juunil 2008) kohaselt ei ole kinnipeetaval lubatud kasutada Internetti, välja arvatud vangla poolt selleks kohandatud arvutites, mille kaudu on vangla järelevalve all võimaldatud juurdepääs ametlikele õigusaktide andmebaasidele ja kohtulahendite registrile. Seadusandja on andnud kinnipeetavale juurdepääsu kohtulahenditele, mille hulka tuleb arvata ka Interneti lehekülg www.coe.ee, kus kajastuvad Euroopa Inimõiguste Kohtu lahendite eestikeelsed tõlked, mis on kaebuse esitajale vajalikud oma õiguste kaitseks. Vanglas kinnipeetavatele kasutamiseks lubatud Euroopa Inimõiguste Kohtu veebilehel on informatsioon vaid inglise ja prantsuse keeles. Euroopa Inimõiguste Kohtu kohtulahendite tekstide tõlked ning muu seonduv info on eesti keeles kättesaadav Euroopa Nõukogu Tallinna Infotalituse veebilehelt www.coe.ee ning kaebuse esitajale ei saa kohustuseks teha lasta kohtulahendite tekste tõlkida eesti keelde. Veebileht www.coe.ee võimaldab ligipääsu kohtulahenditele ja nendega seonduvale infole ning seetõttu tuleb lugeda seda analoogseks kohtulahendite registriga, millele ligipääsu sätestab
. Eeltoodu põhjal on õigusvastane Tartu Vangla keeldumine tagada kaebuse esitajale juurdepääs veebilehele www.coe.ee, kuna
annab kinnipeetavale võimaluse vangla järelevalve all kasutada Internetti selleks kohandatud arvutites juurdepääsuks kohtulahendite registrile. Ülejäänud Interneti lehekülgedele juurdepääsu nõude osas jättis halduskohus R. Kalda kaebuse rahuldamata. Veebilehtede www.oiguskantsler.ee ja www.riigikogu.ee kasutamist kinnipeetava poolt vanglas Interneti vahendusel ei ole sätestatud
uues redaktsioonis ning seetõttu ei ole kinnipeetavatel nimetatud lehekülgedele ligipääsu Interneti vahendusel
Nimetatud lehekülgedelt teabe saamiseks on võimalik esitada teabenõue otseselt teabevaldajale, täpsustades, millist teavet soovitakse, või pöörduda teabenõudega Tartu Vangla poole. Elektroonilise Riigi Teataja kasutamise võimalusega on kaebuse esitajale tagatud ligipääs Eesti Vabariigis kehtivatele õigusaktidele. Õiguskantsleri ülevaated seadusandliku ja täidesaatva riigivõimu ning kohalike omavalitsuste õigustloovate aktide kooskõlast Põhiseaduse ja seadustega on kaebajale samuti kättesaadavad elektroonilise Riigi Teataja kaudu. Kaebaja õigusi ei riku temale Interneti vahendusel õiguskantsleri ja Riigikogu kodulehekülgedele juurdepääsu tagamata jätmine. 3. Tartu Vangla esitas halduskohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada halduskohtu otsus osas, millega tunnistati õigusvastaseks Tartu Vangla keeldumine võimaldada R. Kaldale ligipääs Interneti leheküljele www.coe.ee ning kohustati Tartu Vanglat tagama kaebajale ligipääsu nimetatud leheküljele. Tartu Vangla taotles selles osas uue otsuse tegemist, millega jätta R. Kalda kaebus täies ulatuses rahuldamata. Tartu Vangla ei ole asjas õige vastustaja, sest vanglal ei ole võimalik iseseisvalt arvuteid seadistada ja seega ei ole võimalik tagada R. Kaldale ligipääsu tema poolt soovitud veebilehekülgedele. Justiitsministeeriumi haldusalas olevate riigiasutuste infotehnoloogiat seadistab Justiitsministeeriumi Registrite ja Infosüsteemide Keskus, mis tähendab, et ainult Justiitsministeeriumi pädevuses on korraldada kinnipeetavatele juurdepääsu Internetile. Halduskohus on ebaõigesti tõlgendanud
. Seaduse mõtteks on tagada ligipääs ametlikele kohtulahendite registritele, sealhulgas ka Euroopa Inimõiguste Kohtu lahendite registrile (HUDOC), mitte aga www.coe.ee veebileheküljele, kus asuvad üksnes kohtulahendite mitteametlikud eestikeelsed tõlked. Riigikohtu otsuse asjas nr 3-31-20-07 kohaselt peab kinnipeetavale teatud tingimustel võimaldama Interneti kasutamist ja juurdepääsu Internetis avaldatud avalikule teabele, kui selleks ei tulene õigusaktist selgesõnalist piirangut. Halduskohus jättis tähelepanuta, et kohtuotsuse tegemise ajaks oli Vangistusseaduses selgesõnaline piirang olemas. 4. R. Kalda esitas halduskohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada halduskohtu otsus osas, millega kohus jättis tema kaebuse rahuldamata, ja teha selles osas uus otsus, millega rahuldada esitatud kaebus tervikuna. Halduskohus tõlgendas ebaõigesti
. Normi tuleb tõlgendada selle mõttest tulenevalt ning võimaldada juurdepääs ametlikele õigusaktide andmebaasidele, mille alla kuuluvad ka Interneti leheküljed www.oiguskantsler.ee ja www.riigikogu.ee, kus asuvad õiguslikud seisukohad, õigusloome, seaduste eelnõud ning muud ametlikud seisukohad ja otsused. Kaebajal ei ole võimalik nimetatud lehekülgedelt teabe saamiseks teabevaldajale teabenõuet esitada või pöörduda teabenõudega otse Tartu Vangla poole, sest ta ei saa teada, millist teavet leheküljed sisaldavad ning ei oska teabenõuet piisavalt konkretiseerida. Kõik umbmäärased teabenõuded on Tartu Vangla tagasi lükanud. Tartu Vanglas puudub õiguskantsleri aastaraamat
, leides, et veebilehekülg www.coe.ee tuleb arvata selliseks kohtulahendite registri leheküljeks, millele tuleb tagada juurdepääs. Kuna Euroopa Inimõiguste Kohtu koduleheküljel on kohtuotsuste ametlikud tekstid inglise ja prantsuse keeles ning eesti keeles on sellel leheküljel saadaval üksnes põhitekstid (konventsioon ja protokollid), siis nõustub ringkonnakohus halduskohtuga, et kinnipeetavale peavad Interneti teel olema kättesaadavad ka nende lahendite kohta olemas olevad eestikeelsed tõlked või kokkuvõtted, mis antud juhul asuvad Interneti leheküljel www.coe.ee. Kuna
vaidlustatud toimingu tegemise ajal veel ei kehtinud, tuleb eelkõige lähtuda Riigikohtu lahendi asjas nr 3-3-1-20-07 seisukohtadest. Samas nõustus ringkonnakohus halduskohtuga, et arvestades olemasolevat õiguslikku olukorda, s.o alates 1. juunist 2008 kehtivat
, tuleb veebilehekülge www.coe.ee vähemalt seal avaldatud Euroopa Inimõiguste Kohtu lahendite tõlgete ja kokkuvõtete osas lugeda ka
järgi selliseks kohtulahendite registri mõiste alla kuuluvaks leheküljeks, millele juurdepääs tuleb kinnipeetavatele tagada, sest selliseid tõlkeid ei ole võimalik leida Euroopa Inimõiguste Kohtu koduleheküljelt ning puudub mõistlik alus takistada kinnipeetavate juurdepääsu olemasolevatele ja eestikeelsetele Euroopa Inimõiguste Kohtu lahenditele. R. Kalda seisukoht, et ka Interneti lehekülgi www.oiguskantsler.ee ja www.riigikogu.ee tuleks lugeda ametlikeks õigusaktide andmebaasideks
tähenduses, kuna seal avaldatakse seaduseelnõud ja nende seletuskirjad, õiguslikud seisukohad, otsused jne, ei ole põhjendatud. Halduskohus viitas õigesti, et elektroonilise Riigi Teataja kasutamise võimalusega on R. Kaldale tagatud ligipääs Eesti Vabariigis kehtivatele õigusaktidele. Riigi Teataja seaduse §-st 2 nähtuvalt on ka õiguskantsleri aastaülevaated elektroonilise Riigi Teataja kaudu R. Kaldale kättesaadavad. Ringkonnakohus nõustus halduskohtu seisukohaga, et R. Kalda õigusi ei riku temale Interneti vahendusel õiguskantsleri ja Riigikogu kodulehekülgedele juurdepääsu tagamata jätmine. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 6. Romeo Kalda esitas ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse osas, milles tema kaebus jäi rahuldamata. Kohtud on vääralt käsitlenud järgmisi materiaalõiguse norme: PS § 3 lg 2, § 11 ja § 44, Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikkel 10,
TS § 3 ja § 33 ning Riigikohtu halduskolleegiumi otsusest asjas nr 3-3-1-20-07 tulenevaid seisukohti. Kassaator ei nõustu kohtute tõlgendusega
§-le 311 ning leiab, et antud normi tuleb tõlgendada selle mõttest tulenevalt ehk "võimaldada juurdepääs ametlikele õigusaktide andmebaasidele" tähendab käesolevas vaidluses seda, et ametlikud õigusaktide andmebaasid on ka Interneti leheküljed www.oiguskantsler.ee ja www.riigikogu.ee, kus asuvad õiguslikud seisukohad, õigusloome, seaduste eelnõud (seletuskirjad) ning muud ametlikud seisukohad ja otsused, mida kinnipeetaval on tarvis oma õiguste kaitsel ja käitumise kujundamisel (seaduste seletuskirjades seletatakse lahti seaduse erinevad paragrahvid) jne. Riigi Teatajas puuduvad õiguskantsleri seisukohad jooksvalt
mõttes, mistõttu ei ole vanglal kohustust tagada neile lehekülgedele ka juurdepääsu. Vastustaja on seisukohal, et isik ei vaja oma õiguste kaitseks seaduseelnõusid, kuna need ei kehti ja ei tekita, muuda ega lõpeta seetõttu kellegi õigusi või kohustusi. Kõik vastuvõetud seadused avaldatakse Riigi Teatajas, millele juurdepääs on kinnipeetavatele tagatud. Riigikogu kodulehel kättesaadavate seaduste seletuskirjadest on võimalik osta väljatrükk või tutvuda nendega raamatukogus, esitades selleks eelnevalt vastavasisulise taotluse. Õiguskantsleri kodulehel avaldatud ettepanekud riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustele (neist vaid paarkümmend puudutavad kohut ja kinnipidamisasutusi) avaldatakse ka õiguskantsleri aastaraamatus, millest kinnipeetavatel on võimalik osta väljatrükke või tutvuda vangla raamatukogu vahendusel vastavasisulise taotluse alusel. Õiguskantsleri aastaraamatud on vangla soetanud esimesel võimalusel pärast nende ilmumist. Iseenesest on õige, et igaühel peab olema juurdepääs avalikule teabele, ent see ei tähenda, et juurdepääs tuleb tagada ilmtingimata ja ainult Interneti vahendusel. R. Kaldat huvitavad ennekõike õiguskantsleri poolt teistele kinnipeetavatele antud seisukohad, mida ei ole kodulehel avaldatud. Neid on võimalik saada õiguskantsleri kantseleist teabenõude korras. Seega ei tagaks õiguskantsleri kodulehe kasutamise võimalus kassaatorile juurdepääsu soovitud teabele. Vastustaja peab vajalikuks rõhutada, et R. Kalda ei ole pöördunud vangla poole konkreetse teabe väljatrükkimise või tutvumise sooviga ja seetõttu on kohatu väita, et vangla pole talle taganud juurdepääsu soovitud teabele. 8. Tartu Vangla esitas ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse osas, milles kohtud rahuldasid R. Kalda kaebuse. Tartu Vangla leiab, et kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda juurdepääsu veebilehele www.coe.ee ja R. Kalda pole üldse taotlenud vanglalt juurdepääsu nimetatud veebilehele, mistõttu ei ole vangla teinud toimingut (keeldumine), mille kohtud õigusvastaseks tunnistasid. Kohtud on veebilehe www.coe.ee ebaõigesti samastanud kohtulahendite registriga
Kinnipeetavatele on tagatud ligipääs ametlikele kohtulahendite registritele, sealhulgas Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) lahendite registrile HUDOC. Euroopa Nõukogu Tallinna Infotalituse veebilehel on küll muu hulgas link EIK lahendite mitteametlikele eestikeelsetele kokkuvõtetele, kuid see ei ole käsitatav ametliku kohtulahendite registrina. Kohtud oleks pidanud otsuse tegemisel kaaluma, kas taotletava toimingu tegemine üldse kuulub selle haldusorgani pädevusse, kelle tegevuse peale on kaebus esitatud. R. Kalda ei ole esitanud vanglale taotlust mitte juurdepääsuks konkreetsele teabele mis tahes viisil vangla võimaluste piires, vaid taotles teabele juurdepääsu ühel kindlal viisil. Tartu Vangla ei ole keeldunud mitte teabe väljastamisest ega soovitud teabele ligipääsu võimaldamisest kui sellisest üldse, vaid selgitas, et vanglal ei ole taotluse positiivseks lahendamiseks tehnilisi võimalusi, kuna vangla arvutite seadistamine ei ole vangla pädevuses, vaid seda teeb Justiitsministeeriumi korraldusel Registrite ja Infosüsteemide Keskus. Seega ei ole kohtuotsuse resolutsioon Tartu Vangla poolt täidetav ja kaebus vangla toimingu peale ei saa viia vastustajat soovitud eesmärgile. Vangla on selgitanud, et vastava taotluse korral on ta valmis võimaldama R. Kaldale juurdepääsu EIK lahendite kokkuvõtete mitteametlikele tõlgetele selliselt, et trükib lahendite eestikeelsed tõlked välja ning neid on võimalik tervikuna raamatukogust laenutada. Avalikule teabele juurdepääsu ei pea tagama tingimata elektrooniliselt, vaid seda võib teha ka paberkandjal. 9. R. Kalda vaidleb kirjalikus vastuses Tartu Vangla kassatsioonkaebusele vastu ja palub selle jätta rahuldamata ning ringkonnakohtu otsuse vaidlustatud osas muutmata. Ebaõige on vangla väide, et R. Kalda pole taotlenud juurdepääsu veebilehele www.coe.ee. Kohtud on tuvastanud, et vastava taotluse esitas kaebaja 18. septembril 2007 ning Riigikohus peab lähtuma tuvastatud faktilistest asjaoludest. Kohtud on õigesti leidnud, et www.coe.ee tuleb arvata
mõttes kohtulahendite registri leheküljeks ja juurdepääs sellele peab olema tagatud. Väär on vangla väide, et vangla raamatukogus on EIK eestikeelsed lahendid kättesaadavad. Tegelikult on kättesaadav üksnes Euroopa Inimõiguste Kohtu lahendite nimekiri, mis on aga kasutu, sest sellest ei selgu kaasuse sisu. Selleks, et teada, millisele EIK lahendile oma õiguste kaitsel nt analoogia korras viidata, tuleb tutvuda kõigi kaasustega. Vangla on keeldunud trükkimast välja kõiki kohtuotsuseid, põhjendades, et see koormab vanglat liialt nii ajalisest kui materiaalsest aspektist. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
Riigikohus peab kontrollima, kas
Kaldal nõuda juurdepääsu ja kohustab Tartu Vanglat tagama juurdepääsu veebilehtedele www.coe.ee, www.oiguskantsler.ee ja www.riigikogu.ee, ning kui nimetatud säte seda ei võimalda, siis kas selline olukord on kooskõlas Põhiseadusega. 14. Kohtud on asunud seisukohale, et
hõlmab veebilehtedest, millele juurdepääsu kaebaja taotles, üksnes Euroopa Nõukogu Tallinna Infotalituse veebilehte. Seevastu Riigikogu ja õiguskantsleri veebilehtedele juurdepääsuks
Riigikohtu halduskolleegium nõustub kohtutega üksnes osaliselt.
tagab kinnipeetavale Interneti kaudu juurdepääsu üksnes "ametlikele õigusaktide andmebaasidele ja kohtulahendite registrile". Kolleegium nõustub kohtute ja vastustajaga, et Riigikogu ja õiguskantsleri veebilehed ei kujuta endast ametlikku õigusaktide andmebaasi ega ka ametlikku kohtulahendite registrit, mistõttu
Riigikogu veebilehel avaldatud seaduseelnõud ja nende menetlemise materjalid õigusaktide andmebaasi ei moodusta, tegemist ei ole kehtivate õigusaktidega, vaid üksnes eelnõudega. Ka õiguskantsleri ettepanekud, märgukirjad, seisukohad, arvamused ja muud dokumendid ei ole õigusaktid ega kohtulahendid. 15. Euroopa Nõukogu Tallinna Infotalituse veebilehte on kohtud käsitanud kohtulahendite andmebaasina, millele juurdepääs tuleb
Veebilehel www.coe.ee on avaldatud informatsiooni ja viiteid Euroopa Nõukogu ning selle institutsioonide ja organite kohta, samuti Euroopa Nõukogu konventsioonide, soovituste ja muude dokumentide tekstid või viited nendele. Muu hulgas võib veebilehelt leida Euroopa Inimõiguste Kohtu olulisemate või Eestit puudutavate lahendite mitteametlikud kokkuvõtted või lühikokkuvõtted eesti keeles. Kokku on käesoleval hetkel kättesaadavad 111 tõlget, millest 24 on ka trükis avaldatud. Infotalituse veebilehel avaldatud tõlgetele R. Kalda eelkõige juurdepääsu sooviski. Kolleegium on seisukohal, et Euroopa Nõukogu Tallinna Infotalituse veebilehte ega seal avaldatud Euroopa Inimõiguste Kohtu lahendite mitteametlike kokkuvõtete või lühikokkuvõtete mitteametlike tõlgete andmebaasi ei saa pidada
tähenduses ametlikuks kohtulahendite registriks, sest tegemist ei ole ametliku andmebaasiga vaatamata asjaolule, et Euroopa Nõukogu Tallinna Infotalitus on Euroopa Nõukogu institutsioon, mille ülesanne on toetada organisatsiooni infostrateegia elluviimist. Euroopa Inimõiguste Kohtu lahendite ainsaks ametlikuks registriks on andmebaas HUDOC (http://cmiskp.echr.coe.int/tkp197/search.asp?skin=hudoc-en), millele on kinnipeetavatel vanglas juurdepääs tagatud.
sisustamisel ei saa lähtuda asjaolust, kas kinnipeetav valdab inglise või prantsuse keelt ning suudab seetõttu mõista andmebaasis HUDOC avaldatud kohtulahendeid või mitte. 16. Üheaegselt
§-ga 311 jõustus 1. juunil 2008 ka Vangistusseaduse üldsätetesse lisatud § 41 "Inimväärikuse austamine ja õiguste järgimine".
lg 2 kohaselt allutatakse kinnipeetava, arestialuse või vahistatu vabadus seaduses toodud piirangutele. Kui seadus ei sätesta konkreetset piirangut, võib vangla, Justiitsministeerium või arestimaja kohaldada vaid selliseid piiranguid, mis on vajalikud vangla või arestimaja julgeoleku kaalutlustel. Piirangud peavad vastama täideviimise eesmärgile ja inimväärikuse põhimõttele ega tohi moonutada seaduses sätestatud teiste õiguste ja vabaduste olemust. Seaduse üldsätted on abiks ja neist tuleb ka juhinduda seaduse teiste sätete tõlgendamisel. Siiski ei saa üldsätetele viidates minna põhiseaduslikkuse kontrolli küsimust tõstatamata vastuollu piisavalt selge normiga. Kolleegium on seisukohal, et
on piisavalt selge sisuga säte ning isegi juhul, kui asuda seisukohale, et õiguskantsleri, Riigikogu ja Euroopa Nõukogu Tallinna Infotalituse veebilehele juurdepääsu keelamine ei ole vangistuse täideviimise eesmärkide saavutamiseks vajalik ega vasta järelikult sellele eesmärgile, ei saa
tõlgendada selliselt, et see lubaks kinnipeetaval nõuda vanglalt juurdepääsu ühelegi vaidlusalustest veebilehtedest. 17. Eelneva põhjal leiab Riigikohtu halduskolleegium, et
Kalda esitatud kohustamiskaebust rahuldada ühegi vaidlusaluse veebilehe osas ja nimetatud sättest lähtudes tuleks kaebus jätta täielikult rahuldamata. III
mai 2007. a otsust. 19.
sätestab selgelt, et kinnipeetava jaoks on piiratud Interneti kaudu üldiseks kasutamiseks levitatava informatsiooni saamine, välja arvatud selles osas, mis sisaldub ametlikes õigusaktide andmebaasides ja kohtulahendite registris ning millele on kinnipeetavale juurdepääs tagatud vangla poolt selleks kohandatud arvutis ning vangla järelevalve all. Käesolevas asjas on R. Kalda halduskohtult taotlenud Tartu Vangla kohustamist võimaldada temale Interneti kaudu juurdepääs kolmele veebilehele, millele juurdepääs ei ole kinnipeetavale kolleegiumi ülalpool kajastatud seisukoha järgi
§-st 311 tulenevalt lubatud. Seega oleks kohtul võimalik R. Kalda esitatud kohustamisnõue rahuldada üksnes juhul, kui kohus jätab HKMS § 25 lg 9 alusel
20. Sarnaselt haldusasjaga nr 3-3-1-20-07 on ka käesolevas asjas vaidluse all oleval kolmel veebilehel avalikustatud teabe näol tegemist üldiseks kasutamiseks levitatava informatsiooniga, mis on PS § 44 lg 1 kaitsealas. PS § 44 lg-st 1 tulenev õigus saada avalikku informatsiooni on igaüheõigus. Vaidlust ei ole selles, et
nimetatud põhiõigust kinnipeetavate suhtes piirab, andes neile üksnes väga kitsad võimalused saada Interneti kaudu üldiseks kasutamiseks levitatavat informatsiooni. Nagu märgitud haldusasjas nr 3-3-1-20-07, tuleneb PS § 44 lg-st 1 seaduse reservatsioonita põhiõigus, mille piiramine on võimalik üksnes Põhiseaduse mõne teise ning seejuures olulisema normi alusel. Ilma seaduse reservatsioonita põhiõiguste piiramist on võimalikuks pidanud ka Riigikohtu üldkogu asjades nr 3-1-3-10-02, p 28; nr 3-3-1-69-03, p 28; nr 3-4-1-1-05, p 24 ja nr 3-4-1-19-07, p
jõustumiseni oli kinnipeetavatel, tulenevalt põhiõiguste otsekohaldatavusest, PS § 44 lg-st 1 vahetult tulenev subjektiivne õigus juurdepääsule üldiseks kasutamiseks veebipõhiselt levitatavale igasugusele informatsioonile. IV 23. Eeltoodut arvestades on halduskolleegium seisukohal, et selle haldusasja lahendamine eeldab Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse alusel läbivaadatava küsimuse lahendamist ning asi tuleb HKMS § 70 lg 11 alusel anda läbivaatamiseks Riigikohtu üldkogule. Kolleegium peab vajalikuks kontrollida seda, kas põhiseaduspärane on kinnipeetavatelt juurdepääsuõiguse äravõtmine veebilehekülgedele www.coe.ee ning www.riigikogu.ee ja www.oiguskantsler.ee. Kolleegiumi arvates tuleb põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluses välja selgitada, kas
on kooskõlas PS § 44 lg-s 1 sätestatud igaühe õigusega vabalt saada üldiseks kasutamiseks levitatavat informatsiooni, samuti võrdse kohtlemise põhimõttega. Tõnu Anton, Jüri Põld, Harri Salmann
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.