Obsah (5)

§ 8910§ 45§ 49§ 55§ 54

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-1-2-09 Otsuse kuupäev 20. mai 2009 Kohtukoosseis Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Jüri Ilvest, Ott Järvesaar, Eerik

§ 8910järgi Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu 9.

septembri

1. a kohtuotsus väärteoasjas nr 4-08-5815 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Lõuna Politseiprefektuur, kassatsioon Asja läbivaatamise kuupäev
2. aprill 2009 Istungil osalenud isikud Lõuna Politseiprefektuuri esindaja korrakaitseosakonna lubade talituse komissar Allen Leego ja menetlusaluse isiku kaitsja vandeadvokaat Ain Laansalu RESOLUTSIOON
3. Tühistada Tartu Maakohtu
4. septembri
5. a kohtuotsus A. K. väärteoasjas

§ 8910järgi ja saata väärteoasi Tartu Maakohtule uueks arutamiseks.

1. Kassatsioon rahuldada osaliselt. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
2. Lõuna Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna lubade talituse komissar Allen Leego
3. mai
4. a otsusega karistati A. K.-it

(RelvS) § 8910 järgi 100 trahviühiku (6000 krooni) suuruse rahatrahviga selle eest, et ta

1. aprillil 2008 kell 05.22 Võrumaal X vallas Y maanteel kandis alkoholijoobes endaga kaasas relva, rikkudes sellega RelvS § 50 lg 3 p-s 1 sätestatut.
2. A. K. esitas Tartu Maakohtule kaebuse, milles taotles kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist ja menetluse lõpetamist VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Menetlusalune isik märkis, et relv oli sõidukis üksnes edasitoimetamise eesmärgil ja kuna ta oli eelnevalt relva hoiule andnud E. L.-le, oli edasitoimetajaks E. L.
3. Tartu Maakohtu
4. septembri
5. a kohtuotsusega tühistati kohtuvälise menetleja otsus ja väärteomenetlus lõpetati VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel, s.o A. K.-i teos väärteo tunnuste puudumise tõttu. 3.1 Kohus asus seisukohale, et tegemist ei olnud relvakandmisega RelvS § 49 tähenduses, mistõttu on menetlusaluse isiku vastutus RelvS § 8910 järgi välistatud. Kuna on tuvastatud, et A. K.-i relv oli pakitud viisil, mis ei võimaldanud relva kohest kasutuselevõttu ja A. K.-il puudus relva kasutamise eesmärk, tuleb A. K.-i tegevust käsitada relva edasitoimetamisena RelvS 54 lg 1 mõttes. 3.2 A. K.-i ja tunnistaja E. L.-i ütlustega on tõendatud, et enne alkoholi tarvitamist andis A. K. relva ajutisele hoiule E. L.-le.

§ 45

lg 5 kohaselt võib relva anda ajutisele hoiule isikule, kellel on relvaluba, tingimusel, et hoiuleandmine vormistatakse üleandmis-vastuvõtmise aktiga. E. L.-il oli relvaluba samasuguse relva kohta. Relva üleandmist A. K. ja E. L. vastava aktiga ei vormistanud. Kohus leidis, et üleandmis-vastuvõtmise akti koostamise nõue on kehtestatud selleks, et kontrolli teostaval ametnikul oleks võimalik tuvastada relva ajutisele hoiule võtnud isik ja selle üle andnud isik. Käsitletavas väärteoasjas oli nii üleandja kui ka vastuvõtja tuvastamine võimalik ja seetõttu on üleandmis-vastuvõtmise akti koostamata jätmine formaalne rikkumine. Eelnevast lähtudes järeldas kohus, et relv oli ajutisele hoiule antud E. L.-le ja ajal, mil politseiametnikud E. L.-i poolt juhitud sõiduki peatasid, toimetas relva edasi E. L., mitte tema kõrval istunud A. K.. 3.3 Väärteoprotokollis on kohtuväliseks menetlejaks märgitud Lõuna Politseiprefektuur ja menetlevaks ametnikuks Võru politseijaoskonna juhtivkonstaabel Varbo Maandi. Väärteootsuse tegi Lõuna Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna lubade talituse komissar Allen Leego. Väärteoasja materjalides puudub viide väärteoasja üleandmise kohta teisele kohtuvälisele menetlejale. Sellega on rikutud VTMS §-s 19 sätestatud menetlusaluse isiku õigust vaidlustada kohtuvälise menetleja menetlustoimingut. KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD 4. Tartu Maakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni Lõuna Politseiprefektuur, kes taotleb maakohtu otsuse tühistamist materiaalõiguse ebaõige kohaldamise tõttu ja kohtuvälise menetleja otsuse jõustamist, raskendamata menetlusaluse isiku olukorda. Kassaatori põhiseisukohad on järgmised. 4.1 Maakohus on ebaõigesti leidnud, et RelvS §-s 45 sätestatud relva ajutisele hoiule andmise korral ei ole üleandmisvastuvõtmise akti koostamine vajalik siis, kui relva üleandja ja vastuvõtja on koheselt tuvastatavad. Üleandmis-vastuvõtmise akti koostamata jätmine on poolte kohese tuvastamise võimaluse korral lubatud üksnes RelvS § 29 lg-s 4 sätestatud relva kasutusse andmisel. Kuna käesoleval juhul ei ole tuvastatud, et A. K. oleks E. L.-ile relva üle andnud spordivõistlusel osalemiseks või jahipidamise eesmärgil, tulnuks A. K.il ja E. L.-il koostada relva üleandmis-vastuvõtmise akt. Sellist akti ei koostatud, mistõttu ei ole relva ajutisele hoiule andmist toimunud ja relva kandjaks tuleb pidada A. K.it. 4.2 Nõustuda ei saa maakohtu tõlgendusega

1. peatükis toodud relvakandmisest ja edasitoimetamisest. Kohtuvälise menetleja hinnangul on relvakandmine relva endaga kaasaskandmine väljaspool hoiukohta ja relva edasitoimetamine on üks relvakandmise alaliike.
2. Riigikohtu kriminaalkolleegium arutas käesolevat väärteoasja kolmeliikmelises koosseisus
3. veebruaril
4. Kuna selles koosseisus tekkisid kohtunikel seadust kohaldades põhimõttelist laadi eriarvamused, siis anti väärteoasi läbivaatamiseks kriminaalkolleegiumi täiskogule. Täiskogu istungil jäi kassaator oma varem väljendatud seisukohtade juurde. Menetlusaluse isiku kaitsja vandeadvokaat Ain Laansalu leidis, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning see tuleks jätta muutmata ja kassatsioon rahuldamata. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT 6.

§ 8910

, mille alusel on kohtuväline menetleja menetlusalust isikut käsitletavas väärteoasjas karistanud, näeb ette vastutuse relvakandmise eest alkoholijoobes. Järgnevalt analüüsib Riigikohtu kriminaalkolleegium seda, kas RelvS § 8910 järgi saab karistada isikut, kes alkoholijoobes olles relva edasi toimetab. Samuti käsitleb kriminaalkolleegium kassaatori väidet, mille kohaselt on maakohus jõudnud ebaõigele seisukohale, et relva edasitoimetajaks oli E. L., mitte menetlusalune isik. 7. Menetlusalune isik on kogu väärteomenetluse vältel olnud seisukohal, et tema karistamine RelvS § 8910 järgi on välistatud, kuna relva edasitoimetamist ei saa käsitada relvakandmisena. Samale seisukohale jõudis ka maakohus. Riigikohtu kriminaalkolleegium ei nõustu maakohtu järeldustega selles küsimuses ja leiab, et maakohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust. 7.1

§ 49

kohaselt mõistetakse relvakandmise all relva endaga kaasaskandmist väljaspool hoiukohta. Kõnealusest sättest tuleneb, et igasugune olukord, kus isik on relva hoiukohast välja võtnud ja kannab seda endaga kaasas, on relvakandmine

tähenduses. Relvakandmise korra sätestab RelvS § 50, mille kolmanda lõike esimese punkti kohaselt on relva keelatud kanda alkoholijoobes. Relva edasitoimetamise mõiste tuleneb RelvS § 54 lg-st 1, mille järgi mõistetakse relva edasitoimetamise all relva endaga kaasaskandmist ühest kohast teise toimetamise vajaduse korral ilma relva vahepealse kasutamise eesmärgita ja sõltumata asjaolust, kas sellega kaasneb sõiduki kasutamine või mitte.

§ 55lg 3 sätestab, et relva edasitoimetamisel tuleb järgida muuhulgas Relv

S § 50 lg 3 p-s 1 sätestatut. 7.2

§ 54

lg-st 1 tuleneb, et relva edasitoimetamine on sarnaselt relvakandmisele relva endaga kaasaskandmine. Relvakandmisest eristab relva edasitoimetamist üksnes asjaolu, et relva edasitoimetamisel puudub relva endaga kaasas kandval isikul selle kasutamise eesmärk. On selge, et relva endaga kaasas kandmiseks, olenemata sellest, kas seda endaga kaasas kandval isikul on relva kasutamise eesmärk või mitte, tuleb relv hoiukohast välja võtta. Eelnevast lähtudes leiab kriminaalkolleegium, et relva edasitoimetamisele on omased kõik relvakandmise tunnused peale kasutamise eesmärgi. Sellest saab omakorda järeldada, et relva edasitoimetamine on relvakandmise alaliik, mille iseloomulikuks tunnuseks on kasutamise eesmärgi puudumine relva endaga kaasas kandval isikul. Kuna relvakandmine on laiem mõiste kui relva edasitoimetamine ja hõlmab ühtlasi viimase, saab isikut, kes toimetab relva edasi alkoholijoobes ja rikub sellega RelvS § 50 lg 3 p-s 1 sätestatut, karistada RelvS § 8910 järgi. 7.3 Käsitletava väärteoasja materjalidest nähtub, et A. K.-i relv oli tühjaks laetuna ja relvakotti pakituna sõiduki tagumisel istmel. Menetlusalune isik kinnitas kohtuistungil, et relv oli sõidukis transportimise, mitte kasutamise eesmärgil. Eelneva põhjal järeldas maakohus õigesti, et sellist relva käitlemise viisi tuleb pidada relva edasitoimetamiseks. Käesoleva otsuse punktis 7.2 toodud põhjendustel on aga ebaõige maakohtu seisukoht selles, et relva edasitoimetamine ei ole relvakandmine. 8. Kassaator leiab, et kuna A. K.-i ja E. L.-i vahel relva üleandmis-vastuvõtmise akti ei koostatud, ei toimunud relva ajutisele hoiule andmist ja relva kandjaks tuleb pidada A. K.-it. Maakohus on seevastu jõudnud seisukohale, et üleandmis-vastuvõtmise akti koostamine ei olnud vajalik, kuna relva üleandja ja vastuvõtja viibisid ühes sõidukis ja olid menetleja jaoks koheselt tuvastatavad. Riigikohtu kriminaalkolleegium ei nõustu maakohtu seisukohaga ja leiab, et maakohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust. 8.1

§ 45

lg 5 kohaselt vormistatakse relva ajutine hoiuleandmine relvaluba omavale isikule üleandmisvastuvõtmise aktiga, mis koostatakse kahes eksemplaris, millest üks jääb hoiuleandjale ja teine hoiulevõtjale. Seega on RelvS § 45 lg-s 5 sätestatud relva ajutisele hoiule andmisel erinevalt relva kasutusse andmisest RelvS § 29 lg 4 mõttes kohustuslik koostada üleandmis-vastuvõtmise akt ka juhul, kui pooled on koheselt tuvastatavad. Kui vastavat üleandmis-vastuvõtmisakti koostatud ei ole, siis ei saa relva lugeda teisele isikule hoiule antuks. 8.2 Menetlusaluse isiku ütluste kohaselt tema ja E. L.-i vahel relva üleandmis-vastuvõtmisakti ei koostatud, kuid suulise kokkuleppe alusel oli ta relva E. L.-le ajutisele hoiule andnud. Riigikohtu kriminaalkolleegium asub seisukohale, et üleandmist ei ole toimunud. Puudub üleandmis-vastuvõtmisakt, mille koostamine on RelvS § 45 lg 5 kohaselt kohustuslik. Kuna relva üleandmist ei toimunud, tuleb relva edasitoimetajaks pidada menetlusalust isikut. 9. Eeltoodu alusel ja juhindudes VTMS § 174 p-st 7 ning § 175 p-st 1, rahuldab Riigikohtu kriminaalkolleegium kassatsiooni osaliselt, tühistab maakohtu otsuse ja saadab väärteoasja uueks arutamiseks Tartu Maakohtule. Kassaatori taotlust kohtuvälise menetleja otsuse jõustamiseks Riigikohus ei rahulda, kuna see raskendaks menetlusaluse isiku olukorda ja oleks vastuolus VTMS § 174 p-ga 6. Hannes Kiris, Jüri Ilvest, Ott Järvesaar Eerik Kergandberg, Lea Kivi, Priit Pikamäe