RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-1-1-44-09 Määruse tegemise koht ja kuupäev Tartu,
- mai
- a Kohtukoosseis Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Eerik Kergandberg, Lea Kivi Kohtuasi J. T. kriminaalasi süüdistuses KarS § 199 lg 1 järgi Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu
- jaanuari
- a kohtumäärus kriminaalasjas nr 1-07-3130 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik J. T. kaitsja vandeadvokaat Raini Nõu, määruskaebus Asja läbivaatamise kuupäev
- aprill
- a, kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
- Täiendada Tallinna Ringkonnakohtu
- jaanuari
- a määruse resolutiivosa järgmiste lausega: "Arvata J. T. valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega kaitsetasu summas 8496 (kaheksa tuhat nelisada üheksakümmend kuus ) krooni menetluskulude hulka ja KrMS § 185 lg 1 alusel jätta see menetluskulu riigi kanda".
- Määruskaebus rahuldada. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- Harju Maakohtu
- novembri
- a otsusega mõisteti õigeks J. T., keda süüdistati KarS § 199 lg 1 järgi selles, et ta võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära võõra helikopteri MI-
- Harju Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni Põhja Ringkonnaprokuratuuri eriasjade prokurör Kadri Väling, kes taotles otsuse tühistamist ja kriminaalasja saatmist Harju Maakohtule uueks arutamiseks. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas
- jaanuari
- a määrusega apellatsiooni ja saatis kriminaalasja maakohtule uueks arutamiseks.
- Tallinna Ringkonnakohtu määruse peale esitas J. T. kaitsja Raini Nõu samale kohtule taotluse, taotledes ringkonnakohtu määruse täiendamist selliselt, et määruse resolutsioonis oleks ära näidatud Eesti Vabariigi kohustus hüvitada J. T.-le seoses apellatsioonimenetlusega valitud kaitsjale makstud tasu summas 8496 krooni või alternatiivselt uue määruse tegemist, milles näidataks ära Eesti Vabariigi eelnimetatud kohustus.
- Ringkonnakohus jättis
- veebruari
- a määrusega R. Nõu taotluse rahuldamata põhjendusega, et KrMS § 185 lg 1 sõnastuses peetakse riigina, kelle territooriumil kriminaalmenetluse seadustikus sätestatud menetlusõigus kehtib, silmas Eesti Vabariiki. Seetõttu on Tallinna Ringkonnakohtu määruses kasutatav sõna "riik" ühetähenduslik ja arusaadav ning puudub vajadus kohtumääruse täiendamiseks või muutmiseks. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
- J. T. kaitsja R. Nõu esitas Tallinna Ringkonnakohtu
- jaanuari
- a määruse peale kaebuse. Ta leidis, et riigi poolt menetluskulude hüvitamise kohustus peab kindlasti sisalduma lahendi lõpposas. Kaebaja arvates tuleneb see KrMS § 145 lg 4, § 173 lg 2, § 189 lg 2 ja § 190 p 1 koostoimest. Kui riigi seda kohustust ei sisaldu resolutsioonis, võib see kaasa tuua kohtumääruse tõlgendamise süüdistatava kahjuks. Nii ongi see juhtunud käesoleva kriminaalasja puhul - J. T.-le on jäänud menetluskulud hüvitamata. Kaitsja märkis ka, et ta üritas tekkinud probleemile lahendust otsida ka eelnevalt ringkonnakohtule esitatud taotluses (vt eelnevalt p-s 3 märgitut), kuid ringkonnakohus ei reageerinud sellele taotlusele asjakohaselt.
- Prokurör K. Väling leiab määruskaebusele esitatud vastuses, et Tallinna Ringkonnakohtu määrus on korrektne ning määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Vastuses leitakse, et lähtuvalt sellest, et kriminaalasjas puudub lõplik kohtulahend, ei ole küsimus kaitsjatasu mõistlikust hüvitamisest süüdistatava kasuks asjakohane. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
- Kui apellatsioonimenetluses tehakse üks KrMS § 337 lõike 1 punktides 2-4 või lõikes 2 nimetatud lahend, siis KrMS § 185 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud riik. Kuna Tallinna Ringkonnakohtu
- jaanuari
- a määrus kujutab endast KrMS § 337 lg 2 p-s 2 ettenähtud kohtulahendit, siis on selle määruse põhiosas (
- kd, tl 253) iseenesest täiesti õigesti märgitud, et kohtukulud (kaitsjatasu summas 8496 kr) jäävad riigi kanda.
- Määruskaebuses on põhjendatult juhitud tähelepanu asjaolule, et KrMS § 189 lg 2 kohaselt peab kohtuotsus või -määrus sisaldama kriminaalmenetluse kulude kohta käivat kohtu otsustust. Omakorda, tulenevalt KrMS § 145 lg-st 4, saab kriminaalasja kui terviku või ka selle üksikküsimuse suhtes tehtud kohtu otsustusest rääkida vaid siis, kui kohtu vastav seisukoht sisaldub kohtumääruse lõpposas ehk resolutsioonis. Tallinna Ringkonnakohtu
- jaanuari
- a määruse lõpposa (
- kd, tl 247-248) sisaldab kohtu otsustust vaid selle kohta, et Harju Maakohtu
- novembri
- a otsus tühistatakse täiese ulatuses, kriminaalasi saadetakse samale kohtule uueks arutamiseks ja et apellatsioon rahuldatakse. Kuna ringkonnakohtu määruse lõpposa ei sisalda kohtukulude otsustust, on tegemist KrMS § 145 lg-s 4 sätestatu rikkumisega.
- Kolleegium leiab, et kohtukulude kohta otsustuse puudumine kohtumääruse lõpposas on käsitatav kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena KrMS § 339 lg-s 2 sätestatu tähenduses ja sellele ei saa jätta reageerimata. Samas, vastavalt KrMS § 341 lg-le 2, peab ringkonnakohus KrMS § 339 lg-s 2 silmaspeetava menetlusõiguse olulise rikkumise tuvastamisel saatma kriminaalasja alamastme kohtule uueks arutamiseks üksnes siis, kui see rikkumine ei ole kõrgema astme kohtu menetluses kõrvaldatav. Eelkirjeldatud KrMS § 341 lg-s 2 sisalduv põhimõte on kohaldatav ka kassatsioonimenetluses. Käesoleva kohtuasja menetlemisel asetleidnud menetlusõiguse oluline rikkumine ei oleks Riigikohtu poolt kõrvaldatav siis, kui ringkonnakohtu vaidlustatud määruses poleks kohtukulude küsimuses võetud üldse mingit seisukohta. Ringkonnakohus on aga sellise seisukoha väga selgelt võtnud, kuid väljendanud seda kohtulahendi vales struktuurilises alajaotuses. Sellises olukorras peab Riigikohtu kriminaalkolleegium põhjendatuks lähtuda KrMS § 361 p-s 2 sätestatud pädevusest ja täiendab ringkonnakohtu vaidlustatud määruse lõpposa kohtukulusid käsitleva otsustusega. Täiendusega rahuldatakse määruskaebuse esitaja alternatiivsetest taotlustest eelistatuim ega raskendata süüdistatava olukorda.
- Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1, § 361 p-st 2 ja § 362 p-st 2, täiendab Riigikohtu kriminaalkolleegium Tallinna Ringkonnakohtu
- jaanuari
- a määruse resolutiivosa ja lisab sellesse kohtukulusid käsitleva otsustuse. Hannes Kiris, Eerik Kergandberg, Lea Kivi