3-1-1-42-09

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-1-42-09 Otsuse kuupäev

1. mai 2009 Kohtukoosseis Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Jüri Ilvest ja Lea Kivi Kohtuasi V. K. väärteoasi liiklusseaduse § 7422 lg 2 järgi Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu
2. detsembri
3. a otsus väärteoasjas nr 4-08-9379 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik V. K. kaitsja vandeadvokaat Igor Belugin Asja läbivaatamise kuupäev
4. aprill 2009 Istungil osalenud isikud Ida Politseiprefektuuri Narva politseiosakonna vanemkomissar Jüri Teslenko RESOLUTSIOON
5. Tühistada Viru Maakohtu
6. detsembri
7. a otsus V. K. väärteoasjas liiklusseaduse § 7422 lg 2 järgi ja saata väärteoasi Viru Maakohtule uueks arutamiseks.
8. Kassatsioon rahuldada osaliselt.
9. V. K. poolt valitud kaitsjale tasumisele kuuluv 1000 krooni arvata menetluskulude hulka. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
11. augustil 2008 koostas Ida Politseiprefektuuri Narva Politseiosakonna vanemkonstaabel V. V. V. K. suhtes väärteoprotokolli seoses sellega, et V. K. juhtis
12. oktoobril 2008 kella 17.40 ajal Narva - Narva-Jõesuu - Hiiemetsa tee
13. kilomeetril mootorsõidukit kiirusega 106 km/h (+/-3) alas, kus kehtis suurim lubatud sõidukiirus 70 km/h. Sellega rikkus V. K. liikluseeskirja (LE) § 126 p 3 nõudeid, pannes toime väärteo liiklusseaduse (LS) § 7722 lg 2 järgi.
14. Kohtuvälise menetleja
15. septembri
16. a otsusega karistati V. K.-d kirjeldatud teo eest LS § 7422 lg 2 järgi rahatrahviga 40 trahviühikut (2400 krooni). LS § 7422 lg 4 alusel võeti temalt lisakaristusena ära juhtimisõigus kolmeks kuuks.
17. V. K. esitas maakohtule kaebuse, milles selgitas lubatud sõidukiiruse ületamist järgnevalt. Väärteoprotokollis märgitud päeval oli ta tööl. Talle helistas rase abikaasa, kes kaebas valusid. Kiirabist paluti leida võimalus naine ise haiglasse toimetada, mida V. K. tegigi. Olukorrast tingituna sõitis ta lubatust kiiremini ja politsei pidas ta kinni. Haiglas selgus, et naine vajas hospitaliseerimist. V. K. väitis kaebuses, et tegutses hädaseisundis KarS § 29 mõttes, kaitstes oma naise ja tulevase lapse elu ning tervist liikluseeskirja rikkumise hinnaga.
18. Viru Maakohtu
19. detsembri
20. a otsusega tühistati kohtuvälise menetleja otsus osaliselt. V. K.-d karistati LS § 7722 lg 2 järgi rahatrahviga 10 trahviühikut (600 krooni). Muus osas jäi kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Kohus tuvastas, et
21. augustil 2008 kell 18.14 sõidutas V. K. oma naise Narva Haiglasse, kus viimasel tuvastati nurisünnituse oht
22. rasedusnädalal. Teel haiglasse ületas V. K. lubatud sõidukiirust 70 km/h ja sõitis kiirusega 106 km/h (+/- 3). Kohus leidis, et V. K. mure naise tervise pärast oli põhjendatud. Samas rõhutas kohus, et V. K. on varem korduvalt karistatud liiklusnõuete rikkumise eest ja on neid rikkumisi toime pannud ka pärast kõnesolevat juhtumit. KarS §-s 29 sätestatud hädaseisundisse puutuvalt märkis kohus, et sõites lubatust kiiremini, asetas V. K. enda ja oma naise isiklikud huvid teiste kaasliiklejate huvidest oluliselt kõrgemale. Oma käitumisega tekitas ta ohu teiste inimeste elule ja tervisele, pannes sellega ohtu ka oma naise. Ohuolukorras liiklemiseks on erisõidukitele paigaldatud vilkur ja sireen eesmärgiga vähendada ohtu teistele kaasliiklejatele. Kohus asus seisukohale, et V. K.-l ei olnud äärmist vajadust rikkuda liikluseeskirja. Võttes arvesse süü tunnistamist ja kiiruse ületamist tinginud asjaolusid, vähendas kohus V. K.-le määratud põhikaristust. Kohtuvälise menetleja otsusega kohaldatud lisakaristus jäi muutmata. KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
23. V. K. kaitsja Igor Belugin esitas kassatsiooni, milles leiab, et kohus on põhjendamatult jätnud kohaldamata KarS § 29 sätted. Kohtu hinnang kiiruse ületamise määrale on põhjendamata. Arvesse pole võetud asjaolu, et V. K. toimetas oma naise ise haiglasse just kiirabi soovitusel. Kassaator leiab, et hädaseisundis olles võib sõidukijuht ületada sõidukiirust sõltumata vastava sireeni või vilkuri olemasolust. Otsustades V. K. hädaseisundi küsimust, on kohtu viide isiku varasematele karistustele asjakohatu. Eelmärgitut arvestades palub kaitsja V. K. väärteomenetluse lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel.
24. Ida Politseiprefektuuri Narva politseiosakonna vanemkomissar Jüri Teslenko leidis kassatsioonivastuses, et kohus on kõiki asjaolusid arvesse võttes tulnud põhjendatud järeldusele, et V. K. ei olnud hädaseisundis ning tema karistamine LS § 7422 lg 2 ja lg 4 alusel on seaduslik ja põhjendatud.
25. Kohtuistungil jäi kohtuvälise menetleja esindaja kassatsioonivastuses esitatud seisukoha juurde, leides, et kassatsiooni rahuldamiseks alust ei ole. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
26. Selleks, et tuvastada isiku poolt toimepandud süüteo karistatavus, tuleb kohtul ka väärteomenetluses juhinduda KarS § 2 lgs 2 sätestatud põhimõttest, et teo eest karistatakse siis, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Enne seda, kui koosseisupärane tegu loetakse õigusvastaseks, on teo toimepanijal võimalus viidata asjaoludele, mis võivad tema teo õigusvastasuse ja sellest tulenevalt ka karistatavuse välistada.
27. Viru Maakohus luges tõendatuks, et V. K. pani toime väärteoprotokollis märgitud teo, mis vastab LS § 7422 lg-s 2 kirjeldatud väärteokoosseisu tunnustele. V. K. on väärteomenetluse vältel selgitanud, et sõitis lubatust kiiremini, sest tema rase naine tundis end halvasti ja kiirabist soovitati tal leida võimalus naine ise haiglasse viia. Menetlusalune isik õigustab väärteokoosseisule vastava teo toimepanemist hädaseisundiga KarS § 29 tähenduses, leides, et tal oli õigus kaitsta oma naise ja tulevase lapse elu ning tervist liikluseeskirja rikkumise hinnaga. Viru Maakohus sedastas, et V. K.-l oli põhjust oma naise tervise pärast muret tunda, kuid hädaseisundit tal siiski ei esinenud.
28. Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et kohus ei ole nõuetekohaselt analüüsinud, miks V. K. tegu õigustavad argumendid ei vasta KarS §-s 29 sätestatud eeldustele. Seetõttu on põhjendamata ka kohtu järeldus hädaseisundi puudumise kohta.
29. Hädaseisundi esinemist kontrollides tuleb eristada hädaolukorda (oht õigushüvele) ja koosseisupärast tegu (päästetoiming), mida oli vaja toime panna ohu kõrvaldamiseks või vähendamiseks. Riigikohus on otsuses asjas nr 3-1-1-95-06 (RT III 2006, 40, 339) selgitanud, et oht on olukord, kus on põhjust tõsiselt karta õigushüve kahjustumist. Oht tuvastatakse objektiivsest kõrvaltvaatlejast lähtuvalt. Päästmistoiming on tegu, millega täidetakse mõne õiguserikkumise koosseis, kuid mis on ohu kõrvaldamiseks või vähendamiseks objektiivselt vajalik ja mis subjektiivselt on kantud päästmistahtest. Selles lahendis on kriminaalkolleegium rõhutanud, et hädaseisundi korral on õigushüve päästmistoiming üksnes siis õigustatud, kui hüve päästmiseks ei olnud muud võimalust. Hädaseisundit ei ole, kui isikul oli võimalus abi kutsuda. Ohu kõrvaldamiseks valitud vahend peab olema sobiv ja kahjustatud hüve jaoks säästvaim. Seejuures tuleb lähtuda proportsionaalsuse põhimõttest, s.t õigushüvede kaalumisest. Võrdsete hüvede korral võrreldakse ähvardava ohu suurust. Hinnata tuleb ka ohu kõrvaldamiseks või vähendamiseks toimepandud koosseisupärase teo ohtlikkust laiemas tähenduses (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-1-01 - RT III 2001, 4, 40).
30. Viru Maakohus ei ole V. K. väidete kontrollimisel eeltoodud skeemi järginud. Hädaolukorda või selle puudumist kinnitavaid asjaolusid ei ole kohus jälgitavalt tuvastanud. Järeldus, et V. Kutrõrinil oli põhjust oma naise pärast muretseda, ei näita üheselt kohtu arusaama hädaolukorra esinemise või puudumise kohta. Ohu olemasolu ja selle vahetust (akuutne, vältav, tulevikus ähvardav) ei ole kohus hinnanud. Neid küsimusi välja selgitamata on kohus asunud hindama koosseisupärase teo kui päästetoimingu proportsionaalsust, leides, et V. K. asetas oma isiklikud huvid teiste liiklejate huvidest kõrgemale. Proportsionaalsuse nõue tähendab tõesti kaitstava ja kahjustatava huvi omavahelist kaalumist, mis seisneb hüvede võrdlemises. Käesolevas asjas on aga vaadeldavad hüved - inimes(t)e elu ja tervis - võrdse väärtusega. Sellises olukorras on määrav kaitstavat hüve ähvardava ohu suurus rikkumisega ohustatava õigushüvega võrreldes. Nii loetakse üks hüve enam ohustatuks, kui seda ähvardab konkreetne oht teist hüve ähvardava abstraktse ohuga võrreldes.
31. Kohus ei ole pööranud tähelepanu ka V. K. väitele, et pärast politsei poolt kinnipidamist ja kiiruse ületamise asjaolude selgitamist pidas politseiametnik vajalikuks saata politseiautoga V. K. poolt juhitud sõiduauto haiglani. Sellise tegevuse põhjus on jäänud kohtus aga välja selgitamata. Ent see asjaolu võib olla oluline selleks, et hinnata ohu suurust ja konkreetsust V. K. naise ja tulevase lapse tervisele võrdlevalt ohu tõenäosusega ja suurusega ülejäänud liiklejate eludele ja tervisele. Siinkohal tulebki olukorda vaadelda konkreetse ja abstraktse ohu tähenduses. V. K. väidab, et kiirabist soovitati tal leida võimalus naine ise haiglasse viia. Tunnistaja I. K. kinnitas kohtus, et ta helistas hädaabi numbrile ja talle tehti ettepanek võimaluse korral ise haiglasse sõita (tlk 31 pöördel). Kohus jättis ka need väited tähelepanuta. Seega ei ole võetud seisukohta, kas V. K.-l oli naise tervist ähvardava ohu ärahoidmiseks või vähendamiseks ka muid võimalusi, või oli V. K. poolt valitud vahend sobivaim, vähendamaks konkreetses olukorras ohtu tema naise ja tulevase lapse elule ja tervisele.
32. Kriminaalkolleegium nõustub kassaatoriga selles, et kohtu viide V. K. varasematele karistustele hädaseisundi eelduste kontrollimisel ei tulene KarS §-st
33. Isiku varasemad karistused võivad tulle arvesse süü suuruse ja karistuse preventiivsete eesmärkide hindamisel, kuid need ei saa mõjutada kohtu järeldust arutatava süüteo õigusvastasust välistava asjaolu küsimuses.
34. Lähtudes VTMS § 38 lg-st 1 ja KrMS § 175 lg 1 p-st 1, tunnistab Riigikohtu kriminaalkolleegium menetlusaluse isiku poolt valitud kaitsjale tasumisele kuuluva summa 1000 krooni mõistliku suurusega kaitsetasuks ja arvab selle menetluskulude hulka, mille hüvitamise peab Viru Maakohus lahendama uue otsuse tegemisel.
35. Eeltoodu alusel ja juhindudes VTMS § 174 p-st 7 ning § 175 p-st 2, rahuldab Riigikohtu kriminaalkolleegium kassatsiooni osaliselt, tühistab maakohtu otsuse ja saadab väärteoasja uueks arutamiseks Viru Maakohtule. Hannes Kiris, Jüri Ilvest, Lea Kivi