RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine RESOLUTSIOON Eesti Vabariigi nimel

) § 15 lg-st

1. Käesoleval juhul nimetatud aluseid ei esinenud, mistõttu MMK-l puudus alus metsamajandamiskavade kehtestamata jätmiseks.
2. Viimsi vald esitas apellatsioonkaebuse, milles palus halduskohtu otsuse tühistada ja kaebuse rahuldada. Kaebuse kohaselt rikub MMK vaideotsus Viimsi valla õigusi. Menetlusnõuete järgimise korral oleks MMK võinud jõuda teistsugusele järeldusele. Põhjendamatu on halduskohtu seisukoht, et vaidlustatud metsamajandamiskavad ei ole Viimsi valla üldplaneeringuga vastuolus. Sellest, et kavadega hõlmatud kinnistud asuvad üldplaneeringu kohaselt metsamajandusmaal, ei tulene lageraie teostamise lubatavus. Metsamajandamiskava koostamisel ei ole arvestatud üldplaneeringus ja teemaplaneeringus sätestatud nõudega säilitada sadamate ümbruses kõrghaljastus. Kavandatav raie kahjustab oluliselt elukeskkonda. Metsamajandamiskava kehtestamise otsus on strateegiline planeerimisdokument keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse tähenduses, kuna on koostatud metsanduse valdkonnas. MMK oleks pidanud kaaluma keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkust, arvestades seejuures ka Viimsi Vallavalitsuse seisukohaga.
3. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas
4. detsembri
5. a otsusega apellatsioonkaebuse osaliselt ja tühistas Kivikangru kinnistu metsamajandamiskava kehtestamise otsuse (MMK
6. jaanuari
7. a otsus nr HR-11/07-0003) ning MMK
8. märtsi
9. a vaideotsuse Kivikangru kinnistut puudutavas osas. Ringkonnakohus mõistis MMK-lt Viimsi valla kasuks välja menetluskulud 22 580 krooni. Muus osas jättis ringkonnakohus kaebuse rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohus nõustus halduskohtuga, et Viimsi vallal on kaebeõigus, kuna tegemist on kaebusega sellise keskkonnaasjas tehtud otsuse tühistamiseks, mis võib oluliselt mõjutada valla poolt kohaliku elu juhtimist ja kohaliku elu küsimuste otsustamist. Ringkonnakohus leidis, et metsamajandamiskava kehtestamisel käsitletavad küsimused ei piirdu

§ 15lg-s 8 sätestatutega.

Haldusakt peab olema kooskõlas ka kehtivate planeeringutega. Viimsi valla mandriosa üldplaneeringu seletuskirja p 4.6.2 kolmanda lõigu teises lauses on sätestatud: "Sadama ümber tuleb tagada rohelise vööndi säilimine." Teemaplaneeringu "Viimsi valla üldiste ehitustingimuste määramine. Elamuehituse põhimõtted" seletuskirja p 4.6 teise lõigu neljandas lauses on sätestatud: "Kuna äritegevus Muuga sadamas on kasvav, tuleb ümber sadama ja sellega seotud tööstusaladel tagada minimaalselt 100 m laiune kõrghaljastatud ala." Kivikangru kinnistu juhtfunktsiooniks on määratud metsamajandusmaa, mis ei ole vastuolus haljastuse säilitamise kohustusega. Haljastuse säilitamise kohustus kujutab endast sisuliselt ka ettepanekut metsa kaitse alla võtmiseks planeerimisseaduse (PlanS) § 8 lg 3 p 14 tähenduses. Kivikangru kinnistu paikneb vähem kui 100 m kaugusel Muuga sadamast, kinnistul paiknev mets on ainus haljasala sadama ja elamupiirkonna vahel. Metsamajandamiskavas ette nähtud lageraie on seega vastuolus üldplaneeringu ja teemaplaneeringuga. Nõmme kinnistu paikneb Muuga sadamast enam kui 350 m kaugusel. Sadama ja Nõmme kinnistu vahele jääb muid metsaga kaetud maatükke. Kinnistul on metsa 2,9 ha, lageraie on lubatud üksnes 0,6 ha suurusel alal. Seega ei välista üld- ja teemaplaneering kavandatud raiet Nõmme kinnistul. Kivikangru kinnistu metsamajandamiskava on vastuolus ka

§ 19

lg 2 p-ga 2, mille kohaselt määrab keskkonnaminister kinnisasja asukohajärgse keskkonnateenistuse ettepanekul kaitsemetsaks metsa, mis kaitseb asulat õhusaaste, müra, tugeva tuule või lumetuisu eest. MMK ei tohi lubada lageraiet metsas, mis tuleb määrata kaitsemetsaks. Ringkonnakohus nõustus halduskohtuga, et metsamajandamiskava kehtestamisel ei tulnud läbi viia keskkonnamõju hindamist. Ringkonnakohus leidis, et taotlus vaideotsuse tühistamiseks tuleb Nõmme kinnistut puudutavas osas jätta rahuldamata, kuna ei riku Viimsi valla õigusi vaidemenetluse esemest sõltumatult. Ringkonnakohus märkis lisaks, et vaide on vääralt läbi vaadanud MMK, vaide oleks pidanud lahendama MMK üle teenistuslikku järelevalvet teostav keskkonnaminister. Pädevuse rikkumine ei muuda antud juhul vaideotsust tühiseks. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 7. MMK esitas kassatsioonkaebuse, milles palub ringkonnakohtu otsuse tühistada ja jätta jõusse halduskohtu otsus. Kassatsioonkaebuse kohaselt ei tulene üldplaneeringust ja teemaplaneeringust kohustust Kivikangru kinnistul püsivat metsakatet säilitada. Selleks, et seada piiranguid metsa majandamisele, oleks Viimsi vald pidanud muutma maa sihtotstarvet. Ringkonnakohtu viide teemaplaneeringus sätestatud nõuetele on kohatu, kuna need puudutavad üksnes elamumaad. Üld- ja teemaplaneeringu seletuskirjadest ei tulene ettepanekut metsa kaitse alla võtmiseks. Haljasala mõistet ei saa samastada maa kaitse alla võtmisega. Maatulundusmaal kasvava tulundusmetsa majandamise piirangud peavad olema selged ja põhjendatud, mitte õigusaktidest või nende seletuskirjadest kaudselt tuletatavad. Kaitsemetsaks määramise menetlust ei ole käesoleval juhul läbi viidud ning metsa funktsioon kaitsemetsana on seaduse kohaselt tõendamata. Käesolevaks ajaks on

§ 19, mis käsitleb kaitsemetsa määramist, kehtetuks tunnistatud.

Isegi kaitsemetsas ei olnud lageraie välistatud. Lisaks ei tähenda metsamajandamiskava kehtestamine automaatselt lageraie lubamist, vajalik on veel keskkonnateenistuse poolt metsateatisele vastava märke tegemine.

1. Viimsi vald esitas kassatsioonkaebusele vastuse, milles palub kassatsioonkaebuse rahuldamata jätta. Vastuse kohaselt on kohalikul omavalitsusel õigus seada planeeringutega siduvaid maakasutuspiiranguid. Valla üldplaneering ja teemaplaneering sätestavad kinnistu asukohas kõrghaljastuse tagamise kohustuse ning on seega aluseks metsamajandamiskava kehtestamata jätmisele.
2. Kolmas isik Stream Invest OÜ esitas kassatsioonkaebusele vastuse, milles leiab, et kassatsioonkaebus tuleb rahuldada. Vastuse kohaselt oleks Viimsi vald juhul, kui soovis Kivikangru kinnistul metsa säilimist, võinud esitada taotluse metsa kaitsemetsaks määramiseks. Seda ei ole tehtud, mistõttu puudub kolmandal isikul ka õigus taotleda riigilt metsa majandamisel saamata jäänud tulu või täiendavalt tehtud kulutuste hüvitamist. Kinnisasja kitsenduseks ei saa pidada üldplaneeringu ja teemaplaneeringu deklaratiivseid sätteid. Üld- ja teemaplaneeringust ei tulene otse kinnisasja omanikule kohustust haljastuse säilitamiseks, tegemist saab olla vaid Viimsi valla kohustusega. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
3. HKMS § 7 lg 1 kohaselt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik, kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või vabadusi. Kolleegium nõustub haldus- ja ringkonnakohtuga, et kohalikule omavalitsusele peab olema tagatud võimalus halduskohtus selliste haldusaktide vaidlustamiseks, millega võidakse rikkuda talle põhiseaduse §-st 154, PlanS § 4 lg-st 2 ning kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg-st 1 tulenevat oma territooriumi ruumilise planeerimise õigust. Kaebuse lahendamiseks tuleb aga kontrollida, kas käesolevas asjas vaidlustatud metsamajandamiskava kehtestamise otsus rikub kohaliku omavalitsuse planeerimisõigust.
4. Kivikangru kinnistu metsamajandamiskava kehtestamise ajal kehtinud metsaseaduse (

) § 15 lg 10 kohaselt märgiti metsamajandamiskava kehtestamise otsuses maksimaalne lubatud harvendusvõi uuendusraie pindala suurus. Kivikangru kinnistu metsamajandamiskava kehtestamise otsuse kohaselt on metsamajandamiskava kehtivusaja lõpuni (s.o

1. detsembrini 2015) maksimaalne lubatud lageraie pindala 4,7 ha. Viimsi vald leiab, et metsamajandamiskavas sätestatud maksimaalne lageraie pindala rikub valla üldplaneeringuga kehtestatud nõuet Muuga sadama ümber rohelise vööndi säilitamiseks ning üldplaneeringu teemaplaneeringuga "Viimsi valla üldiste ehitustingimuste määramine. Elamuehituse põhimõtted" kehtestatud nõuet Muuga sadama ümber minimaalselt 100 m laiuse kõrghaljastatud ala tagamiseks.
2. Kolleegium on seisukohal, et Kivikangru kinnistu metsamajandamiskava kehtestamise otsus ei riku Viimsi valla planeerimisõigust järgnevatel põhjustel.

§ 41

lg 1 p 1 kohaselt pidi metsaomanik või tema esindaja esitama kinnisasja asukohajärgsele keskkonnateenistusele kavandatavate raiete kohta metsateatise. Keskkonnateenistus kontrollis metsateatise alusel kavandatava raie vastavust õigusaktide nõuetele, sealhulgas ka metsamajandamiskava kehtestamise otsusele (

§ 41lg 7 p 1).

Kui kavandatav tegevus vastas nõuetele, tegi keskkonnateenistus metsateatisele märke "lubatud", kui tegevus ei vastanud nõuetele, märke "ei ole lubatud" koos kirjalike põhjendustega (

§ 41lg 8).

Metsaomanik võis teostada raieid pärast lubava märkega metsateatise saamist (

§ 41lg 13).

1. Eeltoodud regulatsioonist nähtub, et raie teostamise õiguse sai metsaomanik alles pärast lubava märkega metsateatise saamist keskkonnateenistuselt. Metsamajandamiskava kehtestamise otsuses märgitud maksimaalne lubatud lageraie pindala ei andnud veel metsaomanikule õigust nimetatud ulatuses raie teostamiseks. Metsateatisele märke tegemisel pidi keskkonnateenistus kontrollima kavandatava raie vastavust õigusaktidest, sh planeeringutest tulenevatele nõuetele ega saanud lubada sellist raiet, mis oleks nende nõuetega vastuolus. Seda ka juhul, kui kavandatav mahult õigusaktidega vastuolus olev raie ei ületanud metsamajandamiskava kehtestamise otsuses märgitud maksimaalset lubatud lageraie pindala. Keskkonnateenistus ei saanud aga metsateatise menetlemisel lubada raiet suuremas ulatuses metsamajandamiskava kehtestamise otsuses sätestatud maksimaalsest lubatud raiepindalast. Kuna metsamajandamiskava kehtestamise otsuses sätestatud maksimaalsest lubatud lageraie pindalast ei järeldu, et Kivikangru kinnistul tegelikult 4,7 ha ulatuses lageraiet teostatakse, ei saa metsamajandamiskava kehtestamise otsus rikkuda Viimsi valla võimalikke territoriaalplaneerimise alaseid õigusi. Viimsi valla õigusi saanuks rikkuda keskkonnateenistuse otsus metsateatisele lubava märke tegemise kohta, millega isikule antaks õigus raie teostamiseks valla kehtestatud planeeringutes sätestatud piiranguid ületavas ulatuses.
2. Kuna Kivikangru kinnistu metsamajandamiskava kehtestamise otsus ei riku Viimsi valla õigusi, jääb Viimsi valla kaebus rahuldamata ning kolleegium ei analüüsi seda, kas Viimsi valla üldplaneering ja üldplaneeringu teemaplaneering "Viimsi valla üldiste ehitustingimuste määramine. Elamuehituse põhimõtted" sätestavad kohustuse Kivikangru kinnistul metsa säilitamiseks.
3. Kolleegium tühistab Tallinna Ringkonnakohtu
4. detsembri
5. a otsuse ning jätab jõusse Tallinna Halduskohtu
6. septembri
7. a otsuse, millega Viimsi valla kaebus jäeti rahuldamata. Halduskohus mõistis Viimsi vallalt MMK kasuks välja õigusabikulud 29 893 krooni ja 35 senti. Kuna Riigikohtu halduskolleegium tühistab ringkonnakohtu otsuse, tuleb HKMS § 93 lg 4 alusel muuta menetluskulude jaotust apellatsiooniastmes. Kolmas isik OÜ Stream Invest taotles apellatsioonimenetluses õigusabikulude 7847 krooni väljamõistmist Viimsi vallalt. Esitatud on nimetatud summa tasumist tõendav kontoväljavõte (toimiku I köite lk 272). MMK taotles apellatsioonimenetluses õigusabikulude 27 631 krooni ja 65 senti väljamõistmist Viimsi vallalt. Esitatud on nimetatud summa tasumist tõendav kontoväljavõte (toimiku I köite lk 282). Kolleegium leiab, et taotletud õigusabikulud on põhjendatud ning tuleb Viimsi vallalt HKMS § 92 lg 1 alusel välja mõista. Kassatsiooniastmes on MMK taotlenud menetluskulude 17 785 krooni ja 35 senti väljamõistmist Viimsi vallast. Kuludest 17 385 krooni ja 35 sendi suuruse osa moodustavad õigusabikulud ning 400 kr kautsjon. Kuna kautsjon tagastatakse HKMS § 90 lg 2 alusel, ei ole tegemist menetluskuluga, mida saaks välja mõista menetlusosaliselt, kelle kahjuks otsus tehti. Õigusabikulude tasumist tõendav dokument on esitatud (toimiku II köites). Kolleegium leiab, et taotletud õigusabikulud on põhjendatud ning tuleb Viimsi vallalt HKMS § 92 lg 1 alusel välja mõista. Kokku mõistab kolleegium Viimsi vallalt lisaks halduskohtu otsusega väljamõistetud menetluskuludele välja MMK kasuks 45 017 krooni ning OÜ Stream Invest kasuks 7847 krooni. Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Harri Salmann