← Eesti

3-4-1-11-09

Obsah (5)§ 238§ 415§ 391§ 390§ 384

RIIGIKOHUS PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUM MÄÄRUS Kohtuasja number Määruse tegemise koht ja kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Asja läbivaatamine RESOLUTSIOON 3-4-1-11-09 Tartu, 20. mai 2009 Eesi

§ 238lg-t 2 kohaldades vangistusega kaheks aastaks ja kaheksaks kuuks.

Maakohtu otsus jõustus

  1. detsembril
  2. a.
  3. J. Reinomägi esitas
  4. jaanuaril 2009 Viru Maakohtule taotluse, milles palus

§ 415lg 3 alusel lükata maakohtu mõistetud karistuse täitmine kaheks kuuks edasi.

Viru Maakohtu

  1. jaanuari
  2. a määrusega lükatigi karistuse täitmine edasi kuni
  3. märtsini
  4. märtsil
  5. esitas J. Reinomägi Viru Maakohtule uue taotluse, milles palus veelkord maakohtu
  6. aprilli
  7. a otsusega mõistetud karistuse täitmine kaheks kuuks edasi lükata. Viru Maakohtu
  8. aprilli
  9. a määrusega jäeti see taotlus rahuldamata. J. Reinomägi esitas maakohtu määruse peale Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada ja lükata talle Viru Maakohtu
  10. aprilli
  11. a otsusega mõistetud karistuse täitmine kaheks kuuks edasi. Ringkonnakohtu
  12. aprilli
  13. a määrusega jäeti J. Reinomägi määruskaebus rahuldamata ja Viru Maakohtu
  14. aprilli
  15. a määrus muutmata. Ringkonnakohtu määruse resolutsioonis märgiti, et ringkonnakohtu lahend on selles küsimuses lõplik ja seda ei saa vaidlustada. TAOTLUSE ESITAJA PÕHJENDUSED
  16. J. Reinomägi esindaja M. Meristo esitas ringkonnakohtu määruse peale Riigikohtule taotluse põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamiseks. Taotleja märgib, et ringkonnakohus on eksinud, märkides, et

§-dele 390 ja 391 tuginevalt ei saa ringkonnakohtu määrust vaidlustada.

§ 391

kohaselt on määruskaebuse läbivaatamisel lõplik üksnes kõrgemalseisva kohtu määrus.

§ 390lg 5 sätestab määruskaebuse esitamise võimaluse Riigikohtule.

Seega esineb taotleja hinnangul vastuolu

§ 390

lg 5 ja § 391 vahel, mistõttu tuleb

§ 391J. Reinomägi kaitseõigust rikkuva õigusnormina tunnistada põhiseaduse vastaseks.

VAIDLUSTATUD SÄTE 4. Kriminaalmenetluse seadustiku § 390 lg-s 5 sätestakse: "Riigikohus otsustab ringkonnakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse menetlusse võtmise käesoleva seadustiku §-s 349 sätestatut järgides. Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud kohtumääruse menetlusse võtmine otsustatakse 10 päeva jooksul."

§-s 391 sätestatakse: "Määruskaebuse läbivaatamisel kõrgema astme kohtus tehtud kohtumäärus on lõplik ja seda ei saa edasi kaevata." KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

  1. Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seadus ei sätesta otsesõnu võimalust esitada individuaalkaebust õigustloova akti põhiseaduslikkuse kontrollimiseks (vt nt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi
  2. märtsi
  3. a määrus asjas nr 3-4-1-6-05 − RT III 2005, 11, 104, p 4 ja
  4. aprilli
  5. a määrus asjas nr 3-4-1-8-07 − RT III 2007, 15, 114, p 5).
  6. Riigikohtu üldkogu on aga PS §-dele 13, 14 ja 15 ning Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (konventsioon) kohaldamispraktikale tuginedes korduvalt sedastanud, et Riigikohus saab jätta isiku kaebuse menetlemata üksnes siis, kui isikul on muul tõhusal viisil võimalik kasutada talle PS §-ga 15 tagatud õigust kohtulikule kaitsele (vt Riigikohtu üldkogu
  7. märtsi
  8. a otsus asjas nr 3-1-3-10-02 - RT III 2003, 10, 95, p 17;
  9. jaanuari
  10. a otsus asjas nr 3-1-1-13-03 − RT III 2004, 4, 36, p 32;
  11. jaanuari
  12. a otsus asjas nr 3-3-2-1-04 − RT III 2004, 4, 37, p 26).
  13. PS §-des 13, 14 ja 15 ette nähtud õigus kohtulikule kaitsele hõlmab nii isiku õigust esitada õiguste ja vabaduste rikkumise korral kaebus kohtule kui ka riigi kohustust luua põhiõiguste kaitseks kohane kohtumenetlus, mis on õiglane ja tagab isiku õiguste tõhusa kaitse (vt nt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi
  14. aprilli
  15. a otsus asjas nr 3-4-1-4-03 − RT III 2003, 13, 125, p 16).
  16. Tulenevalt eeltoodust saaks Riigikohus J. Reinomägi esindaja taotlust menetleda üksnes juhul, kui J. Reinomägil puuduks muu tõhus viis talle põhiseaduse §-ga 15 tagatud kohtuliku kaitse õiguse kasutamiseks.
  17. Kolleegiumi arvates on kaebajale asja materjalidest nähtuvalt olnud nõutaval määral tagatud nii oma õiguste kaitseks kaebuse esitamise võimalus kui ka kohane, st õiglane ja tõhus kohtumenetlus.

§ 415

võib täitmiskohtunik samas paragrahvis sätestatud aluste olemasolul karistuse täitmisele pööramise oma määrusega kuni kahe kuu võrra edasi lükata.

§ 384

lg 1 kohaselt on täitmiskohtuniku määrus määruskaebe korras vaidlustatav ringkonnakohtus. Kogu eelmainitud kohtumenetlus on olnud avatud ka kaebuse esitajale. J. Reinomägi esitas taotluse lükata vangistuse täitmisele pööramine

§ 415sätete kohaselt edasi.

Täitmiskohtuniku eitava määruse saamisel, kasutas ta vaidlustamise võimalust ja esitas Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse. 10. PS § 152 lg-s 1 sätestatakse, et kohus jätab kohtuasja lahendamisel kohaldamata mis tahes seaduse või muu õigusakti, kui see on vastuolus põhiseadusega. Seega olnuks ringkonnakohus sellekohase kahtluse korral J. Reinomägi määruskaebust lahendades pädev võtma seisukoha

§ 391põhiseadusele vastavuse kohta. Kaebuse esitaja seisukoht, et Kr

MK § 391 ei ole põhiseadusega kooskõlas seetõttu, et ta on vastuolus

§ 390lg-ga 5, on ekslik.

Kriminaalmenetluse seadustiku § 391 sätestab üheselt, et määruskaebuse läbivaatamisel kõrgema astme kohtus tehtud kohtumäärus on lõplik ja seda ei saa edasi kaevata. Seega on seadusandja määruskaebuste läbivaatamiseks erinevalt kriminaalasjade arutamisest loonud kaheastmelise süsteemi. Seevastu

§ 390reguleerib määruse läbivaatamise korda kõrgema astme kohtus.

Selle paragrahvi lõige viis käsitleb olukorda, kus kaevatav määrus on esmakordselt tehtud ringkonnakohtu poolt, mitte aga ringkonnakohtusse kaevatud maakohtu määruse läbivaatamisel tehtud määrust.

  1. Kolleegiumi hinnangul tagas kirjeldatud menetluskord J. Reinomägile piisavalt tõhusad võimalused põhiõiguste väidetava rikkumise kohtulikuks kontrollimiseks. PS § 24 lg-st 5 ei tulene isikute õigust vaidlustada eranditult kõiki kohtulahendeid. Seadusandja on pädev määratlema edasikaebeõiguse piirid lähtuvalt kohtulahendi olemusest ning arvestades teiste põhiseaduslike väärtustega (vt nt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi
  2. juuli
  3. a määrust asjas nr 3-4-1-10-08 - RT III 2008, 33, 225, p 10). Kolleegiumi arvates on seadusandja vaidlustatud regulatsiooni kujundades leidnud õigusrahu ja isiku kaebeõigust kaaludes kohase tasakaalu. Asjaolu, et menetlusosaline ei nõustu tema suhtes tehtud ja jõustunud kohtulahendiga, ei anna iseenesest alust väita, et tema põhiõigusi on rikutud ja et sellise rikkumise kõrvaldamiseks puudub tõhus viis kohtulikule kaitsele (vt nt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi
  4. mai
  5. a määrust asjas nr 3-4-1-4-06 - RT III 2006, 19, 174, p 12). Eelnevat arvesse võttes ei ole Jaak Reinomägi esindaja taotlus lubatav ja see tuleb jätta läbi vaatamata. Märt Rask, Jüri Ilvest, Peeter Jerofejev, Hannes Kiris, Priit Pikamäe

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.