu kindlaksmääramisel, kuid iga üksiku puistu puhul võib kasvukäik olla programmi alusel tuvastatavast keskmisest vägagi erinev. Kõnealuse kasvukäigu programmi kasutamise tulemina saab öelda küll seda, kui palju keskmiselt pidi vastavat tüüpi mets 8 aastaga kasvama, mitte aga seda, kui kõrge oli tegelikult kõnealusel eraldisel harvendusraie tegemise ajal kasvanud mets. Seetõttu leiab kassaator, et kasvukäigu programme kasutades saab selgitada vaid oletuslikku kahju, mitte aga kõnealuse kuriteo asjaolude selgitamiseks kohustuslikku tegelikku kahju. Konkreetse puistu tegelikud andmed tulnuks ringkonnakohtul, kui kohus soovis maakohtu poolt tõenditele antud hinnangut muuta, välja selgitada ekspertiisiga. 5.2 Kaitsja arvates on puistu algandmeteks ebaõigesti võetud
  8. a takseerimistulemused. Lähtuma pidanuks raiejärgsetest
  9. a takseerandmetest. Kaitsja märgib, et
  10. a takseerandmete alusel koostatud metsamajanduskava aegus
  11. a välitööde aegumise tõttu: selle dokumendi tiitellehelt nähtub, et välitööd teostati
  12. aastal, kooskõlastused saadi aga alles
  13. aastal ja kava ise oli koostatud aastateks 1998 -
  14. 5.3 Kaitsja rõhutab, et kuna kõnealuse eraldise puhul on tegemist mitmerindelise puistuga, siis oleks olnud ülioluline puude kõrguse määramine-mõõtmine. Vaid nii oleks saanud tuvastada kõigepealt I rinde kaskede kõrguse ja seejärel selle, millised kuused tuleb samuti lugeda kuuluvaiks esimesse rindesse. Kaitsja leiab, et jänesekapsa kasvukohatüübi kaasikus võib keskkonnaministri
  15. detsembri
  16. a määruse nr 88 § 6 p-st 5 tulenevalt I rinde puistu rinnaspindala viia 3 m2/ha võrra hõredamaks teise rinde kuuse järelkasvu tõttu. Antud juhul oli olemas kuuse teine rinne rinnaspindalaga 5 m2/ha ja kõrgusega 14 m. Seega ei ole Sarik-Siimani eraldise 14
(7)rinnaspindala lubatust madalam. Puude kõrguste mõõtmata jätmise tõttu oldi sunnitud kasutama kasvukäigutabelit. Kasutatud kasvukäigutabel oli mõeldud kasutamiseks kaasikus, kõnealuse eraldise puhul aga on tegemist kase enamusega segametsaga, milles kased on üle 55-aastased ja seega täiskasvanud puud, mille aastane juurdekasv on minimaalne. 5.4 Kassaator on seisukohal, et kinnistu täiuse viimine allapoole lubatud alammäära nimelt harvendusraiega, mitte aga sellele järgnenud sanitaarraiega, on tõendamata.
  1. Prokurör esitas kassatsioonivastuse, milles leidis, et kassatsiooni seisukohad on põhjendamatud. Prokuröri hinnangul on Riigikohtu otsus oluline õiguse ühetaolise kohaldamise seisukohalt küsimuses, kas kohus on pädev ebaseadusliku metsaraie asjades ise muutma keskkonnakahju arvutamise metoodikat ning milline peaks olema arvutuse veaprotsent. Samuti on kriminaalkolleegiumi seisukoht vajalik seaduse ühetaolise kohaldamise seisukohast, et selgitada, kas on põhjendatud keskkonnakahju arvutamisel lähtuda raie-eelsetest või raiejärgsetest takseerandmetest. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  2. Riigikohus nendib esmalt, et ringkonnakohtu vaidlustatud otsuses on käesoleva kriminaalasja asjaolusid käsitletud põhjalikult ja ringkonnakohtu seisukohad on lugejale arusaadavad. Kuid samas nõustub kolleegium kassaatoriga, et ringkonnakohus ei ole kummutanud tõusetunud kahtlusi selles, kas käesolevas kriminaalmenetluses on väidetavalt ebaseadusliku metsaraiega tekitatud kahju suuruse arvutamisel toimitud õiguspäraselt.
  3. Kardinaalseid lahkarvamusi on käesoleva kriminaalasja puhul põhjustanud esmalt küsimus sellest, kas kahju suuruse arvutamisel oleks tulnud lähtuda metsaraie eelsetest
  4. a või selle järgsetest
  5. a takseerandmetest. Maakohus leidis, et adekvaatseteks hinnanguteks on ajavahemik varasemate takseerandmete ja harvendusraie vahel liiga pikk (8 aastat) ning et
  6. a takseerandmete alusel koostatud metsamajanduskava aegus
  7. a. Süüdistus ja ringkonnakohus aga on asunud seisukohale, et rinnaspindala määramisel lähtumine just raie-eelsest metsa seisundist on ainuvõimalikus kooskõlas metoodiliste põhjenduste ja hea metsamajandustavaga. Ringkonnakohtu otsuses märgitu kohaselt ei ole maakohus leidnud ühtegi normatiivakti, millele tuginedes saaks tõsikindlalt väita, et kahju arvestamisel tuleb aluseks võtta raiejärgne olukord. 8.1 Tulenevalt KrMS § 363 lg-s 5 sätestatust ei võta kolleegium siinjuures seisukohta
  8. a takseerandmete alusel koostatud metsamajanduskava kehtivuse küsimuses, sest see tähendaks vältimatult ka faktiliste asjaolude tuvastamist. Edasistes arutlustes on kolleegiumi arvates siiski võimalik lähtuda selle kava hüpoteetilisest kehtivusest harvendusraie tegemise ajal. 8.2 Kolleegium ei toeta kumbagi kahest p-s 8 nimetatud lahknevast seisukohast. Esmalt ei saa süüteomenetlus lähtuda ei metsamajanduse metoodilistest põhjendustest ega isegi mitte heast metsamajandustavast. Kriminaalmenetluses keskendub tõendite kogumine väidetavale kuriteosündmusele, käesoleva kohtuasja puhul seega kõnealusele harvendusraiele. Kuna aga ebaseaduslikust harvendusraiest kui kuriteost saab rääkida alles pärast seda, kui on loodud võimalus võrrelda nn kuriteoeelset metsatäiust kuriteoga tekitatud olukorraga, siis tuleb mõistetavalt koguda võrdluseks vajalikku tõendusteavet ka kuriteoeelse metsatäiuse kohta. 8.3 Esmapilgul näib, et hilisematel takseerandmetel puudub käesolevas kriminaalmenetluses üldse igasugune tähendus, sest pelgalt vaid nende pinnalt ei ole võimalik teha mingeid järeldusi varem asetleidnud harvendusraie kohta. Kuid nii nagu nähtub ka maakohtu otsusest, võib käesoleva kriminaalasja eripära arvestades olla hilisematel takseerandmetel kaitseõiguslik kaal. Kui
  9. a takseerandmetest nähtub, et umbes pool aastat pärast harvendusraiet oli vaidlusalusel maatükil kasvava kasepuistu kõrgus 25 meetri, siis on põhjust kahelda varasemas kasvukäiguprogrammist lähtuvas järelduses, et selle puistu kõrguseks on 27 meetrit.
  10. Kolleegiumi arvates on viimatinimetatud kahtlus siiski vaid täiendav argument väitmaks põhilist: süüteomenetluse raames peavad süüteo faktilised asjaolud olema tuvastatud tõsikindlalt, selleks vajadusel mõõtmisi teostades, mitte aga hüpoteetiliselt kasutades näiteks mingeid looduses aset leidvaid protsesse modelleerivaid arvutiprogramme. 9.1 Kolleegium nõustub, et keskkonnakahju arvestamine peab tuginema ühesel metoodikal ja et selles ei tohi riigi tasandil olla teooriate ning metoodikate paljusust. Kolleegium leiab, et selline metoodika on kehtestatud Keskkonnainspektsiooni peadirektori
  11. aprilli
  12. aasta käskkirja nr 1-3/22 lisaga nr 3 (Mõõtemetoodika metsajärelevalves) ning Vabariigi Valitsuse
  13. juuni
  14. a määrusega nr 186 "Metsaõigusnormide rikkumisega keskkonnale tekitatud kahju arvestamise määrad". Eelnimetatud käskkirja lisas 3 on muuhulgas märgitud, et mõõtmise tulemused vormistatakse peamiselt objekti või sündmuskoha vaatluse protokolli lisana, milleks võib olla ka metsalugemise või raiekoha ülevaatuse akt; et sündmuskoha vaatluse protokolli koostamisel lähtutakse vastavalt kas KrMS §-dest 86, 87 ja 146 või VTMS § 31 lg-st 1, ja §-dest 47,49 ja 50; et dokumentides peab olema fikseeritud kasutatud mõõtevahendi nimetus ja andmed kalibreerimise või taatlemise kohta ning et mõõtevahend peab olema identifitseeritav. Kolleegium märgib, et ülalnimetatud käskkirja lisa nr 3 esitab kindlad nõuded mõõtemetoodikale metsajärelevalves. 9.2 Ülalnimetatud mõõtemetoodikat määravad dokumendid ei võimalda asendada mõõtmisi näiteks kasvukäiguprogrammile tugineva hindamisega. Kuid selline asendamine ei saa olla aktsepteeritav ka süüteomenetlusest lähtuvalt. Tuleb nõustuda kassaatoriga, et kasvukäigu programme kasutades saab selgitada vaid oletuslikku kahju, mitte aga kõnealuse kuriteo asjaolude selgitamiseks kohustuslikku tegelikku kahju. Kolleegiumi arvates tuleneb kõnealuse aruvutiprogrammi sobimatus süüteoga tekitatud kahju tuvastamiseks selgesti ka A. K. ütlustest, kes märkis, et tema koostatud kasvukäigu tabel on mõeldud kasutamiseks eelkõige teaduslikus uurimistegevuses, saamaks lähteteavet vastavat liiki puistu keskmise kasvukiiruse kohta. Samas aga võib A. K. sõnade kohaselt puude kasv mingil konkreetsel maatükil erineda kasvukäigu tabelis märgitust kuni kümme korda (tl 223).
  15. Ringkonnakohus on A. S. tegevuses KarS § 356 lg-s 1 sätestatud kuriteo koosseisu tuvastamisel tuginenud ka sündmuskoha vaatluse protokollidele. Tulenevalt KrMS §-s 61 sätestatust ei ole ühelgi tõendil ette kindlaksmääratud jõudu ja kohus peab hindama kõiki tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt, kuid tõendite vaba hindamise põhimõte ei tähenda siiski sellist täielikku vabadust tõendite kogumisel, mis eirab süüteo asjaolude uurimisel tunnetustegevuse optimaalsust tagavaid uurimistaktika soovitusi. Kolleegium on seisukohal, et puude ja põõsaste ebaseaduslik raie aga ka mistahes muu tagajärjedelikti objektiivse koosseisu tuvastamiseks ongi just nimelt sündmuskoha vaatlus vältimatult vajalik uurimistoiming, kuna sel teel kajastatakse adekvaatselt puude ja põõsaste ebaseadusliku raie objektiivse koosseisu kõiki olulisi asjaolusid. Kahtlemata võib tõendusteabe kogumine sündmuskoha vaatlusel, tingituna näiteks ilmastikuoludest või ajafaktori toimest, olla teatud juhtudel objektiivselt raskendatud. Puude ja põõsaste ebaseaduslik raie sündmuskoha vaatlusel võib ka ilmneda, et keerukas on eristada kahe erineval ajal toimunud raietega langetatud puid. Kuid selline keerukus saab olla tuvastatav siiski vaid sisulise sündmuskoha vaatluse tulemina, mitte aga paljasõnalise väitega, millega hiljem soovitakse õigustada sisulise sündmuskoha vaatluse ärajätmist.
  16. Käesoleva kriminaalasja menetlemisel on toimetatud kaks sündmuskoha vaatlust (tl-d 8 ja 84-85). Esimesele vaatlusprotokollile on lisatud kinnistu asukoha skeem kahel lehel, teisel protokollil igasugused lisad puuduvad. Teisest vaatlusprotokollist ilmneb, et see kajastab tegelikult omakorda kahe erineva -
  17. mail
  18. a ja
  19. juunil
  20. a aset leidnud sündmuskoha vaatluse tulemusi, kusjuures protokollist ei nähtu, mida konkreetselt kummagi uurimistoimingu puhul vaadeldi. Mõlema protokolli pinnalt võib väita, et sündmuskoha vaatlusel ei ole kordagi püütud midagi mõõta, kuna protokollides märgitu kohaselt tehnikavahendeid ei kasutatud, samuti ei ole püütud koguda ega kajastada muud asjakohast tõendusteavet KrMS § 87 lg-s 1 sätestatu kohaselt. Protokollides sisalduvad üldsõnalised andmed ei võimalda sündmuskoha ja seega ka väidetava kuriteosündmuse kohta saada adekvaatset pilti. Otseses vastuolus KrMS § 87 lg 2 selgesõnalise nõudega kajastuvad
  21. mai ja
  22. juuni
  23. a sündmuskoha vaatluse protokollis menetlustoimingus osalenud isikute seletused. Kokkuvõttes nendib kolleegium, et käesoleva kriminaalasja menetlemisel ei ole võimalik rääkida kriminaalmenetlusõiguse nõuetega kooskõlas toimetatud sündmuskoha vaatlusest.
  24. Kriminaaltoimikust (tl 4) võib leida ka raiekoha ülevaatuse akti. Kooskõlas Keskkonnainspektsiooni peadirektori
  25. aprilli
  26. aasta käskkirja nr 1-3/22 lisas 3 märgituga võib selline akt olla lisatud sündmuskoha vaatluse protokollile, et kajastada sündmuskoha vaatlusel aset leidnud mõõtmiste tulemusi. Samas ei ole kõnealusel juhul akti vormistatud kui sündmuskoha vaatlusprotokolli lisa. Akt kajastab 10 proovitüki rinnaspindala mõõtmise tulemusi üldsõnaliselt, märkides, et mõned kuused loetakse I rinde puude hulka. Aktist ei ilmne, millise täpsema kriteeriumi alusel seda tahakse. Samas ilmneb aktist, et mõõtmata on jäetud eraldisel paiknevate puude kõrgus, kuigi keskkonnaministri
  27. detsembri
  28. a määrusega nr 88 kehtestatud metsa majandamise eeskirja lisa 1 kohaselt määratletakse puistu harvendusraie järgse täiuse alammäär metsa vanuse ja kõrguse põhjal. Tuleb nõustuda kassaatoriga selles, et kuna kõnealuse eraldise puhul on tegemist mitmerindelise puistuga, siis oleks puude kõrguse määramine-mõõtmine olnud ülioluline (vt eelnevalt p-s 5.3 märgitut).
  29. Süüdistatav A. S. on kogu kriminaalmenetluse kestel väitnud, et lisaks 2003.-
  30. a Sarik-Siimani kinnistu eraldisel 14
(7)tehtud harvendusraiele tehti sel eraldisel
  1. a tormikahjustuste likvideerimiseks sanitaarraiet. Selleks esitatud metsateatise kohaselt pidi sanitaarraie maht nimetatud eraldisel olema 5 tm. Tegelikkuses oli süüdistatava väitel raiemaht eraldisel aga suurem, sest tormist kahjustatud puid oli algselt hinnatust rohkem ja kõigi tormikahjustatud puude lõikamist sanitaarraie käigus peeti üldaktsepteeritavaks. Ringkonnakohus on tuvastanud sanitaarraie mahuna aga just metsateatisest nähtuva 5 tm põhjendusega, et sündmuskoha vaatluse käigus ei olnud võimalik eristada, millised on 2003.-
  2. a ja millised
  3. a raiutud puude kännud. Kolleegium märgib, et sellega on süüdistatavale pandud kohustus tõendada, et sanitaarraie käigus raiuti metsateatisest märgitust enam metsa. Kolleegium on seisukohal, et selline lähenemine ei ole kooskõlas ausa kohtumenetluse põhimõttega. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri juhises (tl 65), millega kriminaalasi tagastati täiendavaks eeluurimiseks, on muuhulgas kohustatud menetlejaid selgitama, miks jättis Karula Rahvuspargi järelevalvetöötaja õigeaegselt seega pärast ebaseadusliku metsaraie kahtluse tekkimist, s.o
  4. märtsil 2004, kuriteoteate esitamata. Samas ei ilmne kriminaaltoimikust sedagi, et A. S. oleks takistanud harvendusraie seaduslikkuse õigeaegset tuvastamist või takistanud tõendite kogumist selle kohta, kui palju sanitaarraie käigus tegelikult metsa raiuti.
  5. Eeltoodust lähtudes leiab kriminaalkolleegium, et käesolevas kriminaalmenetluses ei ole suudetud kõrvaldada kahtlusi selles, et A. S. pani ajavahemikul
  6. a teisest poolaastast kuni
  7. a alguseni Karula rahvuspargi territooriumil asuvas kaitsemetsas Võru maakonnas X vallas Y külas S.-S. kinnistu eraldisel nr 7 (praegu nr 14) tahtlikult toime puude ebaseadusliku raie KarS § 356 lg 1 mõttes. Nende kahtluste kõrvaldamine eeldaks vaidlustatud metsaeraldisel vältimatult nüüd - ligikaudu 5 aastat pärast väidetavat kuriteosündmust - uut sündmuskoha vaatlust ja selle raames teostatavaid mõõtmisi. Kolleegium leiab, et viie aastaga muutunud sündmuskoha olustik ei võimalda enam selliste mõõtmiste tegemist ja seega tuleb kõnealuseid kahtlusi käsitada süüdistatava kasuks tõlgendatavate kõrvaldamata kahtlustena KrMS § 7 lg 3 mõttes.
  8. Lähtudes eeltoodust ja tuginedes KrMS § 361 p-le 5 ning § 362 p-dele 1 ja 2 tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Tartu Ringkonnakohtu
  9. oktoobri
  10. a otsuse A. S. süüditunnistamises ja karistamises KarS § 356 lg 1 järgi ja jõustab Tartu Maakohtu
  11. märtsi
  12. a otsuse, millega mõisteti A. S. õigeks. Eerik Kergandberg, Ott Järvesaar, Priit Pikamäe

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.