RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Tsiviilasja hind Riigikohtus Menetlusosalised ja

§ 129

lg 1 järgi tühine, mis mõjutaks ka hageja ja kostja I suhteid ning seega asja lahendamist. Seega pidanuks kohtud selgeks tegema ja põhjendama, kes olid lepingu poolteks. Tegemata kindlaks lepingu pooli, ei ole võimalik korrektselt hinnata ei lepingu kehtivuse korral pooltevahelisi õiguslikke suhteid ega lepingu tühisuse korral selle tagasitäitmise tagajärgi. Lisaks tekitab eelnev ebaselguse, kas ja kelle vastu on kostjal I tagasinõudeõigus, st millised on esmajoones tema suhted kolmanda isikuga. Asja uuel lahendamisel tuleb kolmanda isiku väiteid analüüsida. Sõltumata sellest, kas protokoll on tühine või mitte, tuleb selle tagasitäitmiseks hinnata protokollis sisalduvaid õigussuhteid. Kohtud ei ole selgeks teinud, kelle vahel ja milliste kohustustega leping(ud) sõlmiti. Asja uuel läbivaatamisel tuleb pooltevahelised suhted selgeks teha.

1. Asja uuel menetlemisel maakohtus esitas hageja maakohtule
2. juulil 2007 hagi kolmanda isiku vastu, paludes viimase kaasata menetlusse kostjana (edaspidi kostja II). Hagiavalduse kohaselt peavad kostja I deposiidihoidjana ning kostja II korteri müüjana vastutama hageja kui ostja ees solidaarselt.
3. Kostja II esitas
4. augustil 2007 maakohtule taotluse, milles palus teha vaheotsuse aegumise kohta ning jätta tema vastu esitatud hagi rahuldamata.
5. Harju Maakohus tegi
6. mail
7. a vaheotsuse, millega jättis rahuldamata kostja II taotluse aegumise kohaldamiseks. Vaheotsuse kohaselt peatus kostja II vastu esitatud hagi aegumine

§ 160lg 1 ja lg 2 p 6 järgi 18.

novembril 2004 kostja II kaasamisega menetlusse kolmanda isikuna. Seega ei ole hageja nõue kostja II vastu aegunud. 12. Kostja II esitas maakohtu vaheotsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus vaheotsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi kostja II vastu rahuldamata nõude aegumise tõttu või saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtule. Kostja II arvates ei kohaldu asjas

§ 160

lg 2 p 6, sest hageja ei ole enne kostja II vastu hagi esitamist taotlenud tema menetlusse kaasamist ega teinud muid õigustoiminguid.

§ 160lg 2 p 6 kehtib alates 1.

jaanuarist 2006, mistõttu kohaldub see säte üksnes neile asjaoludele ja õigustoimingutele, mis on tekkinud või tehtud alates sellest kuupäevast. Kostja II kaasati kolmanda isikuna menetlusse enne

1. jaanuari
2. Kuna kostja II kaasati kolmanda isikuna menetlusse kostja I võimaliku nõude tõttu kostja II vastu, ei mõjuta kostja II kolmanda isikuna kaasamine hageja nõuet kostja II vastu ega too kaasa nõude peatumist

§ 162lg 2 p 6 järgi ka juhul, kui sellel sättel on tagasiulatuv mõju.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

1. Tallinna Ringkonnakohus jättis
2. detsembri
3. a otsusega apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu vaheotsuse resolutsiooni muutmata, täpsustades maakohtu vaheotsuse põhjendusi. Ringkonnakohus leidis, et kostja II vastu esitatud nõue ei ole aegunud, sest kostja II osales varem menetluses kolmanda isikuna. Alates
4. jaanuarist 2006 kehtiva

§ 160

lg 2 p 6 järgi on hagi esitamisega võrdsustatud kolmanda isiku kaasamine menetlusse kolmanda isiku vastu suunatud nõude suhtes. Seega tuli

1. juuli 2007 hagiavalduses kostja II vastu esitatud nõude aegumise kontrollimisel arvestada ka alates
2. jaanuarist 2006 kehtivat

§ 160lg 2 p 6.

Kuna kostja II oli vaidluses sama hagieseme üle kaasatud menetlusse kolmanda isikuna, siis peatus tema osas aegumine alates selle sätte jõustumisest. Kolmanda isiku kaasamise mõju aegumisele ei sõltu sellest, kelle taotlusel kohus isiku kaasas. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 14. Kostja II esitas ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse, milles palub maakohtu vaheotsuse ja ringkonnakohtu otsuse tühistada ning saata asja uueks läbivaatamiseks samale maakohtule. Ühtlasi palub kostja II mõista hagejalt välja õigusabikulud. Kassatsioonkaebuse kohaselt ei tulene

§ 160

lg-st 1, et nõude aegumine peatub hagi esitamisel ka nende isikute suhtes, kelle vastu hagi ei esitatud.

§ 160

lg 2 p 6 alusel peatub kolmanda isiku vastu suunatud, esmasele menetlusele järgnevas menetluses esitatud nõue. See säte ei kohaldu praeguses, s.o esmases menetluses menetletavale nõudele. Maakohus ei tuvastanud

§ 160

lg 2 p 6 kohaldamise eeldusi - pole selge, kes taotles kostja II kaasamist menetlusse kolmanda isikuna (

§ 160lg 2 p 6, Ts

MS § 216 lg 1).

§ 160lg 2 p 6 ei kohaldu õigustoimingutele, mis tehti enne 1.

jaanuari

2. Hageja peab kassatsioonkaebust põhjendamatuks ja palub jätta selle rahuldamata.
3. Kostja I vaidleb samuti kassatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata ja ringkonnakohtu otsuse muutmata. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
4. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus ja maakohtu vaheotsus tuleb tühistada TsMS § 692 lg 1 p 1 ja lg 5 teise lause alusel materiaalõiguse normi väära kohaldamise tõttu. TsMS § 691 p 4 järgi tuleb asi saata uueks läbivaatamiseks maakohtule. Kassatsioonkaebus tuleb rahuldada.
5. Pooled vaidlevad kassatsioonimenetluses selle üle, kas kostja II vastu esitatud hageja nõue on aegunud. Hageja leiab, et kostja II vastu suunatud nõude aegumine peatus

§ 160

lg 2 p 6 alusel kostja II kolmanda isikuna menetlusse kaasamisel alates eelnimetatud sätte kehtima hakkamisest 1. jaanuaril 2006 ning hagi ei ole aegunud. Kostja II arvates on hagi aegunud, sest

§ 160lg 2 p 6 alusel ei saanud tema vastu suunatud hageja nõude aegumine peatuda.

19.

§ 160

lg 1 kohaselt peatub aegumine õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks. 1. jaanuaril 2006 jõustunud

§ 160

lg 2 p 6 järgi on hagi esitamisega võrdsustatud kolmanda isiku kaasamine menetlusse kolmanda isiku vastu suunatud nõude suhtes.

§ 160lg 2 p-le 6 ei ole seadusega antud tagasiulatuvat jõudu.

Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse (VÕSRS) § 9 lg 1 esimese lause järgi kohaldatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses aegumise kohta sätestatut ka enne

1. juulit 2002 tekkinud aegumata nõuetele. Sama paragrahvi teise lause järgi kohaldatakse aegumise algusele, peatumisele ja katkemisele enne
2. juulit 2002 kehtinud seadust, kui aegumine on alanud, peatunud või katkenud enne
3. juulit
4. VÕSRS § 9 lg-t 1 tuleb analoogia alusel kohaldada ka juhul, kui võlaõigusseadust, tsiviilseadustiku üldosa seadust või rahvusvahelise eraõiguse seadust muudetakse nõuete aegumist puudutavas osas pärast
5. juulit
6. VÕSRS § 9 lg-t 1 analoogia alusel kohaldades saab hagi aegumine

§ 160

lg 2 p 6 järgi peatuda üksnes siis, kui kolmas isik kaasatakse menetlusse pärast selle sätte jõustumist. Kuna praegusel juhul kaasati kostja II menetlusse kolmanda isikuna enne 1. jaanuari 2006, siis tema vastu esitatud hagi aegumine ei saanud peatuda

§ 160lg 2 p 6 järgi.

1. Asja uuel läbivaatamisel peab maakohus tegema kindlaks, kas kostja II vastu esitatud nõue on aegunud. Selleks tuleb selgitada, mis alusel esitatava nõudega on tegemist, ning tuvastada, millal algas selle nõude aegumise tähtaeg.
2. Kolleegium selgitab, et isegi kui

§ 160

lg 2 p 6 oleks tagasiulatuva jõuga, ei oleks kostja II vastu esitatava hagi aegumise tähtaeg selle sätte järgi peatunud.

§ 160

lg 2 p 6 peab silmas olukorda, kus kolmas isik kaasatakse menetlusse poole taotlusel, kes leiab, et kohtuvaidluse lahendamise korral tema kahjuks võib tal olla õigus esitada kolmanda isiku vastu lepingu rikkumisest tulenev või kahju hüvitamise või hüvituskohustusest vabastamise nõue (TsMS § 216 lg 1). Aegumine

§ 160

lg 2 p 6 järgi saanuks peatuda näiteks kostja I võimaliku nõude osas kostja II kui menetlusse varem kaasatud kolmanda isiku vastu. 22. Menetluskulud jaotatakse ja määratakse kindlaks asja lõplikul lahendamisel sõltuvalt selle tulemusest, arvestades tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 lg-s 1 sätestatut. Henn Jõks, Peeter Jerofejev, Tambet Tampuu