) § 123 lg 3 alusel hankemenetluse peatamist. Vaidlustuskomisjoni
lg-le 2, mille kohaselt hankija on kohustatud tegema pakkujale kirjaliku ettepaneku pakkumuse jõusoleku tähtaja pikendamiseks vähemalt 10 päeva enne tema pakkumuse jõusoleku tähtaja lõppu, kui hankemenetlus ei ole selleks ajaks lõppenud. Pakkuja peab siis teavitama hankijat tähtaja pikendamisest või sellest keeldumisest 5 tööpäeva jooksul. Kuna kõikide pakkumuste jõusoleku viimane päev oli
Kehtetuks tunnistamist põhjendati sellega, et kõigi pakkumuste jõusoleku tähtaja viimane päev oli
Juba möödunud pakkumuse jõusoleku tähtaega ei ole võimalik pikendada. Ühispakkujate OÜ Sherman, AS Ehitusfirma Rand & Tuulberg ning Facio Ehituse AS
lg 3 p 6 järgi; kas hankija oli kohustatud ajal, mil hankemenetlus oli vaidlustuskomisjoni 2. juuli 2008. a otsusega peatatud,
lg 2 kohaselt tegema pakkujatele ettepaneku pakkumuste jõusoleku tähtaja pikendamiseks; kas vaidlustajal on õigus ise pikendada oma pakkumuste jõusoleku tähtaega.
lg 3 p 6 näeb ette hankija omal algatusel hankemenetluse kehtetuks tunnistamise vaid põhjendatud vajaduse korral. Seetõttu tuleb hankija otsuse õiguspärasuse tuvastamiseks kindlaks teha, kas hankija otsuses toodud motivatsioon väljendab põhjendatud vajadust riigihanke kehtetuks tunnistamiseks; 2) vaidlustuskomisjoni
lg 3 alusel võib vaidlustuskomisjon vaidlustaja põhjendatud taotluse alusel teha igas vaidlustusmenetluse staadiumis otsuse hankemenetluse peatamise kohta. Õige on vaidlustajate seisukoht, et nimetatud sätte sõnastus ei võimalda vaidlustuskomisjonil hankemenetluse peatamisel hakata otsuses loetlema toiminguid, õigusi või kohustusi, millele hankemenetluse peatamine ei laiene. Õige on ka see, et taotleda võib vaid hankemenetluse peatamist tervikuna. Kui vaidlustuskomisjon on hankemenetluse peatanud, siis tulenevalt
lg-st 1 ei tohi hankija jätkata peatatud hankemenetlust enne 14 päeva möödumist vaidlustuskomisjoni otsuse teatavaks tegemisest. Hankemenetluse peatamise eesmärgiks saab olla eelkõige pakkujate huvide kaitsmine ja vaidlustuskomisjoni otsuse täitmise tagamine. Peatamine peab välistama hankija toimingud ja otsused, mis teeksid võimatuks hankemenetluse jätkamise peale
Peatamise regulatsioon ei jaga toiminguid menetluse jätkamisele ja menetluse lõpuleviimisele suunatud toiminguteks ning ei sätesta, et peatamise korral on lubatud menetluse jätkamisele suunatud toimingud. Käesolevas asjas on oluline, kas hankija pidi peatatud hankemenetluse ajal tegema ettepaneku pakkumuste jõusoleku tähtaja pikendamiseks või mitte. Erinevalt varasemast regulatsioonist on alates 1. maist 2007 kehtiv
lg 2 pannud hankijale kohustuse teha pakkujale vähemalt 10 päeva enne pakkumuse jõusoleku tähtaja lõppu ettepaneku pikendada pakkumuste jõusoleku tähtaega. See kohustus tuleb hankija poolt täita ka ajal, mil hankemenetlus on peatatud. Seaduse eesmärgiks ei saanud olla olukorra tekitamine, kus korduvate vaidlustuste esitamise ja hankemenetluse peatamiste tõttu võivadki kõigi esitatud pakkumuste jõusoleku tähtajad vaidlustusmenetluse jooksul lõppeda ja hankemenetluse lõppeesmärk jääb täitmata. Pakkumuste jõusoleku tähtaja pikendamise ettepaneku tegemine ei ole hankija kaalutlusotsus - ettepaneku tegemine pole hankija õigus teostada hankemenetluse toiming, vaid seadusest tulenev kohustus. Ettepaneku tegemise kohustus loob olukorras, kus käib vaidlustusmenetlus ja hankemenetlus on peatatud, võimaluse hankemenetluse jätkumiseks; 3) hankijal tekkis õigus jätkata hankemenetlust 6. augustil 2008. Selleks ajaks olid hankemenetluse pakkumuste jõusoleku tähtajad möödunud. Hankija ei täitnud seadusest tulenevat kohustust ja seetõttu olid esitatud pakkumuste jõusoleku tähtajad lõppenud 28. juulil 2008. Seega on õige hankija otsuses toodud motiiv, et hankija oli hankemenetluse jätkamise võimaluse tekkimisel (6. augustil 2008) olukorras, kus kõigi esitatud pakkumuste jõusoleku tähtajad olid lõppenud, kuigi selle olukorra tekitas hankija ise. Kuigi hankija jättis
lg-st 2 tuleneva kohustuse täitmata, puudub vaidlustuskomisjonil alus kohustada hankijat see toiming teha ja taastada ajahetk, kus hankijal oleks võimalik teha pakkujatele ettepanek pakkumuse jõusoleku tähtaja pikendamiseks; 4)
lg 2 p 11 näeb ette, et hankija määrab vaid pakkumuste jõusoleku minimaalse tähtaja. Seega on igal pakkujal õigus määrata oma pakkumuse jõusoleku tähtaeg, mis ei tohi olla lühem minimaalsest. Ühispakkujad esitasid hankijale
lg 1 kohaselt võib pakkuja pikendada pakkumuse jõusoleku tähtaega hankija kirjalikul ettepanekul. Seetõttu toimis hankija õiguspäraselt kui jättis pikendamise avalduse tähelepanuta.
lg 1 sätestab, et pakkumus on tehteavaldus, mis on pakkujale siduv alates pakkumuse esitamise tähtpäevast vähemalt kuni hankedokumentides määratud pakkumuse jõusoleku minimaalse tähtaja lõppemiseni. Pakkumuse jõusoleku tähtaeg on pakkuja määratud tähtaeg, mille jooksul on ta seotud oma pakkumusega. Pakkumuste jõusoleku tähtaeg on Riigihangete seaduses sätestatud eelkõige pakkujate kaitseks, sidudes nad esitatud pakkumustega nende endi määratud ajavahemikuks. Hankemenetluse peatamisega ei peatu esitatud pakkumuste jõusoleku tähtajad. Vastasel juhul tekiks olukord, kus hankemenetluse peatamisega luuakse võimalus kohustada pakkujaid sõlmima nende poolt pakutud tingimustel hankeleping pikema ajavahemiku järel juba muutunud majanduslikus situatsioonis; 5) hankija otsuses sisalduvad kaalutlused, mida hankija on arvestanud hankemenetluse kehtetuks tunnistamisel. Ehkki hankija ei täitnud
lg-st 2 tulenevat kohustust, on õige hankemenetluse kehtetuks tunnistamise põhimotiiv - puudusid jõusolevad pakkumused. Esitatud vaidlustuse tõttu ei olnud hankijal võimalik pakkumuste jõusoleku ajal edukat pakkumust välja selgitada ja eduka pakkumuse esitanud pakkujaga hankelepingut sõlmida. Vaidlustatud otsuse kehtetuks tunnistamine ei aitaks kaasa vaidlustajate poolt soovitud eesmärgi saavutamisele, kuna puudub Riigihangete seadusest tulenev alus peale pakkumuste jõusoleku tähtaja möödumist pikendada pakkumuste jõusoleku tähtaega; 6) eelnevast tulenevalt on hankija otsuses toodud motiivide alusel hankemenetluse kehtetuks tunnistamiseks
lg 3 p 6 mõttes põhjendatud vajadus, sest hankijal puudus tekkinud olukorras võimalus hankemenetlust jätkata.
lg-s 2 sätestatud kohustust, on pakkujal hea halduse põhimõttest tulenevalt õigus omal algatusel ja ilma hankija eelneva ettepanekuta pikendada pakkumuse jõusoleku tähtaega. Vastupidine seisukoht tähendaks hankija omavoli õigustamist; 2) hankijal puudus õigus tunnistada hankemenetlus
Seda põhjusel, et kuna kaebajad olid oma pakkumuse jõusoleku tähtaega pikendanud, oli olemas üks jõusolev pakkumus. Isegi kui see ei olnud enam jõus, puudus kehtetuks tunnistamiseks põhjendatud vajadus. Põhjendatud vajaduseks võib eelkõige olla hankemenetluse väline, hankijast sõltumatult tekkinud takistus lepingu sõlmimiseks (sisuliselt vääramatu jõud). Hankija tekitas ise olukorra, kus tema arvates esineb alus menetluse kehtetuks tunnistamiseks. Põhjendatud vajaduseks ei saa pidada põhjust, mille hankija on oma õigusvastase tegevusega esile kutsunud. Vastupidine seisukoht on vastuolus õiguse aluspõhimõtete ja hea halduse põhimõttega. Hankemenetluse välised ja hankijast sõltumatud takistused menetluse jätkamiseks puudusid. Hankemenetlus saab lõppeda pakkumuste jõusoleku tähtaja möödumisel üksnes
lg 3 p 7 alusel, mis eeldab, et hankija on täitnud
lg-st 2 tuleneva kohustuse ja mitte ükski pakkuja ei ole soovinud oma pakkumuse jõusoleku tähtaega pikendada. Seadusandja eesmärgiks pole tekitada olukord, kus hankija oma õigusvastase tegevusetusega tekitab täiendava hankemenetluse lõpetamise aluse; 3) vaidlustuskomisjon jättis tähelepanuta asjaolu, et hankija käitumine on vastuolus õiguse aluspõhimõtetega, hea halduse põhimõtte (PS §14), riigihangete eesmärkide ja tõhusa menetluse põhimõtetega. Samuti on vaidlustuskomisjon PS § 3, § 13 ja § 14 kohaldamata jättes jätnud tõkestamata hankija õigusvastase käitumise. On lubamatu, et hankija õigusvastase tegevuse tagajärjel saavad seaduslikult käituvate kaebajate huvid kahjustatud ja ebaseaduslikult käituva hankija huvid parema kaitse võrreldes olukorraga, kus hankija oleks oma kohustust täitnud. Vaidlustuskomisjon tuvastas hankija õigusvastase tegevuse, kuid jättes otsuse tühistamata, leides sisuliselt, et hankija omavoli on hankemenetluse kehtetuks tunnistamise mõjuvaks põhjuseks. Hea halduse põhimõttega on kooskõlas, et eeskätt haldusorgan, mitte isik vastutab haldusmenetluse õiguspärase läbiviimise eest; 4) kaebajd leiavad, et nende pakkumus on jõus. Alternatiivselt leiavad nad, et vaidlustuskomisjonil oli PS §-st 14 tulenevalt õiguslik alus kohustada hankijat täitma
lg-st 2 tulenevat kohustust, ehkki
Selline volitus on aga ringkonnakohtul. Riigihangete seadus ei sätesta otseselt alust ka peale pakkumuste jõusoleku tähtaja möödumist pakkumuste jõusoleku tähtaja pikendamiseks. PS §-s 14 sätestatud hea halduse põhimõte on materiaalõiguslikuks aluseks, millest tulenevalt on võimalik kohustada hankijat ka pärast pakkumuste jõusoleku tähtaja möödumist
lg 1 ja lg 2 regulatsioon on piisavalt selge, et teha ühesed järeldused: pakkumuse jõusoleku tähtaja pikendamise ettepaneku saab teha hankija ja pakkuja saab oma pakkumuse jõusoleku tähtaega üksnes pikendada ajal, mil pakkumus on veel jõus, ning pakkumuse jõusoleku tähtaega saab pakkuja pikendada üksnes hankija sellekohase kirjaliku ettepaneku alusel. Olukorras, kus kõigi pakkumuste jõusoleku tähtaeg on lõppenud, enne tähtaja lõppemist ei ole pakkujatele pakkumuse jõusoleku tähtaja pikendamise ettepanekut tehtud ei ole ja seda ei ole võimalik ka teha, esineb põhjendatud vajadus hankemenetluse kehtetuks tunnistamiseks
Nõustuda ei saa kaebajaga, nagu saaks hea halduse põhimõttest või riigihangete eesmärgist tuletada võimaluse pikendada pakkumuste jõusoleku tähtaega olukorras, kus kõigi pakkumuste tähtaeg on möödunud, kuna see pole kooskõlas
Kõigi pakkumuste jõusoleku tähtaja möödumine ja selle asjaolu kõrvaldamise võimatus oli vaidlustatud otsuse tegemise ajal hankija tahtest sõltumatu objektiivne asjaolu, mis õigustas kujunenud olukorras
Sellise asjaolu esinemist ei muuda olematuks hinnang hankija varasemale, väidetavalt õigusvastasele tegevusetusele
Seetõttu küsimusel, kas hankija sai ja pidi seda kohustust täitma ka ajal, mil hankemenetlus oli vaidlustuskomisjoni otsusega peatatud, ei ole hankemenetluse kehtetuks tunnistamise õiguspärasuse hindamisel määravat tähtsust. Kui kaebajad leiavad, et hankija rikkus nende õigusi, võivad nad toimingu õigusvastasusele tuginedes esitada
lg 3 alusel kahju hüvitamise taotluse; 3) nõustuda ei saa kaebajatega, et kuna nad esitasid omal algatusel avalduse pakkumuse jõusoleku tähtaja pikendamiseks, siis oli nende ühispakkumus jõus.
lg 1 eeldab hankija sellekohase kirjaliku ettepaneku tegemist pakkujale, kuid sellist ettepanekut hankija antud juhul ei teinud. Kaebajate omaalgatusliku avalduse arvestamine seaks kaebajad põhjendamatult eelisolukorda võrreldes nende pakkujatega, kes selliseid avaldusi ei esitanud. See tähendaks pakkujate ebavõrdset kohtlemist; 4) kuna hankija otsuse tühistamiseks pole alust, puudub vajadus analüüsida seda, kas kohustamistaotluse esitamine ja rahuldamine on võimalik. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 12. OÜ Astlanda Ehitus (endine OÜ Sherman), AS Ehitusfirma Rand & Tuulberg ning Facio Ehituse AS esitasid kassatsioonkaebuse, milles paluvad ringkonnakohtu otsuse ja vaidlustuskomisjoni otsuse tühistada ning saata asi uueks läbivaatamiseks ringkonnakohtule. Kassaatori menetluskulud mõista välja vastustajalt. Väited on järgmised: 1) ringkonnakohus ja vaidlustuskomisjon kohaldasid
lg-t 1 ja lg-t 2 ebaõigesti, leides, et pakkuja ei või olukorras, kus hankija rikub
lg-s 1 sätestatud kohustust, omal algatusel pikendada pakkumuse jõusoleku tähtaega. Kassaatorid on pakkumuse jõusoleku tähtaega pikendanud õiguspäraselt ja seetõttu ei saanud vastustaja
lg 3 p 6 alusel hankemenetlust kehtetuks tunnistada; 2) ringkonnakohus kohaldas
lg 3 p 6 ebaõigesti, leides, et esineb põhjendatud vajadus hankemenetluse kehtetuks tunnistamiseks; 3) ringkonnakohus jättis põhjendamatult tähelepanuta asjaolu, et vastustaja käitumine on olulises vastuolus õiguse aluspõhimõtete, hea halduse põhimõtte, riigihankeeesmärkide ja tõhusa menetluse põhimõttega. Ringkonnakohus jättis tõkestamata vastustaja õigusvastase käitumise; 4) ringkonnakohtu otsus pole seaduslik ja põhjendatud. Oluliselt on rikutud TsMS § 651 lg-t 1, sest ei lahendatud kõiki esitatud taotlusi, kohustamistaotlus jäeti lahendamata.
Nimetatud säte oli ringkonnakohtule aluseks kaebuse menetlusse võtmisel. 17.
lg 1 sätestab: "Kaebus vaidlustuskomisjoni otsuse peale esitatakse hankija asukoha järgsele ringkonnakohtule ning selle menetlemisele kohaldatakse halduskohtumenetluse seadustikus apellatsioonkaebuse kohta sätestatut käesolevas peatükis sätestatud erisustega. Halduskohus ei ole esimeses astmes pädev läbi vaatama kaebusi käesoleva seaduse § 117 lõigetes 2 ja 3 nimetatud asjades." See säte välistab riigihanke asjades kaebuse esitamise halduskohtule kui esimese astme kohtule. 18. Riigikohtu üldkogu hindas
juuni 2009. a otsusega asjas nr 3-4-1-7-08 tunnistas
Üldkogu põhjendas otsust järgmiselt: 1)
lg 1 on vastuolus PS § 149 lg-ga 2, mille kohaselt ringkonnakohtud on teise astme kohtud ning vaatavad apellatsiooni korras läbi esimese astme kohtu lahendeid.
lg 1 kohustab ringkonnakohut vaatama
lg-tes 2 ja 3 nimetatud asjades tõusetunud riigihankevaidlusi läbi esimese kohtuastmena. Lisaks kohustab see säte vaatama apellatsiooni korras läbi vaidlustuskomisjoni otsuseid. Vaidlustuskomisjon ei ole PS § 149 lg-s 2 nimetatud esimese astme kohus, mille otsuseid ringkonnakohus Põhiseaduse kohaselt apellatsiooni korras läbi vaatab. Vaidlustuskomisjon on kohtuväliselt vaidlusi lahendav haldusorgan. Kuigi teatud liiki haldusvaidluste lahendamise kohustuse panemine haldusorganile ei ole Põhiseadusega vastuolus, ei ole selline haldusorgan osa PS §-s 148 kirjeldatud kohtusüsteemist. Vaidlustuskomisjoni liikmed on oma otsuste langetamisel sarnaselt kohtunikega sõltumatud ja nende sõltumatuse tagatised kattuvad osaliselt kohtunike omadega (
Vaidlustuskomisjoni liikmeid ei nimetata ametisse eluaegsetena. Lisaks ei ole nende ametisse nimetamisel tagatud sõltumatus täitevvõimust, nagu see on PS § 150 kohaselt tagatud kohtunike puhul. Vaidlustuskomisjonis toimuv haldusmenetlus ei ole ka menetlusosalistele tagatud menetluslikelt garantiidelt võrreldav kohtumenetlusega; 2)
lg 1 on vastuolus ka PS § 149 lg-ga 1, mis sätestab, et maa- ja linnakohtud ning halduskohtud on esimese astme kohtud.
lg 1 välistab
Riigihankeid puudutavad kohtuasjad algavad seetõttu teise astme kohtust. Halduskohtu välistamine riigihankevaidluste lahendamise menetlusest ei vasta PS § 149 lg-s 1 väljendatud põhimõttele, mille kohaselt kohtuasjad algavad esimese astme kohtust; 3) esimese kohtuastme välistamine riigihankevaidluste lahendamisest on vastuolus ka PS § 146 esimese lausega koostoimes PS §-ga 4. PS § 146 esimese lause kohaselt mõistab õigust kohus. PS §-s 4 on väljendatud võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõte. Niisuguse seaduse vastuvõtmine, millega halduskohus välistatakse kindlate kohtuasjade lahendamiselt selliselt, et halduskohtu asemel asub neid vaidlusi lahendama haldusorgan, tähendab sisuliselt kohtuvõimu pädevuse kitsendamist; 4) üldkogu otsus ei mõjuta hankija tegevuse vaidlustamist kohustuslikus kohtueelses menetluses vaidlustuskomisjonis ega vaidlustuskomisjoni otsuse peale kohtusse pöördumise regulatsiooni, mis on sätestatud
lg-tes 2, 3 ja 4; 5)
lg 1 vastuolu tõttu Põhiseadusega ei olnud ringkonnakohtul pädevust vaadata läbi vaidlustuskomisjoni otsuse peale esitatud kaebust. Seetõttu ei olnud tal ka pädevust esitada seda kaebust sisuliselt lahendades põhiseaduslikkuse järelevalve taotlust. Niisuguses olukorras ei saa üldkogu ringkonnakohtu otsuses Põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistatud ja kohaldamata jäetud sätete osas põhiseaduslikkuse järelevalve taotlust läbi vaadata.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.