RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-1-33-09 Otsuse kuupäev 8. mai 2009 Kohtukoosseis Eesistuja Priit Pikamäe, liikmed Jüri Ilvest, Eerik Kergandberg Ko

§ 372lg 1 järgi Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 7.

novembri

1. a otsus väärteoasjas nr 4-08-949 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik D. P. kaitsja vandeadvokaat Oleg Nišajev, kassatsioon Asja läbivaatamise kuupäev
2. aprill 2009 Istungil osalenud isikud D. P. kaitsja vandeadvokaat Oleg Nišajev ja Põhja Politseiprefektuuri esindaja Rando Niitsoo RESOLUTSIOON
3. Tühistada Harju Maakohtu
4. novembri
5. a otsus D. P. väärteoasjas karistusseadustiku § 372 lg 1 järgi ja saata väärteoasi samale kohtule uueks arutamiseks.
6. Kassatsioon rahuldada osaliselt. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
7. Põhja Politseiprefektuuri
8. jaanuari
9. a otsusega karistati D. P. karistusseadustiku (

) § 372 lg 1 alusel rahatrahviga 100 trahviühikut (6000 krooni). Otsuse kohaselt tegeles D. P.

1. augustil
2. a Tallinna linnas Kesklinna linnaosas XXXXXXXXX tänav XX-X paiknevas korteris ebaseadusliku tubakatoodete ja alkoholi müügiga omamata selleks nõutavat registreeringut majandustegevuse registris. D. P. juurest leitud alkohol ja tubakatooted konfiskeeriti

§ 83lg 6 alusel.

1. Kohtuvälise menetleja otsuse peale esitas D. P. kaitsja vandeadvokaat Oleg Nišajev Harju Maakohtule kaebuse, taotledes kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist täies mahus ja väärteomenetluse lõpetamist.
2. Harju Maakohtu
3. novembri
4. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Kohus leidis, et läbiotsimise käigus leitud 8000 sigaretti ei olnud varutud menetlusaluse isiku enda tarbeks, vaid kaubanduslikul eesmärgil. Sellest lähtuvalt luges kohus tuvastatuks, et D. P. müüs ilma vastavat registreeringut omamata tubakatooteid. Samuti leidis kohus, et tõendatud on alkoholi müümine ilma registreeringuta menetlusaluse isiku poolt, kuna ei pidanud usaldusväärseks tunnistajate ütlusi selle kohta, et D. P. juurest leitud alkohol kuulub neile, ega menetlusaluse isiku enda ütlusi selle kohta, et ta oli varunud alkoholi üksnes enda tarbeks. KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
5. Harju Maakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni D. P. kaitsja vandeadvokaat O. Nišajev, kes palus tühistada Harju Maakohtu otsuse, lõpetada väärteomenetluse ning tagastada D. P.-le temalt ära võetud alkohol ja tubakatooted. Kassaator leiab, et ei ole tõendatud, et D. P. tegeles alkoholi ja sigarettide müügiga ning nii kohtuväline menetleja kui ka kohus üksnes oletasid, et menetlusalune isik müüb alkoholi ja sigarette. Samuti on kassaatori meelest õigusvastane alkoholi ja tubakatoodete konfiskeerimine, kuna kaubalt on tasutud aktsiis. Peale selle kuulub suurem osa ära võetud alkoholist mitte menetlusalusele isikule, vaid teistele isikutele. Õigusvastane oli kassaatori meelest ka maksumärgistamata alkoholi konfiskeerimine, kuna selle alkoholi omandas D. P. välismaa tax free poodides ning tõi Eestisse lubatud koguses mitmel erineval korral isiklikuks kasutamiseks.
6. Kassatsioonile esitas vastuse Põhja Politseiprefektuuri prefekt Elmar Vaher, kes leiab, et kassatsioon on põhjendamatu ja Harju Maakohtu otsus tuleb jätta muutmata.
7. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi istungil jäid nii kassaator kui ka Põhja Politseiprefektuuri esindaja oma varem esitatud seisukohtade juurde. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT 7.

§ 372

näeb ette karistuse majandustegevuse eest valdkonnas, mille kohta kehtib erikeeld, samuti tegevusloata, litsentsita, registreeringuta või tunnustamata ettevõtte kaudu tegutsemise eest valdkonnas, kus tegevusluba, litsents, registreering või ettevõtte tunnustamine on nõutav. Tubakatoodete hulgimüügiga tegelemiseks näeb registreerimiskohustuse ette tubakaseaduse (TubakaS) § 18 lg 1, jaemüügiks tuleneb registreeringunõue sama seaduse § 18 lg-st 2. Alkoholi hulgimüügiks peab müüja olema registreeritud lähtuvalt alkoholiseaduse (AlkS) §-st 23, jaemüügiga tegelemiseks tuleneb registreeringukohustus AlkS §-st 30. Seega paneb isik ilma vastava registreeringuta tubakat või alkoholi müües toime

§s 372 nimetatud väärteo. 8. Käesolevas väärteoasjas ei ole vaidlust selle üle, kas D. P. juurest leiti alkoholi ja tubakatooteid. Harju Maakohtu otsusest nähtub, et kohus luges nimetatud toodete müügi tuvastatuks lähtuvalt menetlusaluselt isikult äravõetud toodete kogustest. Kohus viitas tubaka puhul alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektri aktsiisi seaduse (ATKEAS) paragrahvile 571, mis sätestab teatud piirnormid, mille ületamisel on Maksu- ja Tolliametil alust arvata, et tubakatooted ei ole isiklikuks kasutamiseks. Alkoholi puhul viidati sama seaduse paragrahvile 471, mis näeb samasisulised piirnormid ette alkoholile. Et D. P. juurest leitud alkohol ja tubakatooted ületasid ATKEAS-s sätestatud piirnorme tunduvalt, luges kohus tõendatuks, et menetlusalune isik nimetatud tooteid müüs. Kriminaalkolleegium sellise arutlusega ei nõustu.

§ 372

järgi teostatavas väärteomenetluses ei saa objektiivse koosseisu elemendi "müümine" tuvastamisel lähtuda ATKEAS-s sisalduvatest fiktsioonidest, mille eesmärk on teine. Tsiteeritud ATKEAS-s sätted määratlevad Maksu- ja Tolliameti jaoks eelduslikud piirnormid, mis hõlbustavad otsuse tegemist selle üle, kas teisest liikmesriigist Eestisse toimetatavalt kaubalt tuleb tasuda aktsiisi. Mõningail seadusandja poolt sätestatud juhtudel võivad need piirnormid omada tähtsust ka muudel kui otsesõnu ATKEAS §-des 471 ja 571 reguleeritud situatsioonides (vt nt TubakaS § 6 lg 2). Siiski ei saa neile normidele tugineda sellise väärteo objektiivse koosseisu kindlakstegemisel, mille dispositsioon näeb koosseisupärase teona ette teatud asjade müümise. Isegi kui isikul on alkoholi või tubakat ATKEAS-s sätestatud piirmääradest rohkem, ei saa selle põhjal öelda, et ta on toime pannud

§ 372lg 1 objektiivsele koosseisule vastava teo ehk käesoleva väärteo puhul müümise.

Kolleegium nendib, et õigusaktidega ei ole kehtestatud ülempiiri, kui palju seaduslikult omandatud tubakatooteid või alkoholi isikul tohib olla. Seega ei saa ka üksnes kogust arvestades öelda, et alkohol või tubakatooted on varutud müügiks, rääkimata sellest, et sellisel juhul saaks leida, et isik on neid tooteid müünud. Maakohus ei ole käesolevas väärteoasjas tuvastanud, et D. P. oleks alkoholi või tubakatooteid müünud ning seega ei ole

§ 372lg 1 objektiivne koosseis täidetud.

9. Lähtuvalt sellest, et D. P.

§ 372

lg-s 1 nimetatud väärtegu toime ei pannud, ei olnud õiguspärane ka alkoholi ja tubakatoodete konfiskeerimine. 10. Kuigi D. P. ei realiseerinud oma käitumisega

§ 372

lg 1 koosseisu, ei tähenda seda, et menetlusalune isik ei võinud käesolevas väärteomenetluses ilmnenud andmetest lähtuvalt panna toime mõnda muud süütegu. Väärteoprotokollis sisalduvas väärteo kirjelduse alajaotuses on märgitud, et "Põhja Maksu- ja Tollikeskuse poolt teostati 13.08.2007 väärteomenetluse raames D. P. kasutuses olevas korteris aadressil XXXXXXXXX XX-X läbiotsimine, mille käigus leiti ja võeti ära suures koguses käitlemiseks mittelubatud alkoholi ja käitlemiseks lubatud alkoholi ning käitlemiseks keelatud sigarette ja käitlemiseks lubatud sigarette" (kd 1, tl 58). Harju Maakohtul tuleb kontrollida, kas selline väärteokirjeldus ei vasta mõne muu väärteo koosseisule. Sealjuures peab kohus pidama silmas seda, et lähtuvalt väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-st 87 ei ole väärteoasja arutamisel võimalik väljuda väärteokirjelduse piiridest (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus asjas nr 3-1-175-03 - RTIII 2003, 21, 200, p 7), samuti ei tohi kohus tegu ümber kvalifitseerides isiku olukorda raskendada, karistades teda raskema teo eest kui seda oleks võimaldanud väärteoprotokollis esitatud süüdistus. 11. Lähtuvalt eeltoodust ja juhindudes VTMS § 149 p-st 2 ja § 174 p-st 7, tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Harju Maakohtu 7. novembri 2008. a otsuse ja saadab väärteoasja Harju Maakohtule uueks arutamiseks. Priit Pikamäe, Jüri Ilvest, Eerik Kergandberg