3-3-4-6-09

RIIGIKOHUS ERIKOGU Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine RESOLUTSIOON KOHTUMÄÄRUS 3-3-4-6-09

1. mai
2. a Eesistuja Märt Rask, liikmed Indrek Koolmeister, Villu Kõve, Jüri Põld, Tambet Tampuu Pädeva kohtu määramine A. V. (V.) riigi õigusabi saamise taotluse lahendamiseks Tartu Halduskohtu
3. aprilli
4. a määrus haldusasjas nr 309-704 Kirjalik menetlus Tühistada Tartu Maakohtu
5. märtsi
6. a määrus tsiviilasjas nr 2-09-
7. Saata asi Tartu Maakohtule edasiseks menetlemiseks. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
8. A. V. esitas Tartu Maakohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks. Taotluses märkis ta taotletava õigusabi liikidena õigusdokumendi koostamise, isiku esindamise halduskohtus ja isiku muu õigusnõustamise või muu esindamise. Taotleja selgitas, et Tartu Vangla rikub tema inimõigusi ning ta soovib oma õiguste kaitseks pöörduda kohtu poole.
9. märtsi
10. a määrusega edastas Tartu Maakohus taotluse lahendamiseks Tartu Halduskohtule. Maakohus leidis, et kuna taotleja soovib oma õiguste kaitseks pöörduda halduskohtusse, siis tulenevalt riigi õigusabi seaduse (edaspidi RÕS) § 10 lg-st 2 kuulub A. V. taotluse lahendamine halduskohtu pädevusse.
12. aprilli
13. a määrusega jättis Tartu Halduskohus A. V. taotluse käiguta. Tartu Halduskohus kohustas taotlejat selgitama, millise probleemi lahendamiseks taotleja riigi õigusabi vajab, s.o nimetama toimingu või haldusakti, mis taotleja õigusi rikub. Vastuseks kohtu nõudmisele teatas A. V., et tal on tuvastatud raske puue ja töövõime kaotus 80% ulatuses. Puude tõttu vajab taotleja abi hügieenitoimingutel, riietumisel ja liikumisel.
14. novembril
15. a rehabilitatsiooniplaani järgi vajab taotleja tervise säilitamiseks ja parandamiseks raviteenuseid. Tartu Vangla on jätnud taotleja ilma nii raviteenuste kasutamise võimalusest kui ka igapäevasest abist.
17. aprilli
18. a määrusega saatis Tartu Halduskohus A. V. taotluse Riigikohtu tsiviil- ja halduskolleegiumi vahelisele erikogule pädeva kohtu määramiseks. Määruses leidis kohus, et A. V. soovib esitada kaebuse halduskohtule eesmärgiga kohustada Tartu Vanglat võimaldama A. V.-le vajalikku abi ja ravi. Vangistusseaduse (edaspidi VangS) § 11 lg-st 5 tulenevalt on on kinnipeetaval õigus esitada kaebus vangla haldusakti või toimingu peale alles pärast seda, kui kinnipeetav on eelnevalt esitanud vaide Justiitsministeeriumile ja Justiitsministeerium on vaide tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. Haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 72 lg 1 p 3 kohaselt on lubatud vaide esitamine A. V. poolt taotletava eesmärgi saavutamiseks. Vaidemenetlus on olemuselt haldusmenetlus. RÕS § 10 lg 3 järgi esitatakse taotlus riigi õigusabi saamiseks esindamisena haldusmenetluses taotleja elu- või asukohajärgsele või õigusteenuse osutamise eeldatava koha järgsele maakohtule. Seetõttu asus Tartu Halduskohus seisukohale, et A. V. taotluse lahendamine kuulub maakohtu pädevusse. Kuna eelnevalt oli maakohus leidnud, et A. V. taotluse lahendamine ei kuulu maakohtu pädevusse, siis leidis Tartu Halduskohus, et analoogia alusel, tulenevalt halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 11 lg-test 5 ja 6, tuleb A. V. taotlus saata Riigikohtu tsiviil- ja halduskolleegiumi vahelisele erikogule pädeva kohtu määramiseks. ERIKOGU SEISUKOHT
19. Riigikohtu erikogu nõustub Tartu Halduskohtu seisukohaga selles, et A. V. taotluse riigi õigusabi saamiseks lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse. Kohtute, uurimisasutuste ja prokuratuuri pädevus riigi õigusabi saamiseks esitatud taotluste lahendamisel on sätestatud RÕS §-s
20. Nimetatud paragrahvi teise lõike kohaselt esitatakse taotlus riigi õigusabi saamiseks hagiavalduse, hagita menetluses avalduse või halduskohtumenetluses või väärteoasja menetluses kaebuse koostamiseks kohtule, kelle pädevusse kuulub hagi, hagita menetluse avalduse või kaebuse läbivaatamine. Sama paragrahvi kolmanda lõike järgi esitatakse taotlus riigi õigusabi saamiseks esindamisena tsiviilasja kohtueelses menetluses, haldusmenetluses või väärteoasja kohtuvälises menetluses, õigusdokumendi koostamisena või muu õigusalase nõustamise või esindamisena taotleja elu- või asukohajärgsele või õigusteenuse osutamise eeldatava koha järgsele maakohtule.
21. Riigikohtu tsiviilkolleegium on
22. märtsi
23. a määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-9-08 selgitanud, et kohus peab menetlusabi taotluse lahendamisel omal algatusel kontrollima, kas menetlusabi andmise kõik tingimused on täidetud ega esine mõnda menetlusabi andmisest keeldumise alust. Erikogu leiab, et samasugune kohustus on kohtul ka väljaspool kohtumenetlust esitatud riigi õigusabi taotluse lahendamisel. Lisaks peab kohus sellisel juhul välja selgitama kohtu pädevuse üle otsustamiseks olulised asjaolud, kuna RÕS § 10 lg-st 7 tulenevalt on kohtul, kelle pädevuses ei ole antud juhul riigi õigusabi andmise otsustamine, kohustus edastada taotlus viivitamata vastavalt kuuluvusele. Maakohus on A. V. taotluse lahendamisel asunud seisukohale, et taotleja soovib riigi õigusabina enda esindamist halduskohtumenetluses. Samas ei ole kohus välja selgitanud, milles seisneb taotleja poolt väidetud inimõiguste rikkumine ja kas taotleja õiguste kaitse taotluses märgitud viisil üldse võimalik on. Seetõttu ei olnud maakohtul piisavalt andmeid kohtu pädevuse üle otsustamiseks. Erikogu rõhutab, et kohus peab lahendama taotluse riigi õigusabi saamiseks taotleja tegelikust eesmärgist lähtudes. Selline kohustus on kohtul ka juhul, kui taotleja on eksinud tema poolt soovitud eesmärgi saavutamiseks kohase õigusabi liigi märkimisel.
24. Halduskohus on riigi õigusabi taotlust lahendades tuvastanud, et A. V. arvates on Tartu Vangla rikkunud tema õigusi sellega, et ei ole võimaldanud A. V.-le vajalikku abi igapäevaste toimingute tegemiseks ning on A. V. ilma jätnud ravist, mis on vajalik taotleja jaoks koostatud rehabilitatsiooniplaani järgi. Halduskohus on õigesti leidnud, et VangS § 11 lg-ga 5 on vangla haldusakti või toimingu peale kaebuse esitamisel kehtestatud kohustuslik kohtueelne menetlus. HMS § 72 lg 1 p 3 kohaselt on vaidemenetluses muu hulgas lubatud taotleda ettekirjutuse tegemist haldusakti andmiseks, asja uueks otsustamiseks või toimingu sooritamiseks. A. V. taotlus talle igapäevaselt vajaliku abi ning ravi võimaldamiseks on seega vaidemenetluses lubatud taotlus. Seetõttu on A. V.-l vastavalt HMS § 87 lg-le 2 õigus pöörduda kaebusega halduskohtusse alles pärast seda, kui Justiitsministeeriumis toimunud vaidemenetluses ei ole õnnestunud taotletud eesmärki saavutada. Justiitsministeeriumi poolt läbiviidav vaidemenetlus on olemuslikult haldusmenetlus. A. V. on riigi õigusabi saamise taotluses õigusabi liigiks märkinud isiku esindamise halduskohtumenetluses. Kuna tema poolt avaldatud tegeliku eesmärgi saavutamiseks on vajalik taotluse esitamine vaidemenetluses, siis tuleb tema taotlust mõista taotlusena riigi õigusabi saamiseks isiku esindamisena haldusmenetluses. Seega kuulub A. V. riigi õigusabi saamise taotluse lahendamine maakohtu pädevusse vastavalt RÕS § 10 lg-le
25. Tartu Maakohtu
26. märtsi
27. a määrus tsiviilasjas nr 2-09-10469 tuleb tühistada ja saata asi edasiseks menetlemiseks Tartu Maakohtule. Märt Rask, Indrek Koolmeister, Villu Kõve, Jüri Põld, Tambet Tampuu