← Eesti

3-1-1-51-09

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-1-51-09 Otsuse kuupäev 3. juuni 2009 Kohtukoosseis Eesistuja Eerik Kergandberg, liikmed Jüri Ilvest ja Ott Järvesaa

§ 7430lg 1 järgi Vaidlustatud kohtulahend Pärnu Maakohtu 2.

veebruari

  1. a kohtuotsus väärteoasjas nr 4-07-3063 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik H. T. kaitsja vandeadvokaat Natalia Suvorova, kassatsioon Asja läbivaatamise kuupäev
  2. mai 2009 RESOLUTSIOON
  3. Tühistada Pärnu Maakohtu
  4. veebruari
  5. a otsus H. T. väärteoasjas liiklusseaduse §

§ 7430

lg 1 järgi ning lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 5 alusel väärteomenetlus seoses väärtegude aegumistähtaja möödumisega.

  1. Kassatsioon rahuldada osaliselt. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  2. H. T.-d karistati Lääne Politseiprefektuuri
  3. juuni
  4. a otsusega liiklusseaduse (LS) § 7430 lg 1 alusel rahatrahviga 100 trahviühikut (6000 krooni) ja LS § 7419 lg 1 alusel rahatrahviga 150 trahviühikut (9000 krooni). Teda karistati selle eest, et
  5. aprillil 2007 kella 21.35 paiku Lääne maakonnas Risti vallas Risti alevikus Lihula maanteel juhtis ta mootorsõidukit alkoholijoobes ja eiras tahtlikult abipolitseiniku poolt antud kohustuslikku peatumismärguannet. Kirjeldatud käitumisega rikkus H. T. liikluseeskirja §-s 5 ja § 76 p-s 1 sätestatut. Liiklusseaduse § 7419 lg 2 alusel võeti H. T.-lt lisakaristusena 3 kuuks ära juhtimisõigus.
  6. H. T. esitas kohtuvälise menetleja otsuse peale kaebuse Pärnu Maakohtule, taotledes otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist väärteo tunnuste puudumise tõttu.
  7. Pärnu Maakohtu
  8. novembri
  9. a otsusega tühistati kohtuvälise menetleja otsus ja lõpetati väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 4 alusel, kuna H. T. teos esinesid KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo tunnused. Kohus otsustas saata jõustunud lahendi Lääne Ringkonnaprokuratuurile kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks. Menetlusaluse isiku kaebus jäeti rahuldamata.
  10. Pärnu Maakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni H. T. kaitsja vandeadvokaat Natalia Suvorova, taotledes maakohtu otsuse tühistamist ja väärteoasja saatmist uueks arutamiseks samale kohtule.
  11. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  12. aprilli
  13. a otsusega kassatsioon rahuldati, tühistati Pärnu Maakohtu otsus ja saadeti väärteoasi samale kohtule uueks arutamiseks.
  14. Pärnu Maakohtu
  15. veebruari
  16. a otsusega tühistati kohtuvälise menetleja otsus H. T. karistamises LS § 7419 lg 1 järgi ja lõpetati VTMS § 29 lg 1 p 4 alusel väärteomenetlus menetlusaluse isiku teos KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo tunnuste ilmnemise tõttu. Maakohus otsustas saata jõustunud lahendi Lääne Ringkonnaprokuratuurile H. T. suhtes kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks. Kohtuvälise menetleja otsus H. T. karistamises LS § 7430 lg 1 järgi jäeti muutmata ja menetlusaluse isiku kaebus rahuldamata. Maakohus luges tõendatuks, et H. T. eiras teadlikult ja tahtlikult abipolitseinike seaduslikku ja põhjendatud peatumismärguannet, mille tõttu on tema käitumine õigesti kvalifitseeritud LS § 7430 lg 1 järgi. Kindlaks on tehtud seegi, et menetlusalune isik juhtis väärteoprotokollis märgitud ajal ja kohas mootorsõidukit alkoholijoobes. Kuna H. T.d on varem LS § 7419 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest karistatud ja karistatus ei olnud uue teo toimepanemise ajal kustunud, esinevad tema käitumises KarS §-s 424 sätestatud kuriteo tunnused. Nendel asjaoludel tuleb väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 4 alusel lõpetada ja menetleda H. T.-le etteheidetavat tegu kriminaalkorras. KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
  17. Pärnu Maakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni H. T. kaitsja vandeadvokaat N. Suvorova, kes taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist väärteo tunnuste puudumise tõttu. Kassaatori põhiseisukohad on järgmised. 7.1 Menetlusalune isik pole eitanud, et nägi tee servas helkurvestides isikuid, kuid ei saanud aru, et tegemist on abipolitseinikega. Tõendatud ei ole peatumismärguande andmine helkursauaga, mille tõttu ei pidanud H. T. vajalikuks ka auto peatamist. Peatumismärguande tahtlik eiramine ei ole tõendatud. 7.2 H. T. ei ole väärteoasja menetluse käigus tunnistanud mootorsõiduki joobes juhtimist. Alkoholi tarvitas ta peale sõitu venna juures ja enne abipolitseinike saabumist. Kohtulikul arutamisel üle kuulatud tunnistajate ütlustega ei ole neid väiteid kummutatud. 7.3 Maakohtu otsusega ei saa nõustuda selles, et kohtulahendi jõustumisel saadetakse asi prokuratuuri kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks. Vaidlustatud otsusest ei nähtu, millistest menetlusõiguslikest sätetest kohus seejuures juhindus.
  18. Kassatsioonivastuses palub Lääne Politseiprefektuur jätta maakohtu otsus muutmata ja kassatsiooni rahuldamata, märkides, et olukorras, kus kohus tuvastas väärteo menetlemise käigus menetlusaluse isiku käitumises kuriteo tunnuste ilmnemise, oli ta kohustatud kooskõlas KarS § 3 lg-s 2 sätestatuga esitama kuriteoteate. Lisaks on kohtuotsuses piisava põhjalikkusega näidatud asjaolud, miks tuleb lugeda H. T.-le etteheidetavate tegude toimepanek tõendatuks. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  19. Riigikohtu kriminaalkolleegium võtab esmalt seisukoha sõiduki peatamise märguande eiramist puudutava väärteo suhtes (I), vaeb küsimust, kas ning millistest menetlusõiguslikest sätetest juhindudes oli maakohtul võimalik VTMS § 29 lg 1 p 4 alusel väärteomenetlust lõpetada mootorsõiduki joobes juhtimise osas (II) ja lahendab lõpuks kassatsiooni (III). I
  20. Karistusseadustiku § 81 lg-st 3 tulenevalt on väärtegu aegunud, kui selle toimepanemisest kuni selle kohta tehtud otsuse jõustumiseni on möödunud kaks aastat. Väärteoprotokollis sisalduva teokirjelduse kohaselt pani H. T. LS § 7430 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteo toime
  21. aprillil
  22. Väärteoasja materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis tingivad süüteo aegumistähtaja kulgemise peatumise vastavalt KarS § 81 lg-le
  23. Seega aegus LS § 7430 lg 1 alusel kvalifitseeritud tegu
  24. aprillil 2009, s.o ajal, mil maakohus oli väärteoasjas küll otsuse teinud, kuid see ei olnud kassatsiooni esitamise tõttu jõustunud. Vastavalt VTMS § 29 lg 1 p-le 5 ei alustata väärteomenetlust ja alustatud väärteomenetlus tuleb lõpetada, kui väärteo aegumistähtaeg on möödunud. Väärteomenetluse seadustiku § 29 lg 3 kohaselt on aegumine väärteomenetluses absoluutseks menetlustakistuseks, mis ei võimalda asja edasist menetlemist (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  25. detsembri
  26. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-77-08 - RT III 2009, 1, 2, p 9). Seega tuleb maakohtu otsus tühistada ja väärteomenetlus H. T. suhtes LS § 7430 lg-s 1 kirjeldatud teo osas VTMS § 29 lg 1 p 5 alusel lõpetada. Kriminaalkolleegium ei pea nendel põhjustel vajalikuks edasiselt analüüsida kassaatori väiteid, milles käsitletakse sõiduki peatamise märguande eiramise tõendatuse ja koosseisupärasusega seonduvat. II
  27. Maakohus lahendas käesolevat väärteoasja menetlusaluse isiku kaebuse alusel, jättes H. T. kaebuse rahuldamata. Samas asuti otsuses seisukohale, et LS § 7419 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo osas tuleb väärteomenetlus lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 4 alusel, kuna menetlusaluse isiku käitumises esinevad kuriteo (KarS § 424) tunnused. Nendel kaalutlusel on tehtud ka otsustus saata jõustunud kohtulahend prokuratuurile kriminaalmenetluse alustamise küsimuse lahendamiseks. Kolleegium nõustub kassaatori väitega, mille kohaselt vaidlustatud otsusest ei nähtu, millistest menetlusõiguslikest sätetest kohus seejuures juhindus.
  28. Väärteomenetluse seadustiku § 29 lg 1 p-st 4 tulenevalt väärteomenetlust ei alustata ja alustatud menetlus tuleb lõpetada, kui teos ilmnevad kuriteo tunnused. Kuriteo tunnuste sedastamine süüdlase käitumises kujutab endast seega väärteomenetlust välistavat asjaolu, mille ilmnemisel tuleb juhinduda VTMS §-s 61 sätestatud korrast. Nii nähakse VTMS § 61 lg-s 1 ette, et kui kohtuvälise menetleja ametnik tuleb väärtegu menetledes järeldusele, et teos on kuriteo tunnused, saadetakse väärteoasja materjal viivitamata prokurörile kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks. Seejuures tuleb aga silmas pidada VTMS § 61 lg 1 kolmandas lauses sisalduvat nõuet, mille kohaselt võib kriminaalmenetluse alustamise otsustuse teha kuni väärteo eest karistamise otsuse tegemiseni. Siiski võib väärteomenetluse VTMS § 29 lg 1 p-s 4 toodud alusel lõpetada ka kohus, kuid vaid neil juhtudel, mil maakohus arutab väärteoasja VTMS §-s 83 sätestatud tingimustel, tehes asjas esmase otsuse isiku karistamise kohta. Vastavalt VTMS § 107 lg-le 2 teeb maakohus kirjeldatud olukorras väärteomenetluse lõpetamise määruse, kusjuures seda võib teha enne kohtuotsuse tegemist ja menetlusaluse isiku süüküsimuse lõplikku lahendamist. Kui aga maakohus vaatab läbi kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebust, ei ole väärteomenetluse lõpetamine VTMS § 29 lg 1 p-s 4 sätestatud alusel enam võimalik.
  29. Kriminaalkolleegium osutab täiendavalt väärteomenetluses kehtivale printsiibile, millest tulenevalt menetlusaluse isiku olukorda ei või tema kaebuse lahendamisel raskendada (reformatio in peius keeld), mis väljendub muu hulgas ka VTMS § 132 p-s 2 ja § 174 p-des 4, 6 ning 8 (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  30. detsembri
  31. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-10406 - RT III 2006, 47, 394, p 8). Otsustus lõpetada väärteomenetlus kuriteo tunnuste ilmnemisel ei tähenda vältimatult kriminaalmenetluse alustamist või isiku kriminaalkorras süüditunnistamist. Küll aga kujutab see endast õiguslikku järelmit, mille kaasnemist ei oska menetlusalune isik kohtuvälise menetleja otsust vaidlustades ette näha. Samuti võib sellise kohtuotsuse tulemina osutuda kaebaja olukord võrreldes vaidlustatud kohtuvälise menetleja otsusega raskemaks. Seega puudus maakohtul menetluslik võimalus mootorsõiduki joobes juhtimist käsitleva süüteo osas VTMS § 29 lg 1 p 4 alusel väärteomenetlust lõpetada. Väärteomenetluse ebaõige lõpetamine on käsitatav väärteomenetlusõiguse olulise rikkumisena VTMS § 150 lg 2 mõttes. Kooskõlas VTMS § 175 p-s 2 sätestatuga toob see endaga kaasa kohtuotsuse kassatsiooni korras tühistamise.
  32. Kuivõrd VTMS § 61 lg-st 1 tulenevalt minetati menetluslik võimalus H. T. suhtes kriminaalmenetluse alustamiseks kohtuvälises menetluses otsuse tegemisega, on võimalik analüüsida pelgalt seda, kas menetlusalust isikut saab karistada LS § 7419 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest. Et H. T. pani väärteoprotokollist nähtuvalt temale etteheidetava teo toime
  33. aprillil 2007, tuleb ka selle väärteo osas käesoleva otsuse punktis 10 toodud põhjendustel VTMS § 29 lg 1 p 5 alusel väärteomenetlus lõpetada seoses väärteo aegumistähtaja möödumisega. III
  34. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes VTMS § 174 p-st 4 ning § 175 p-st 2 tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Pärnu Maakohtu
  35. veebruari
  36. a otsuse ja lõpetab VTMS § 29 lg 1 p 5 alusel H. T. suhtes väärteomenetluse seoses LS §

§ 7430lg 1 järgi kvalifitseeritavate väärtegude aegumistähtaja möödumisega.

Kassatsiooni rahuldab kriminaalkolleegium osaliselt. Eerik Kergandberg, Jüri Ilvest, Ott Järvesaar

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.