← Eesti

3-4-1-1-09

Obsah (5)§ 8§ 10§ 9§ 2§ 3

RIIGIKOHUS PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUM MÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetluse alus Asja läbivaatamine RESOLUTSIOON 3-4-1-1-09 19. mai 2009 Eesistuja Märt

) § 8 lõike 3 tõttu, mille kohaselt ei ole tööandjal õigust edastada ilma töötaja nõusolekuta või seadusest tuleneva aluseta andmeid töötajale arvutatud, makstud või maksmisele kuuluva palga ja palgatingimuste kohta.

  1. O. Gogin esitas
  2. veebruaril 2008 Loksa linna spordikeskusele teabenõude, milles palus väljastada spordikeskuses kehtivad palgamäärad. Spordikeskuse juhataja täitis teabenõude juhataja palgamäära osas ja keeldus teiste töötajate palgamäärade väljastamisest, kuna need töötajad ei ole isikud, kes kuuluvad avaliku teenistuse seaduse reguleerimisalasse.
  3. O. Gogin esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus kohustada Loksa Linnavalitsust täitma
  4. novembri
  5. aasta teabenõuet. Lisaks esitas O. Gogin kaebuse, milles palus kohustada kultuurikeskust täitma O. Gogini
  6. novembri
  7. aasta teabenõuet ning spordikeskust täitma O. Gogini
  8. veebruari
  9. aasta teabenõuet. Tallinna Halduskohus liitis
  10. mai
  11. aasta ja
  12. märtsi
  13. aasta määrustega need haldusasjad ühte menetlusse.
  14. Tallinna Halduskohus jättis
  15. mai
  16. aasta otsusega kaebused rahuldamata. Tema hinnangul kohustab avaliku teabe seaduse (RT I 2000, 92, 597; AvTS) § 28 lg 1 punkt 25 avalikustama riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuse palgamäärad, aga mitte konkreetse isiku palga. Loksa kultuurikeskuse juhataja ja spordikeskuse juhataja palgamäärad on Loksa linna kodulehel avalikustatud. Teiste kultuurikeskuse ja spordikeskuse töötajate palgatingimused määratakse kindlaks töölepingus. Kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutuse hallatavas asutuses (edaspidi hallatav asutus) töötamine ei ole avalik teenistus, mistõttu ei tule kultuurikeskuse töötajate täpsemaid palgaandmeid

§ 8lg 3 kohaselt avaldada.

Kaebuse esitaja poolt teabenõuetes taotletud andmed väljastati seaduses ettenähtud korras ning kaebaja õigust saada teavet ei rikutud.

  1. O. Gogin esitas
  2. juunil 2008 apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule, milles palus halduskohtu otsuse tühistada ja teha asjas uus otsus.
  3. Tallinna Ringkonnakohus tunnistas
  4. veebruari
  5. aasta otsusega AvTS § 28 lg 1 punkti 25 osaliselt põhiseadusega vastuolus olevaks, jättis sätte selles osas kohaldamata ja rahuldas O. Gogini apellatsioonkaebuse osaliselt. KOHTU JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
  6. Tallinna Ringkonnakohus leidis, et AvTS § 28 lg 1 punkt 25 sätestab teabevaldaja kohustuse avalikustada riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuses kehtivad palgamäärad ja -juhendid, lisatasu maksmise ning erisoodustuste andmise korra.

§ 8lg 3 ei ole Av

TS § 28 lg 1 punktis 25 sätestatud teabe avalikustamist piirav norm. Nii kultuurikeskus kui spordikeskus olid hallatavad asutused. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558) tähenduses on kohaliku omavalitsuse asutuseks nii ametiasutused kui ka nende hallatavad asutused. AvTS § 28 lg 1 punktis 25 ei eristata ametnikke ja töölepingu alusel töötavaid isikuid. Seetõttu ei ole asjakohane halduskohtu selgitus, et kultuurikeskus ega spordikeskus ei ole ametiasutused ning seal töötavad isikud ametnikud. Ringkonnakohus juhib tähelepanu sellele, et avaliku teabe seaduse eelnõu Riigikogu menetlusse esitatud redaktsioonis sisaldunud § 61 nägi ette palgaseaduse § 8 muutmise selliselt, et lg 31 p 4 näeks otsesõnu ette § 8 lõikes 3 sätestatud piirangu kohaldamata jätmise kohaliku omavalitsuse asutuse töötajatele. Säte jäeti eelnõust välja, kuna eelnõu menetlemise ajal 9. mail 2000 vastu võetud palgaseaduse § 8 muutmise seadusega nähti ette paragrahvi täiendamine lõikega 31 üldisemas sõnastuses. Avaliku teabe seaduse eelnõu seletuskirjast nähtuvalt sooviti avalikustada kogu avaliku sektori palgad. Neil põhjendustel asus ringkonnakohus seisukohale, et kaebajal oli avaliku teabe seadusest tulenevalt õigus tutvuda kultuurikeskuses ja spordikeskuses kehtivate palgamääradega.

§ 10

lõike 1 kohaselt määratakse töötaja palgamäär kindlaks töölepingu sõlmimisel poolte kokkuleppel. Kultuurikeskuse ega spordikeskuse põhimäärustest ei nähtunud, et see toimuks muul viisil. Sellest järeldub, et palgaküsimused asutuse töötajatega lahendab asutuse juhataja töölepinguga. AvTS § 3 lg 1 kohaselt loetakse avalikuks teabeks mis tahes viisil ja mis tahes teabekandjal jäädvustatud ja dokumenteeritud teave, mis on saadud või loodud seaduses või selle alusel antud õigusaktides sätestatud avalikke ülesandeid täites. Seega on avaliku teabe all mõeldud mitte üksnes haldusakte, vaid ka muul viisil jäädvustatud ja dokumenteeritud informatsiooni. Soovitud palgamäärad on seega dokumenteeritud teave, mida on võimalik teabenõude täitmisel väljastada. Ringkonnakohus leidis siiski, et kaebuse rahuldamiseks selles osas ei ole alust, kuna AvTS § 28 lg 1 punkt 25 tuleb osas, milles see näeb ette hallatavate asutuste töötajate palkade avalikustamise ulatuslikumalt, kui korruptsioonivastase seaduse (RT I 1999, 16, 276; KVS) §-s 151 on sätestatud, jätta põhiseadusevastasuse tõttu kohaldamata. Ringkonnakohus leidis, et töölepingus sisalduva palgamäära avalikustamine riivab õigust eraelu puutumatusele. Riive õiguspärase eesmärgina nägi ta riigi vara kasutamise läbipaistvamaks muutmist ja korruptsiooni vältimist. Palgamäärade avalikustamine on sobiv abinõu eesmärgi saavutamiseks. Kuna töölepingud, millega palgamäär kokku lepitakse, sõlmib asutuse juht või muu kohaliku omavalitsuse organ, on avalikustamise abil võimalik saavutada ka kontrolli palgamäärade suuruse üle ja vältida kohaliku omavalitsuse eelarves ette nähtud raha sihipäratut kulutamist. Samuti tuleneb hallatava asutuse töötajate palkade avalikustamise vajadus PS § 44 lõikes 2 sätestatud igaühe põhiõigusest saada omavalitsuse asutustelt informatsiooni selle tegevuse kohta, välja arvatud andmed, mille väljaandmine on seadusega keelatud, ja eranditult asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud andmed. Asutuse töötajate eraelu kaitse õiguse piirangu mõõdupärasuse hindamisel leidis ringkonnakohus, et palgakulusid on võimalik efektiivselt kontrollida ka asutuse eelarve palgakulude suuruse, eelarve selles osas täitmise ja ametikohtade loetelu avalikustamisega. Seetõttu piirab AvTS § 28 lg 1 punkt 25 ülemääraselt kultuurikeskuse ja spordikeskuse töötajate õigust eraelu puutumatusele.

  1. O. Gogin leiab, et AvTS § 28 lg 1 punkt 25 on põhiseadusega kooskõlas. Tallinna Ringkonnakohus asus ekslikult seisukohale, et see säte kohustab avalikustama töötajate töölepingus sisalduvad palgamäärad. Kõnesolev säte määrab kindlaks nende palgamäärade avalikustamise, mis on riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustes kehtestatud haldusaktiga või määrusega. Sellele viitab sätte sõnastus, mis räägib kehtivatest palgamääradest.
  2. Loksa Linnavalitsus jagab Tallinna Ringkonnakohtu seisukohta, et AvTS § 28 lg 1 punkt 25 on osaliselt põhiseadusega vastuolus. Hallatava asutuse töötaja palgaandmete avalikustamine riivab PS §-s 26 sätestatud igaühe õigust perekonna- ja eraelu puutumatusele. Eraisiku sissetulek on tema isiklik asi, selle avalikustamata jätmine väärib seaduslikku kaitset. Avalikustamine tooks kaasa ka põhjendamatu ebavõrdse kohtlemise hallatavate asutuste töötajate ja nende töötajate vahel, kes täidavad samu tööülesandeid eraõigusliku isikuga sõlmitud töölepingu alusel, kuna erasektori töötajate palgaandmeid töötaja nõusolekuta ei avaldata. Loksa Linnavalitsuse hallatavate asutuste palgakulusid on võimalik kontrollida volikogu kinnitatud palgakulu suuruse ja kinnitatud ametikohtade arvu alusel.
  3. Riigikogu põhiseaduskomisjon leiab, et AvTS § 28 lg 1 punkt 25 piirab ülemääraselt hallatavate asutuste töötajate õigust eraelu puutumatusele. Need isikud ei teosta avalikku võimu ega oma ametiseisundit korruptsioonivastase seaduse tähenduses. Avalik huvi nende inimeste palgamäärade vastu ei ole põhjendatud. Avalikkusel on muud võimalused asutuse palgakuludega tutvumiseks, mis võimaldab kontrollida avalike ülesannete täitmist.
  4. Justiitsminister leiab, et AvTS § 28 lg 1 punkt 25 ei ole vastuolus PS §-ga 26, kuna see säte ei näe ette individualiseeritud palkade avalikustamist.

§ 9

sätestab, et tööandja kehtestab palgamäärad vastavalt tööde erinevusele ja töötingimustele, lähtudes tööandja ja töötajate vahel sõlmitud kollektiivlepingust. Tulenevalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punktist 36, on volikogu üheks ülesandeks valla või linna ametiasutuste struktuuri ja teenistujate koosseisu ning palgamäärade ja palgatingimuste kinnitamine. Üldjuhul moodustavad nimetatud palgamäärad vaid ühe osa isiku lõplikust palgast (võivad lisanduda näiteks lisatasud ja diferentseerimine). Seega ei ole selliste palgamäärade puhul tegemist individualiseeritud palkadega. Palgaseaduse § 10 lõige 1 sätestab, et töötaja palgamäär määratakse kindlaks töölepingu sõlmimisel poolte kokkuleppel. Seega alles töölepingus kujuneb konkreetse isiku palk. Kuivõrd AvTS § 28 lõike 1 punktist 25 tuleneb kohustus avalikustada riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuses kehtivad palgamäärad ja -juhendid, lisatasu maksmise ning erisoodustuse andmise kord, ei ole tegemist PS § 26 riivega, kuna palgamäär on individualiseerimata. 13. Õiguskantsler leiab, et kuna AvTS § 28 lg 1 p 25 järgi on kohalik omavalitsus kohustatud avalikustama oma ametiasutuste hallatavate asutuste töötajate palgamäärad (tariifid, mitte konkreetsete töötajate palganumbrid), mida aga praegusel juhul teha ei saa, sest Loksa Linnavolikogu ei ole neid kehtestanud, siis ei mõjuta selle normi kehtivus haldusasja lahendust. Nii AvTS § 28 lg 1 p 25 kehtivuse kui ka kehtetuse korral ei ole võimalik kaebuse esitaja teabenõudeid ülejäänud osas rahuldada. AvTS § 28 lg 1 p 25 ei ole järelikult asjassepuutuv norm.

§ 2

lõike 1 kohaselt koosneb palk põhipalgast ja seaduses ettenähtud juhtudel makstavatest lisatasudest, preemiatest ja juurdemaksetest.

§ 2

lõike 2 kohaselt on põhipalk töölepingus või õigusaktis kindlaks määratud tunni-, päeva-, nädala- või kuupalgamäära alusel arvutatud palk.

§ 9

kohaselt kehtestab tööandja palgamäärad vastavalt tööde erinevusele ja töötingimustele, lähtudes tööandja ja töötajate vahel sõlmitud kollektiivlepingust. Tööandja selle sätte mõttes võib olla ka avalik-õiguslik juriidiline isik.

§ 10

lg 1 kohaselt määratakse töötaja palgamäär kindlaks töölepingu sõlmimisel poolte kokkuleppel. Eeltoodust tuleneb, et tööandja peaks

§ 9

alusel esmalt kehtestama palgamäärad, millest lähtuvalt otsustatakse töölepingu sõlmimisel konkreetse töötaja palgamäär (millest omakorda tuleneb põhipalk vastavalt töötaja koormusele).

§ 9

kehtib ka kohalike omavalitsuste kohta, kes peaks kehtestama selle alusel nende ametiasutuste hallatavate asutuste töötajate palgamäärad (üldaktiga, mitte vaid konkreetsetes töölepingutes). Loksa seda teadaolevalt teinud ei ole. Tõlgendust, et palgamäära all tuleb mõista pigem n-ö tariifi, kinnitab ka

§ 8

lg 3, mis näeb ette, et tööandjal ei ole õigust ilma töötaja nõusolekuta või seadusest tuleneva aluseta avaldada andmeid töötajale arvutatud, makstud või maksmisele kuuluva palga kohta, samuti palgatingimuste kohta, eristades neid palgamäärast. Kui töötaja palgamäär on avalik teave, siis töötajale makstava konkreetse palga võib avalikustada ainult töötaja nõusolekul. AvTS § 28 lg 1 punkti 25 alusel tuleks seega avalikustada kohaliku omavalitsuse poolt üldaktina kehtestatud palgamäärad ja -juhendid, lisatasu maksmise ning erisoodustuste andmise kord. Avaldamiskohustus laieneb ainult neile andmetele, millest ei ole võimalik teha üheseid järeldusi töötajale tegelikult makstava palga kohta, sest see sõltub veel paljudest konkreetset töötajat puudutavatest teguritest. KOHALDAMATA JÄETUD SÄTE 14. Avaliku teabe seaduse (RT I 2000, 92, 597 - RT I 2007, 68, 420) § 28 lg 1 punkt 25: "§ 28. Teabevaldaja kohustus teave avalikustada

(1)Teabevaldaja on kohustatud avalikustama järgmise tema ülesannetega seotud olemasoleva teabe: [---] 25) riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuses kehtivad palgamäärad ja -juhendid, lisatasu maksmise ning erisoodustuste andmise korra;" KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  1. Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seadustiku (RT I 2002, 29, 174; PSJKS) § 14 lõike 2 kohaselt võib Riigikohus asja lahendamisel kohtuotsuse alusel tunnistada kehtetuks õigustloova akti sätte, mis on kohtuasja lahendamisel asjassepuutuv. Asjassepuutuvuse hindamisel on määrav, kas põhiseaduse vastaseks tunnistatud säte oli kohtuasja lahendamisel otsustava tähtsusega. Otsustava tähtsusega on säte siis, kui kohus peaks sätte põhiseadusele mittevastavuse korral otsustama teisiti kui põhiseadusele vastavuse korral (vt nt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi
  2. mai
  3. aasta otsus asjas nr 3-4-1-2-07 − RT III 2007, 19, 155, punkt 15). Sätte asjassepuutuvuse üle otsustamine eeldab mõnel juhul ka selle hindamist, kas normikontrolli algatanud kohus on õigesti tõlgendanud põhiseaduse vastaseks tunnistatud normi, samuti norme, mis määravad kindlaks põhiseaduse vastaseks tunnistatud sätte kohaldamise tingimused ja ulatuse (vt nt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi
  4. novembri
  5. aasta otsus asjas nr 3-4-1-9-03 − RT III 2003, 35, 368, punkt 12).
  6. Kolleegium leiabki käesolevas asjas, et Tallinna Ringkonnakohus ei tõlgendanud põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistatud ja kohaldamata jäetud sätet (AvTS § 28 lg 1 punkti 25) õigesti.
  7. Käesoleva põhiseaduslikkuse järelevalve asja aluseks olevas haldusasjas vaieldi sisuliselt selle üle, kas kohaliku omavalitsuse üksuse valitsusel ja hallataval asutusel on võimalik täita AvTS § 28 lg 1 punktist 25 tulenevat kohustust avalikustada kohaliku omavalitsuse ametiasutuse hallatavas asutuses töölepingu alusel töötavate isikute palgamäärad, kui kohaliku omavalitsuse üksuses ei ole nende isikute kohta palgamäärasid õigusaktiga kehtestatud. Kolleegium nõustub Tallinna Ringkonnakohtu tõlgendusega, et kuna AvTS § 28 lg 1 punkt 25 ei erista ametiasutusi ja ametiasutuste hallatavaid asutusi, siis laieneb avalikustamiskohustus nii nendele palgamääradele, mis kehtivad kohaliku omavalitsuse ametiasutustes, kui ka palgamääradele, mis kehtivad nende hallatavates asutustes. Samuti nõustub kolleegium ringkonnakohtuga selles, et AvTS § 28 lg 1 punkt 25 ei erista ka avalikke teenistujaid ja töölepingu alusel töötavaid isikuid. Seetõttu kohustab see säte teabevaldajat avalikustama kohaliku omavalitsuse ametiasutuste ja nende hallatavate asutuste avalike teenistujate ja töölepingu alusel töötavate isikute palgamäärad.
  8. Käesolevas asjas on aga küsimus selles, mida mõista palgamäära all. AvTS § 28 lg 1 punktis 25 kasutatud mõistet palgamäär on nii palgaseaduses kui ka avaliku teenistuse seaduses kasutatud kahes erinevas tähenduses. Esiteks mõistetakse palgamäärana õigustloova aktiga või tööandja siseaktiga kehtestatud kindlatele töö- või ametikohtadele vastavat tasumäära. Nõnda sätestab avaliku teenistuse seaduse (RT I 1995, 16, 228; ATS) § 81 lg 3, et palgamäär on ametniku palgaastmele vastav sama seaduse § 9 lõike 3 alusel Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud või selle alusel diferentseeritud rahasumma. ATS § 9 lõike 3 alusel on Vabariigi Valitsus kehtestanud määrused, mis sisaldavad erinevate asutuste palgaastmete loetelu ja neile vastavaid palgamäärasid (vt nt Vabariigi Valitsuse
  9. detsembri
  10. aasta määrus nr 182 "Riigiteenistujate töö tasustamine" (RT I 2009, 2 10)). Kohaliku omavalitsuse ametiasutuste kohta sätestab ATS § 11 lg 1, et kohaliku omavalitsuse ametiasutuste struktuuri ja teenistujate koosseisu ning palgamäärad kinnitab kohaliku omavalitsuse volikogu.

§ 9

sätestab töölepingu alusel töötavate isikute kohta, et tööandja kehtestab palgamäärad vastavalt tööde erinevusele ja töötingimustele, lähtudes tööandja ja töötajate vahel sõlmitud kollektiivlepingust.

§ 9alusel on Vabariigi Valitsus kehtestanud 30.

detsembril 2008 määruse nr 183 "Valitsusasutuste hallatavate riigiasutuste töötajate töötasustamine" (RT I 2009, 2, 11), milles on samuti kehtestatud töötajate palgaastmed ja palgaastmestikule vastavad kuupalgamäärad. Teiseks mõeldakse palgamäära all kindlale isikule tema poolt mingi ajavahemiku jooksul tehtava töö eest maksmisele kuuluvat tasu, mis on kindlaks määratud kas ametisse nimetamisel käskkirja või korraldusega või töölepingus poolte kokkuleppel. Selliselt on palgamäära kolleegiumi hinnangul mõistetud ATS § 24 lg 2 punktis 3, mis sätestab, et ametisse nimetamise käskkiri või korraldus peab muude andmete seas sisaldama ka ametikoha nimetust ning palgaastet, palgamäära ja lisatasusid. Palgaseaduses kajastab sellist palgamäära mõistet

§ 10

lg 1, mis sätestab, et töötaja palgamäär määratakse kindlaks töölepingu sõlmimisel poolte kokkuleppel.

  1. Kolleegium ei jaga Tallinna Ringkonnakohtu seisukohta, et AvTS § 28 lg 1 punktis 25 kasutatud palgamäärana tuleb mõista ka poolte kokkuleppel töölepingus kindlaks määratud palgamäära. Kolleegiumi hinnangul tuleb kõnesoleva sätte kohaselt avalikustamisele kuuluva palgamäärana mõista üksnes abstraktset, kindla isikuga seostamata töötasumäära. Kui tõlgendada selles sättes kasutatud mõistet palgamäär konkreetse isiku töölepingus sisalduva töötasuna, siis kohustaks see säte teabevaldajat avalikustama töötaja palgaandmeid tema nõusolekuta. Palgaandmete avalikustamine aga riivab PS §-s 26 sätestatud igaühe õigust eraelu puutumatusele (Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi
  2. detsembri
  3. aasta otsus kohtuasjas nr 3-4-1-10-02, punkt 28). Riigikohus on sedastanud, et erinevate tõlgendusvõimaluste puhul tuleb eelistada põhiseadusega kooskõlas olevat tõlgendust neile tõlgendustele, mis põhiseadusega kooskõlas ei ole. Samuti tuleks eelistada tõlgendust, millega oleks tagatud erinevate põhiseaduslike väärtuste kõige suurem kaitse (Riigikohtu üldkogu
  4. veebruari
  5. aasta otsus kohtuasjas nr 3-2-1-73-04, punkt 36). Käesolevas asjas tuleb seega eelistada AvTS § 28 lg 1 punkti 25 sellist tõlgendust, mille alusel kohaldatav norm ei riiva hallatavate asutuste töötajate eraelu puutumatust. Eraelu puutumatuse riivamise välistab tõlgendus, mille kohaselt kohustab see säte avalikustama üksnes abstraktsed, isikuga seostamata palgamäärad, mis on hallatavate asutuste töötajate jaoks kehtestatud kohaliku omavalitsuse üksuse õigusaktiga. Sellist tõlgendust suunab eelistama ka AvTS § 4 lg 3, mis sätestab, et teabele juurdepääsu võimaldamisel peab olema tagatud isiku eraelu puutumatus. Töölepingus sisalduvate palgaandmete avalikustamise välistab ka

§ 8lg 3.

Tööandjal ei ole selle sätte kohaselt õigust ilma töötaja nõusolekuta või seadusest tuleneva aluseta avaldada muu hulgas andmeid töötaja palgatingimuste kohta. Palgatingimuste hulka kuulub

§ 3lõike 1 kohaselt ka palgamäär.

Tagades eraelu puutumatuse ulatuslikuma kaitse, ei kahjusta esitatud tõlgendus kolleegiumi arvates põhivaidluse apellandi PS § 44 lõikes 2 sätestatud õigust saada informatsiooni riigi- ja kohaliku omavalitsuse üksuste asutuste tegevuse kohta. Palgamäärade avalikustamise eesmärk on võimaldada avalikkuse kontrolli hallatavate asutuste palgakulude üle. Ülevaadet palgakulude kohta on kaebuse esitajal võimalik saada ka muust avalikustamisele kuuluvast teabest, nagu hallatava asutuse eelarve, eelarve täitmise aruanne ja ametikohtade loetelu.

  1. AvTS § 28 lg 1 punkti 25 kohaselt on kohaliku omavalitsuse üksus seega kohustatud avalikustama hallatavate asutuste töötajate kohta kohaliku omavalitsuse üksuse õigusaktiga kehtestatud palgamäärad. Käesoleva põhiseaduslikkuse järelevalve asja aluseks oleva kohtuotsuse kohaselt ei ole kohaliku omavalitsuse üksus palgamäärasid sellisel viisil kehtestanud. Kaebuse esitaja teabenõuet ei saa seega rahuldada ei AvTS § 28 lg 1 punkti 25 põhiseadusele vastavuse ega ka selle põhiseadusega vastuolu korral. Selle sätte vastuolu põhiseadusega ei mõjuta põhivaidluse lahendust. AvTS § 28 lg 1 punkt 25 ei ole seega asjassepuutuv säte.
  2. Eeltoodud põhjustel, juhindudes PSJKS § 11 lõikest 2, tuleb Tallinna Ringkonnakohtu taotlus jätta läbi vaatamata. Märt Rask, Peeter Jerofejev, Hannes Kiris, Indrek Koolmeister, Harri Salmann

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.