Obsah (11)

§ 39§ 38§ 54§ 69§ 47§ 29§ 121§ 122§ 129§ 117§ 119

RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine RESOLUTSIOON Eesti Vabariigi nimel

) § 47 lg-te 1 ja 2 alusel lükati tagasi AS Turgel Grupp, OY Destia ja AS KPK Teedeehitus, OÜ Delgetec ühispakkumused.

1. Kagu Teedevalitsuse juhataja
2. veebruari
3. a käskkirjaga nr 12 tunnistati AS Teede REV2 pakkumus edukaks.
4. AS KPK Teedeehitus esitas
5. veebruaril 2008 Riigihangete Ameti juures asuvale vaidlustuskomisjonile (vaidlustuskomisjon) vaidlustuse Kagu Teedevalitsuse juhataja
6. veebruari
7. a käskkirja nr 11 peale. Vaidlustuskomisjoni
8. märtsi
9. a otsusega vaidlustus rahuldati.
10. Kagu Teedevalitsuse
11. märtsi
12. a kirjaga nr 7-8/424 küsiti AS-lt KPK Teedeehitus selgitusi ühispakkumuses kvalifikatsiooni tõendamiseks esitatud vormidel 4 ja 5 toodud tööde vastavuse kohta hanketeate III osa p-s 2.2 ja 2.3 toodud tingimustele. Kirja p-s 4 märgiti ära, et hankemenetluses tunnistati edukaks pakkujaks AS Teede REV-
13. AS KPK Teedeehitus
14. märtsi
15. a vastuskirja p-s 3 märgiti, et AS Teede REV-2 edukaks pakkujaks tunnistamisel on tegemist ilmselt kirjaveaga, sest AS KPK Teedeehitus pakkumuse hind oli kõige madalam, seetõttu peaks nende pakkumus olema parim. Ühtlasi paluti seda küsimust selgitada ja kui mõni pakkumus on juba edukaks tunnistatud, siis tuleks sellest informeerida nõuetekohases vormis.
16. Kagu Teedevalitsuse juhataja
17. märtsi
18. a käskkirjaga nr 30 tunnistati

§ 39p 3 alusel kehtetuks 5.

veebruari

1. a käskkirja nr 11 p 1.3, mis käsitles ühispakkujate AS KPK Teedeehitus ja OÜ Delgetec kvalifitseerimist. Lähtudes hankijale laekunud teabest, kinnitati hindamiskomisjoni otsus kõrvaldada hankemenetlusest ühispakkumuse teinud AS KPK Teedeehitus ja OÜ Delgetec kui valeandmete esitajad (p 1); kinnitati hindamiskomisjoni otsus jätta nimetatud ühispakkujad kvalifitseerimata, kuna ühispakkujate majanduslik seisund, tehniline ja kutsealane pädevus ei vasta hanketeates esitatud kvalifitseerimise tingimustele ning tunnistati nad mittekvalifitseerunud pakkujaks (p 2). Lähtudes vaidlustuskomisjoni
2. märtsi
3. a otsusest tunnistati kehtetuks käskkirja nr 11 p 3.2, mis käsitles nimetatud ühispakkujate vastavust (p 3).
4. Hankeleping AS-ga Teede REV-2 sõlmiti
5. märtsil
7. AS KPK Teedeehitus ja OÜ Delgetec esitasid
8. aprillil 2008 vaidlustuskomisjonile vaidlustuse, paludes tunnistada kehtetuks
9. veebruari
10. a käskkiri nr 12 ja
11. märtsi
12. a käskkiri nr 30, millega otsustati nad hankemenetlusest kõrvaldada ja tunnistati edukaks pakkujaks AS Teede REV-
13. Samuti paluti tuvastada
14. märtsil 2008 AS-ga Teede REV-2 sõlmitud hankelepingu tühisus. Vaidlustuses leiti, et nende mittekvalifitseerimine on ebaõige ja menetlusest kõrvaldamine

§ 38lg 1 p 5 alusel põhjendamatu.

Hankija ei ole neid AS Teede REV-2 pakkumuse edukaks tunnistamise otsusest teavitanud kooskõlas

§ 54lg-ga 1.

Kui aga selline edukaks pakkumuseks tunnistamise otsus on tehtud, siis tuleb see tühistada, sest vaidlustajate ühispakkumus tehti kõige madalama hinnaga. Vaidlustajaid ei ole teavitatud ka hankelepingu sõlmimisest. Kui hankeleping on sõlmitud, on see

§ 69

lg 1 alusel tühine, sest enne hankelepingu sõlmimist oleks pidanud hankija teavitama vaidlustajaid

§ 54

lg 1 alusel teise osaleja pakkumuse edukaks tunnistamisest ja ootama siis ära 14 päeva.

1. Vaidlustuskomisjoni
2. aprilli
3. a otsusega jäeti vaidlustus läbi vaatamata ja tagastati. Vaidlustuskomisjon leidis, et hankemenetlus on lõppenud ja puudub alus lugeda sõlmitud hankelepingut tühiseks

§ 69lg 1 alusel.

Kagu Teedevalitsuse poolt AS-le KPK Teedeehitus

1. märtsil 2008 saadetud kirja nr 7-8/424 p-s 4 on muuhulgas öeldud, et hankemenetluses on edukaks pakkujaks tunnistatud AS Teede REV-
2. Kirja sai vaidlustaja kätte samal päeval. Vaidlustuskomisjon ei näe põhjust mitte lugeda selle kirjaga täidetuks hankija kohustus vaidlustaja suhtes teavitada neid

§ 54lg 1 tähenduses pakkumuse edukaks tunnistamise otsusest.

Asjaolu, et kiri saadeti hiljem kui

§ 54

lg-st 1 tulenev 3 ööpäevane tähtaeg, on põhjendatav sellega, et alates samas hankemenetluses vaidlustajate kohta

1. veebruaril
2. a tehtud pakkumuse tagasilükkamise otsuse tegemisest kuni vaidlustuskomisjoni
3. märtsi
4. a otsuseni, millega vaidlustuskomisjon tunnistas vaidlustajate pakkumuse tagasilükkamise otsuse kehtetuks, ei osalenud vaidlustajad tulenevalt

§ 47lg-st 9 hankemenetluses.

Kagu Teedevalitsus on teavitanud vaidlustajaid pakkumuse edukaks tunnistamise otsusest esimesel võimalusel pärast vaidlustajate ennistamist hankemenetlusse. Hankelepingu koopiast nähtuvalt on leping sõlmitud

1. märtsil 2008, st
2. päeval pärast eelnimetatud kirja edastamist vaidlustajale. Vaidlustus laekus vaidlustuskomisjonile
3. aprillil
4. Hankemenetlus selles riigihankes tuleb lugeda

§ 29lg 3 p 1 alusel lõppenuks ja vaidlustus mittetähtaegselt esitatuks.

10. AS KPK Teedeehitus esitas Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles palutakse tühistada vaidlustuskomisjoni otsus ja vaidlustus rahuldada. Kaebaja väidab, et teda ei ole AS Teede REV-2 edukaks tunnistamise otsusest teavitatud

§ 54lg 1 kohaselt.

Vaidlustuskomisjoni vastupidine seisukoht on põhjendamatu. Kagu Teedevalitsus küsis temalt

1. märtsi
2. a kirjaga selgitusi seoses selle riigihankega, kirja p-s 4 sisalduvat mitmetimõistetavat lauset ei saa aga käsitleda edukast pakkujast teavitamisena

§ 54lg 1 tähenduses.

Kuigi Riigihangete seadus ei sätesta täpsemaid nõudeid teavitamise otsuse vormile ja sisule, ei või hankija määrata neid oma suva alusel. Tegemist on hankija kaalutlusruumi kuuluva küsimusega, mida tuleb lahendada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. Vaidlustuskomisjon hindas olukorda formaalselt ja pealiskaudselt. Asjaolud annavad tunnistust hankija tegevuse pahatahtlikkusest. Arvestatud pole, et

1. märtsi 2008.a vastuses hankijale paluti hankijalt selgitust edukaks pakkujaks tunnistamise otsuse kohta ja sellest teavitada nõuetekohases vormis. Hankija pole vastanud ja otsust teatavaks teinud. Vaidlustuskomisjon jättis tähelepanuta, et kaebaja õiguste rikkumine selgus
2. märtsi
3. a käskkirjast nr 30, mille kättesaamisel asus kaebaja oma õigusi kaitsma. Ta vaidlustas koheselt ja õigeaegselt hankelepingu sõlmimise, hankemenetlusest kõrvaldamise ja edukaks pakkumuseks tunnistamise. Kohtupraktika kohaselt on vaidlustamisviite puudumine, samuti haldusorgani eksitav käitumine põhjus kaebetähtaja ennistamiseks. Kui ringkonnakohus leiab, et tähtaeg on mööda lastud, tuleb lugeda see mööda lastuks mõjuvatel põhjustel ja tähtaeg ennistada.
4. Tallinna Ringkonnakohtu
5. novembri
6. a otsusega jäeti apellatsioonkaebus rahuldamata ja vaidlustuskomisjoni otsus muutmata. Põhjendused olid järgmised: 1) õige on vaidlustuskomisjoni seisukoht, et hankemenetlus tuleb

§ 29

lg 3 p 1 alusel lugeda lõppenuks, vaidlustus mittetähtaegselt esitatuks ja puudub alus lugeda hankeleping tühiseks

§ 69

lg 1 alusel; 2)

§ 121

lg 1 kohaselt peab vaidlustus olema laekunud vaidlustuskomisjonile seitsme tööpäeva jooksul arvates päevast, mil vaidlustaja sai teada või pidi teada saama oma õiguste rikkumisest või huvide kahjustamisest, kuid mitte hiljem pärast hankelepingu sõlmimist.

§ 122

lg 3 p 1 kohaselt jätab vaidlustuskomisjon vaidlustuse läbi vaatamata ja tagastab selle oma otsusega vaidlustajale, kui vaidlustus ei ole esitatud tähtaegselt.

§ 29

lg 3 p 1 kohaselt lõpeb hankemenetlus hankelepingu või raamlepingu sõlmimisega.

§ 69

lg 1 kohaselt ei või hankija anda nõusolekut hankelepingu sõlmimiseks enne 14 päeva möödumist pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse kohta teate edastamisest arvates ja enne nimetatud tähtaja möödumist sõlmitud hankeleping on tühine; 3)

§ 54

lg 1 kohaselt esitab hankija pakkujale viivitamata, kuid mitte hiljem kui kolme tööpäeva jooksul kirjalikult muuhulgas teate pakkumuse edukaks tunnistamise otsusest koos pakkujate nimedega, kelle pakkumuse suhtes vastav otsus tehti. Nimetatud sättes sisaldub kirjaliku teate edastamise nõue ja nähakse ette, millist informatsiooni peab teade sisaldama. Muid vorminõudeid ei ole esitatud. Ekslik on apellandi seisukoht, et teade peab olema vormistatud haldusaktina. Hankija saatis apellandile

1. märtsil 2008 kirja, mille p-s 4 märgiti, et hankemenetluses on edukaks pakkumuseks tunnistatud AS Teede REV-2 pakkumus. Kuigi kiri sisaldas ka muud teavet, on seal üheselt ära märgitud edukas pakkuja ja selle kirjaga tuleb lugeda täidetuks teavitamise nõue. Põhjendatud ei ole apellandi väide, et tegemist on mitmetimõistetava lausega; 4) apellant ei ole vastu vaielnud hankija väitele, et
2. veebruari
3. a käskkiri nr 12 edukaks pakkujaks tunnistamise kohta väljastati talle juba veebruaris 2008, kui vaadati läbi sama riigihanke raames AS KPK Teedeehitus ja OÜ Delgetec poolt esitatud vaidlustus ühispakkumise tagasilükkamise kohta. Vaidlustuskomisjoni
4. märtsi 2008 otsusega taastus kassaatori õigus edasises riigihankes osalemiseks. Saades kätte hankija viidatud kirja ja omades käskkirja nr 12, pidi apellant oma õiguste rikkumises või huvide kahjustamises selgusele jõudma ja vajaduse korral edukaks pakkumuseks tunnistamise otsuse vaidlustama. Seda ta ei teinud; 5) kuna hankija täitis
5. märtsil 2008 kirjaliku teate edastamise kohustuse ja hankeleping sõlmiti
6. päeval pärast teate edastamist, siis puudub alus lugeda hankeleping tühiseks

§ 69lg 1 alusel.

Seetõttu oli vaidlustuse läbivaatamata jätmine

§ 122

lg 3 p 1 alusel õiguspärane; 6) apellant taotleb vaidlustuse esitamise tähtaja ennistamist, kuid ei ole osundanud taotluse esitamise õiguslikule alusele. Hankija tegevuse vaidlustamise kord ja vaidlustusmenetlus on reguleeritud Riigihangete seadusega, mis ei anna võimalust vaidlustuse esitamise tähtaja ennistamiseks või kaalutlemiseks tähtaja möödalaskmist tinginud asjaolude üle. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 12. AS KPK Teedeehitus kassatsioonkaebuses palutakse ringkonnakohtu otsus tühistada ja saata asi samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks või rahuldada apellatsioonkaebus. Menetluskulud jätta Kagu Teedevalitsuse kanda. Kassaator väidab järgmist: 1) HKMS § 25 lg 2 kohaselt peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud ning rajanema üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Ringkonnakohtu otsus ei vasta nendele nõuetele ja tegemist on olulise menetlusõiguse normi rikkumisega. Apellant tõstatas küsimuse hankija teavitamiskohustuse täitmise ulatusest ja kvaliteedist, st kas kaudsed vihjed, eksitav kontekst ja vastuolulisus saavad mõjutada teavitamiskohustuse täidetuks lugemist. Ringkonnakohtu otsuses on vaid üldine konstateering apellatsioonkaebusega mittenõustumise kohta ja viide

§ 54lg-le 1, apellandi väiteid ei analüüsitud; 2) rikutud on HKMS § 17 lg-t 3 ja Ts

MS § 231 lg-t 2, kuna ringkonnakohus luges tõendatuks asjaolu, et apellant ei ole vastu vaielnud hankija väitele, et

1. veebruari
2. a käskkiri nr 12 AS Teede REV2 pakkumuse edukaks tunnistamise kohta väljastati juba veebruaris
3. Kassaator ei ole võtnud seda asjaolu omaks, vaid on järjekindlal seisukohal, et teda ei ole parimaks pakkumuseks tunnistatud otsusest teavitatud. Ringkonnakohtu istungil nägi apellant käskkirja nr 12 esimest korda. HKMS § 17 lg 3 kohaselt võib kohus lugeda menetlusosalise faktilise väite tõendatuks, kui teised menetlusosalised võtavad selle omaks ning omaksvõtt ei kahjusta menetlusvälise isiku õigusi ega avalikke huve; omaksvõttu hindab kohus koos muude tõenditega; muus osas kohaldatakse omaksvõtu suhtes TsMS §-s 231 sätestatut. TsMS § 231 lg 2 kohaselt ei vaja poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks; omaksvõtt on faktilise väitega tingimusteta ja selgesõnaline nõustumine kohtule adresseeritud kirjalikus avalduses või kohtuistungil, kus nõustumine protokollitakse; 3) väär on ringkonnakohtu seisukoht, et Riigihangete seadus ei anna võimalust vaidlustuse tähtaja ennistamiseks või kaalutlemiseks tähtaja möödalaskmist tinginud asjaolude üle. Ringkonnakohus pidi kohaldama

§ 129

lg-t 1 ja HKMS § 12 lg-t 3 nende koosmõjus ning lahendama kaebetähtaja ennistamise küsimuse.

§ 129

lg 1 kohaselt esitatakse kaebus vaidlustuskomisjoni otsuse peale hankija asukoha järgsele ringkonnakohtule ja selle menetlemisele kohaldatakse Halduskohtumenetluse seadustikus apellatsioonkaebuse kohta sätestatut selles peatükis sätestatud erisustega. HKMS § 12 lg 3 ja § 32 lg 3' reguleerivad kaebetähtaja ennistamist. Riigihangete seadus ei sätesta HKMS § 12 lg 3 ja § 32 lg 3' suhtes erisusi. Menetlustähtaja ennistamine on üldtunnustatud menetlusõiguse põhimõte. 13. Lõuna Teedekeskuse (endine Kagu Teedevalitsus) kirjalikus vastuses palutakse jätta kassatsioonkaebus rahuldamata ja ringkonnakohtu otsus muutmata. Kassatsioonkaebuse väited kohtumenetluse seaduste sätete olulise rikkumise kohta ei ole põhjendatud. Ringkonnakohus on selgelt märkinud, miks on vaidlustuskomisjoni otsus seaduslik ja põhjendatud. Tuginedes

§ 54

lg-le 1 leidis kohus õigesti, et vastav teade ei pea olema vormistatud haldusaktina. Arusaamatu on, kuidas saab kirjas sisalduv selge eestikeelne lause olla kui kaudne vihje, eksitav või vastuoluline. Ringkonnakohus kontrollis vaidlustatud lahendi seaduslikkust ja põhjendatust apellatsioonkaebuse ja sellele esitatud vastuväidete piires ning ei ole rikkunud menetlusnorme. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

1. Halduskolleegium leiab, et käesolevas asjas on vajalik anda hinnang sellele, kas Tallinna Ringkonnakohus oli pädev läbi vaatama antud riigihankevaidlust.
2. Käesolevas asjas esitasid AS KPK Teedeehitus ja OÜ Delgetec Kagu Teedevalitsuse juhataja
3. märtsi
4. a käskkirja nr 30 peale vaidlustuse vaidlustuskomisjonile. Kuna AS KPK Teedeehitus ei nõustunud vaidlustuskomisjoni
5. aprilli
6. a otsusega, siis esitas ta apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule. Kohtule kaebuse esitamisel lähtus ta

§ 129lgst 1.

Nimetatud säte oli ringkonnakohtule aluseks kaebuse menetlusse võtmisel. 16.

§ 129

lg 1 sätestab: "Kaebus vaidlustuskomisjoni otsuse peale esitatakse hankija asukoha järgsele ringkonnakohtule ning selle menetlemisele kohaldatakse halduskohtumenetluse seadustikus apellatsioonkaebuse kohta sätestatut käesolevas peatükis sätestatud erisustega. Halduskohus ei ole esimeses astmes pädev läbi vaatama kaebusi käesoleva seaduse § 117 lõigetes 2 ja 3 nimetatud asjades." See säte välistab riigihanke asjades kaebuse esitamise halduskohtule kui esimese astme kohtule. 17. Riigikohtu üldkogu hindas

§ 129lg 1 vastavust põhiseadusele ja 8.

juuni 2009. a otsusega asjas nr 3-4-1-7-08 tunnistas

§ 129lg 1 põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks.

Üldkogu põhjendas otsust järgmiselt: 1)

§ 129

lg 1 on vastuolus PS § 149 lg-ga 2, mille kohaselt ringkonnakohtud on teise astme kohtud ning vaatavad apellatsiooni korras läbi esimese astme kohtu lahendeid.

§ 129

lg 1 kohustab ringkonnakohut vaatama

§ 117

lg-tes 2 ja 3 nimetatud asjades tõusetunud riigihankevaidlusi läbi esimese kohtuastmena, kuid selline regulatsioon ei ole kooskõlas ringkonnakohtu põhiseadusliku staatusega teise astme kohtuna. Lisaks kohustab see säte vaatama apellatsiooni korras läbi vaidlustuskomisjoni otsuseid. Vaidlustuskomisjon ei ole PS § 149 lg-s 2 nimetatud esimese astme kohus, mille otsuseid ringkonnakohus põhiseaduse kohaselt apellatsiooni korras läbi vaatab. Vaidlustuskomisjon on kohtuväliselt vaidlusi lahendav haldusorgan. Kuigi teatud liiki haldusvaidluste lahendamise kohustuse panemine haldusorganile ei ole põhiseadusega vastuolus, ei ole selline haldusorgan osa PS §-s 148 kirjeldatud kohtusüsteemist. Vaidlustuskomisjoni liikmed on oma otsuste langetamisel sarnaselt kohtunikega sõltumatud ja nende sõltumatuse tagatised kattuvad osaliselt kohtunike omadega (

§ 119), kuid neid ei saa pidada kohtunikeks PS § 147 tähenduses.

Vaidlustuskomisjoni liikmeid ei nimetata ametisse eluaegsetena. Lisaks ei ole nende ametisse nimetamisel tagatud sõltumatus täitevvõimust, nagu see on PS § 150 kohaselt tagatud kohtunike puhul. Vaidlustuskomisjonis toimuv haldusmenetlus ei ole ka menetlusosalistele tagatud menetluslikelt garantiidelt võrreldav kohtumenetlusega; 2)

§ 129

lg 1 on vastuolus ka PS § 149 lg-ga 1, mis sätestab, et maa-ja linnakohtud ning halduskohtud on esimese astme kohtud.

§ 129

lg 1 välistab

§ 117lg-tes 2 ja 3 nimetatud riigihankeasjades halduskohtusse pöördumise.

Riigihankeid puudutavad kohtuasjad algavad seetõttu teise astme kohtust. Halduskohtu välistamine riigihankevaidluste lahendamise menetlusest ei vasta PS § 149 lg-s 1 väljendatud põhimõttele, mille kohaselt kõik kohtuasjad algavad esimese astme kohtust; 3) esimese kohtuastme välistamine riigihankevaidluste lahendamisest on vastuolus ka PS § 146 esimese lausega koostoimes PS §-ga 4. PS § 146 esimese lause kohaselt mõistab õigust ainult kohus. PS §-s 4 on väljendatud võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõte. Niisuguse seaduse vastuvõtmine, millega halduskohus välistatakse kindlate kohtuasjade lahendamiselt selliselt, et halduskohtu asemel asub neid vaidlusi lahendama haldusorgan, tähendab sisuliselt kohtuvõimu pädevuse kitsendamist; 4) üldkogu otsus ei mõjuta hankija tegevuse vaidlustamist kohustuslikus kohtueelses menetluses vaidlustuskomisjonis ega vaidlustuskomisjoni otsuse peale kohtusse pöördumise regulatsiooni, mis on sätestatud

§ 129

lg-tes 2, 3 ja 4; 5)

§ 129

lg 1 vastuolu tõttu põhiseadusega ei olnud ringkonnakohtul pädevust vaadata läbi vaidlustuskomisjoni otsuse peale esitatud kaebust. Seetõttu ei olnud ka pädevust esitada seda kaebust sisuliselt lahendades põhiseaduslikkuse järelevalve taotlust. Niisuguses olukorras ei saa üldkogu Tallinna Ringkonnakohtu otsuses põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistatud ja kohaldamata jäetud sätete osas põhiseaduslikkuse järelevalve taotlust läbi vaadata.

1. Kuna Riigikohtu üldkogu viidatud otsusest tulenevalt ei olnud Tallinna Ringkonnakohtul pädevust läbi vaadata vaidlustuskomisjoni otsuse peale esitatud kaebust, siis tuleb Tallinna Ringkonnakohtu
2. novembri
3. a otsus haldusasjas nr 3-08-764 tühistada ja saata AS KPK Teedeehitus kaebus lahendamiseks Tallinna Halduskohtule.
4. AS KPK Teedeehitus kassatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt. Kautsjon kuulub tagastamisele. Kuna kaebus saadetakse lahendamiseks esimese astme kohtule, siis ei vaata halduskolleegium läbi menetluskulude väljamõistmise taotlust. Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Harri Salmann