RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Tsiviilasja hind Riigikohtus Menetlusosalised ja

) § 113 lg 1 p 3 alusel. Hageja oli rahaliste kohustuste täitmise ajal maksejõuetu. Nimetatud raha ülekannetega kostjale kahjustati ilmselt teiste võlausaldajate huve. Hageja oleks pidanud tasuma kõigepealt maksuvõlad ja täitma kohustused teistele võlausaldajatele ning alles siis rahuldama lähikondsete nõuded. Kostja eelistamine teistele võlausaldajatele on vastuolus pankrotimenetluse olemusega ja rikub võlausaldajate võrdse kohtlemise põhimõtet. 2. Kostja vaidles hagile vastu ja palus selle rahuldamata jätta.

§ 109

lg 1 kohaselt on tehingu kehtetuks tunnistamise eelduseks võlausaldajate huvide kahjustamine. Hageja ei ole tõendanud, et kostjale maksete tegemisega on kahjustatud teiste võlausaldajate huve. Tegemist on laenude tagasimaksmisega, mida tuleb vaadata koos kostjalt hagejale laenude andmisega. Nii laenude andmine kui ka tagasimaksmine toimusid lühikese aja jooksul ja perioodil, mil hagejal olid majandusraskused. Laenude eesmärgiks oli võimaldada hagejal majandustegevust jätkata. Kostja laenas hagejale

1. septembrist
2. a kuni
3. novembrini
4. a kokku 679 000 krooni ja tagasi sai ainult 382 496 krooni. Hageja kontolt kostjale
5. oktoobril
6. a üle kantud 23 490 krooniga hüvitati kostja isikliku pangakaardiga hageja autole talverehvide ostmise ja paigaldamise kulu. Seega oli tegemist hageja majandustegevuses vajaliku kulutusega.
7. Harju Maakohus rahuldas
8. aprilli
9. a otsusega hagi. Kostja hageja osaniku ja finantsjuhina pidi teadma, et hagejal olid maksete tegemise ajal maksejõuetuse tunnused. Võlgnik oleks pidanud tasuma kõigepealt maksuvõlad ja kohustused teiste võlausaldajate ees ning alles siis rahuldama lähikondse nõuded. Võlausaldajate huvid on kahjustatud võlgniku lähikondsele ülekantud summade suuruses. Kuna laenud on tagastatud kahe aasta jooksul enne pankrotimenetluse algatamist võlgniku lähikondsele ja lähikondne ega võlgnik ei ole tõendanud, et võlgnik oli sel ajal maksejõuline, tuleb hageja poolt kostjale laenude tagastamised tunnistada kehtetuks ja tehingute alusel saadu välja mõista kostjalt hageja kasuks.
10. Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja jätta hagi rahuldamata.
11. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ning palus jätta selle rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
12. Tallinna Ringkonnakohus tühistas
13. detsembri
14. a otsusega maakohtu otsuse ja tegi uue otsuse, millega jättis hagi rahuldamata.

§ 113

lg 1 p 3 kohaldamise eelduseks on, et rahalise kohustuse täitmine lähikondsele kahjustab võlgniku teiste võlausaldajate huve. Seda, et tehing kahjustas hageja võlausaldajate huve, peab tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 kohaselt tõendama pool, kes sellele väitele tugineb. Seega oleks maakohus kõigi vaidlusaluste tehingute puhul pidanud tuvastama, kas võlausaldajate huvide kahjustamine on tõendatud. Pooled ei vaidle selle üle, et hagejal olid nii väljamaksete tegemise ajal kui ka väljamakse aluseks olnud kohustuse tekkimise ajal makseraskused. Kõigi kolme laenulepingu järgi andis kostja hagejale lühiajalist laenu tagastamise tähtajaga kuni seitse päeva. Kõigist laenulepingutest nähtuvalt oli laenu kasutamise eesmärgiks äritegevuse finantseerimine. Pangakontode väljavõtete kohaselt kasutati laenatud raha suures osas võlgniku töötajatele töötasu ja komandeeringutasu maksmiseks. Keskseks küsimuseks on see, kas hageja ja kostja vahel sõlmitud laenulepinguid tuleks käsitleda tervikuna, pöörates tähelepanu ka laenu andmise asjaoludele, või saab laenude tagastamist vaadelda lahus laenu andmisest. Kostja esitas oma vastuses põhjendused selle kohta, miks tuleks käsitleda laenulepinguid kui tervikuid. Maakohus ei ole neile väidetele tähelepanu omistanud. Maakohus ei põhjendanud, miks ta ei nõustu kostjaga, et laenude tagasimaksmine ei kahjustanud hageja võlausaldajate huve, kuna laenuks saadud raha kasutati hageja majandustegevuses. Väljamaksete suurusele vastavad vahendid olid vahetult enne väljamaksete tegemist läinud üle hageja käsutusse. Seda asjaolu ei saa jätta arvestamata. Sellest võib teha järelduse, et lühiajalisi laenulepinguid sõlmiti ja seega laenuraha ka kasutati hageja majandustegevuses. Seetõttu ei ole alust järelduseks, et laenude tagastamisega kahjustati hageja võlausaldajate huve. Vaidlusalustest väljamaksetest 23 490 krooni puudutas hagejale kuulunud autole talverehvide ostmist ja nende vahetuse eest tasumist. Seega oli hageja saanud ka selles ulatuses vastu vajaliku kauba ja teenuse. Hageja ei põhjendanud, miks ta pidas nimetatud väljamakset tegutseva äriühingu puhul mittevajalikuks ja võlausaldajate huve kahjustavaks. Nõustuda ei saa hageja väitega, et asjas ei omanud tähtsust see, millistel asjaoludel oli kohustus tekkinud. Rahalise kohustuse täitmise tagasivõitmiseks

§ 113alusel tuli kohtul tuvastada, milline oli tehingute sisu ja eesmärk.

Ka Riigikohus on oma lahendites asunud seisukohale, et mitte igasugust ühe võlausaldaja eelistamist teisele ei saa iseenesest pidada teiste võlausaldajate huvide kahjustamiseks. Pealegi nähtub esitatud tõenditest, et ajavahemik, mil pooled oma vastastikused kohustused täitsid oli väga lühike, millest võib järeldada, et tehingud tehti hageja majandustegevuse raames. Seetõttu ei ole võimalik väita, et kostjale võla tasumisega kahjustati teiste võlausaldajate huve. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED

1. Hageja esitas ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse, milles palub selle tühistada ja saata asi samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Kassatsioonkaebuse kohaselt on ringkonnakohus rikkunud TsMS § 654 lg-t 5, kuna ei analüüsinud otsuses kõiki hageja väiteid ja on jätnud hindamata järgmised tõendid: pankrotivara nimekiri, Maksuja Tolliameti Põhja maksukeskuse
2. oktoobri
3. a korraldus, Golden Service Oy nõudeavaldus, hageja bilanss seisuga
4. juuni
5. a, hageja
6. detsembri
7. a kiri, Sampo panga allkirjaõiguslike isikute nimekiri ja hageja pankrotimenetluses tunnustatud nõuete nimekiri. Ringkonnakohus ei põhjendanud, miks ta ei arvestanud hageja väitega, et laenu tagastamisega kostjale rikuti teiste võlausaldajate huve, kuna samas jäeti rahuldamata teiste, äritegevuse jätkamise seisukohalt oluliste võlausaldajate nõuded. Ringkonnakohus ei põhjendanud, miks ei oma tähendust, et 200 000 krooni maksti kostjale tagasi enne tähtpäeva. Hageja pidi laenusumma tagasi maksma
8. novembril
9. a, kuid summa kanti üle
10. novembril
11. a, kusjuures hageja pangakontod arestiti samal päeval, seega laenu tagastamise tähtpäeval ei oleks hagejal olnud enam võimalik laenu tagastada. Ringkonnakohus on valesti kohaldanud

§ 109lg 1, § 110 ja § 113.

Ringkonnakohus leidis ekslikult, et kuna laenu andmise eesmärk oli hageja äritegevuse finantseerimine ja laenuraha kasutati hageja majandustegevuses, siis ei ole alust järelduseks, et laenude tagastamisega kahjustati võlausaldajate huve. Võlausaldajate huvide kahjustamine ei seisne üksnes pankrotivara mahu vähenemises, vaid ka võlausaldajate võrdse kohtlemise printsiibi rikkumises. Laenu tagastamisega kostjale kui lähikondsele hageja maksejõuetuse staadiumis ja olukorras, kus hagejal olid maksete tegemise ajal ka teised kohustused, mis jäeti rahuldamata, rikuti võlausaldajate huve ja võlausaldajate võrdse kohtlemise printsiipi. Maksete tegemisega kostjale eelistati selgelt kostjat teistele võlausaldajatele. Võlausaldajate huvide rikkumine on tõendatud sellega, et olukorras, kus ta ei suutnud enam täita kõiki oma kohustusi, valis hageja kohustuse täitmise esmajoones endaga seotud isikule ja kahjustas sellega eeldatavalt teadlikult nende võlausaldajate huve, kelle nõudeid ei rahuldatud. Hageja nõuab lisaks laenulepingust tulenevate rahaliste kohustuste tagasivõitmisele ka 23 490 krooni maksmise tagasivõitmist. Ka selles osas ei ole ringkonnakohtu otsus põhjendatud. Väidetav talverehvide omandamine ei tähenda, et tegemist oli hageja majandustegevuse ja majandustegevuse jätkamise seisukohalt hädavajaliku kuluga, nagu ringkonnakohus ekslikult on leidnud.

1. Kostja vaidles kassatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
2. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb TsMS § 692 lg 1 p 2 alusel tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Asi tuleb saata TsMS § 691 p 2 alusel samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.
3. Ringkonnakohtu otsuse tegemise ajal kehtinud TsMS § 654 lg 5 kohaselt pidi ringkonnakohus võtma põhjendatud seisukoha poolte kõigi esitatud faktiliste ja õiguslike väidete kohta, muu hulgas seletama lühidalt, miks üks või teine asjaolu ei oma asja lahendamisel tähendust. Sama põhimõte on sätestatud kehtiva TsMS § 654 lg 5 esimeses lauses. Hageja on maakohtus- ja apellatsioonimenetluses leidnud, et tasudes võla kostjale samal ajal, kui jäeti tasumata majandustegevuse jätkamise seisukohalt olulisemad maksed nagu maksuvõlad ja tasu tööjõurendi eest, on hageja põhjendamatult eelistanud kostjat teistele võlausaldajatele (I kd, tl-d 90, 184). Ringkonnakohus ei ole selle hageja väite kohta seisukohta võtnud. Sellega rikkuski ringkonnakohus TsMS § 654 lg-t
4. 11.

§ 113

lg 1 p 3 järgi tagasivõitmise hagi rahuldamise üheks eelduseks on

§ 109lgst 1 tulenevalt võlausaldajate huvide kahjustamise tuvastamine.

Kolleegium nõustub ringkonnakohtu seisukohaga, et mitte igasugune ühe võlausaldaja eelistamine teisele ei ole iseenesest teiste võlausaldajate huvide kahjustamine. Riigikohus on mitmetes lahendites selgitanud, et siis, kui üht võlausaldajat on teistele võlausaldajatele eelistatud, kuna temale tasuti võlg, kuid võlausaldajatele, kelle nõuded on varasemates järkudes või ka samas järgus, võlga ei tasutud, ei saa sellist ühe võlausaldaja eelistamist teistele pidada iseenesest teiste võlausaldajate huvide kahjustamiseks (vt nt Riigikohtu

1. juuni
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-58-03, p 8). Samas, kui hageja tugineb sellele, et rahalise kohustuse täitmisel eelistati üht võlausaldajat teistele, kellega sõlmitud tehingutest, mis on võlgniku majandustegevuse jätkamise seisukohalt sama olulised või olulisemad, kui tehingud, millest tekkinud kohustused täideti, tuleb kohtul hinnata selle väite tõendatust ja võrrelda erinevate kohustuste täitmise olulisust võlgniku majandustegevuse jätkamise seisukohalt.
3. Hageja on maa- ja ringkonnakohtus mh väitnud, et hageja majandustegevuse jätkamise seisukohalt oli olulisem tasuda maksuvõlad ja tasu tööjõurendi eest Golden Service Oy-le, kui täita kohustused kostja ees. Kolleegium on seisukohal, et maksuvõlgade tasumise eelistamine majandustegevuse jätkamiseks vajalikest tehingutest tekkinud kohustuste täitmisele ei ole üldjuhul põhjendatud. Asja uuel läbivaatamisel peab ringkonnakohus seega hindama asjas esitatud tõendeid ja võtma seisukoha, kas on tõendatud hageja väide, et hageja on rahalise kohustuse täitmisel eelistanud kostjat teistele võlausaldajatele, kellega sõlmitud tehingud olid hageja majandustegevuse jätkamiseks sama olulised või olulisemad, kui kostja ja hageja vahelised tehingud, millest tekkinud kohustused hageja täitis. Hageja väidab kassatsioonkaebuses, et majandustegevuse jätkamise seisukohalt oli samuti oluline täita kohustused T. M ja M. P. Hageja ei ole alama astme kohtutes seda väidet esitanud, seega ei olnud ringkonnakohtul võimalik selle väite kohta seisukohta võtta. Tsiviilkohtumenetluse seadustik ei näe menetlusosalisele ette võimalust tugineda kassatsioonkaebuses asjaolule, millele ei ole alama astme kohtutes viidatud.
4. Menetluskulude jaotus poolte vahel tuleb lahendada asja uuel läbivaatamisel sõltuvalt selle tulemusest.
5. Hageja kassatsioonkaebuse rahuldamise tõttu tuleb talle TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel tagastada kassatsioonikautsjon. Lea Laarmaa, Peeter Jerofejev, Henn Jõks