Obsah (7)

§ 3§ 31§ 50§ 56§ 121§ 129§ 117

RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine RESOLUTSIOON Eesti Vabariigi nimel

) § 50 lg 1 kohaselt võib hankija hindamisel arvestada ainult neid hindamiskriteeriume, mis on sätestatud pakkumuse esitamise ettepanekus. Ettepaneku p 15.4 kohaselt on hindamiskriteeriumid järgmised: esimene hindamiskriteerium - pakkumuse maksumuse erinevate osade alusel arvutatud väärtuspunktide summa (p 15.4.1). Väärtuspunktid tulenevad p-s 15.7.7 esitatud valemist. Selle kriteeriumi rakendamise osas vaidlus puudub; teine hindamiskriteerium - funktsionaalsus ja vastavus tehnilisele lähteülesandele ning tellija poolt hindamiskriteeriumides väljendatud eelistatavale lahendusele, mida hinnatakse pakkumuses esitatud informatsiooni põhjal. Käsitleda on vaja seda hindamiskriteeriumi. Hankija lähtus moodustatud komisjoni protokollilisest ettepanekust. Komisjon lähtus eksperdi (tehnikateaduste doktor) hindamisaktis toodud arvutusmetoodikast, selgitustest ja hinnetest; 3) rikutud ei ole riigihanke läbipaistvuse ja kontrollitavuse nõuet (

§ 3p 2).

Hindamisaktis on põhjalikult avatud kasutatav metoodika ja antud alamkriteeriumide kaupa selgitused hindamisprotsessile. Üksikasjalikult on ära näidatud, millistest alustest ja asjaoludest lähtudes väärtuspunkte omistati. Rikutud ei ole ka põhimõtet, mille kohaselt tuleb hankijal juhul, kui ta sõlmib hankelepingu majanduslikult soodsaima pakkumuse alusel, nimetada hankelepingu esemega seotud objektiivset hindamist võimaldavad pakkumuste hindamise kriteeriumid ning neile omistatud suhteline osakaal (

§ 31lg 4).

Pakkumuse esitamise ettepanek on sellega kooskõlas, p-s 15.4 on kehtestatud hindamiskriteeriumid. Punktis 15.8.1 on kehtestatud hindamise põhialused. Välja on toodud kaheksa alamkriteeriumi koos asjakohaste selgitustega iga alamkriteeriumi sisu kohta. Punktist 15.8.2 tulenevalt võib pakkuja saada kõigi alamkriteeriumide puhul maksimaalselt kuus väärtuspunkti, mis näitabki alamkriteeriumide suhtelist osakaalu. Asjaolu, et teise hindamiskriteeriumi osakaal on 48%, tuleneb pakkumuse esitamise ettepaneku p-st 15.5.2; 4) hinnates pakkumusi (teise hindamiskriteeriumi järgi) alapunktide 2, 3, 4 ja 8 osas, on hankija rikkunud

§ 50

lg-tes 1 ja 2 sätestatud pakkumuste hindamise korda.

§ 50

lg 1 kohaselt arvestab hankija hindamisel ainult neid hindamiskriteeriume, mis on sätestatud pakkumuse esitamise ettepanekus.

§ 50

lg 2 kohaselt hindab hankija juhul, kui ta sõlmib hankelepingu majanduslikult soodsaima pakkumuse alusel, pakkumusi vastavalt hanketeates või hankedokumentides nimetatud hankelepingu esemega seotud pakkumuste hindamise kriteeriumidele omistatud suhtelisele osakaalule. Hindamisaktis on selgitatud hindamist seal toodud metoodika järgi. Sellist metoodikat on kasutatud alamkriteeriumide 2, 3, 4 ja 8 osas. Nende alamkriteeriumide puhul on hankija kehtestanud hindamise metoodika väljaspool pakkumuse esitamise ettepanekut. Metoodikas on alamkriteeriumid jagatud positsioonideks, mida hinnatakse omakorda väärtuspunktide süsteemi abil. Seega ei juhindunud hankija üksnes hanke alusdokumentides sätestatud pakkumuste hindamise kriteeriumidest, vaid hindamisaktiga täiendati pakkumuste hindamise korda. Hindamiskriteeriumide suhteline osakaal tuleb ette näha pakkumuse esitamise ettepanekus. Hankija on andnud nimetatud alamkriteeriumidele hindamisaktis võrdse osakaalu. Selline osakaal on küll kooskõlas pakkumuse esitamise ettepaneku p 15.8.1 alapunktides antud selgitustega alamkriteeriumide kohta, kuid hankija kasutatud hindamismetoodika puhul oleks tulnud selline osakaal ette näha pakkumuse esitamise ettepanekus (

§ 50lg 2).

Alusetu on aga vaidlustaja väide, et nimetatud positsioonidel peaks olema erinev osakaal. Hindamisaktis esitatud hindamismetoodika ja selgitused on asjakohased ja sobivad, kuid need oleks tulnud esitada hanke alusdokumentides (

§ 50

lg-d 1 ja 2); 5) hankija kasutatav hindamispõhimõte, et kui üht pakkumust mõne alamkriteeriumi osas ei hinnata, muutub teine pakkumus automaatselt soodsamaks ning saab maksimaalselt väärtuspunkte, ei ole vastuolus

§-s 1 sätestatud eesmärgi ja §-s 3 sätestatud üldpõhimõtetega. Pakkumuse esitamise ettepaneku p 15.2 kohaselt hankija võrdleb ja hindab pakkumusi väärtuspunktide süsteemi abil, selgitades välja majanduslikult kõige soodsama pakkumuse. Selle süsteemi rakendamise eelduseks on asjaolu, et parim pakkuja saab maksimumpunktid ja neid kasutades arvutatakse teistele pakkujatele antavate väärtuspunktide summa. Kui hinnatakse kahte pakkujat, kellest üks on jätnud mingi alamkriteeriumi puhul andmed esitamata või on esitanud need vormis, mis ei ole kooskõlas pakkumuse esitamise ettepanekus sätestatuga ja ei ole seetõttu võrreldavad, saab maksimumpunktid nõutud andmed esitanud pakkuja, kuna ta on konkreetse alamkriteeriumi puhul ainus ning seega parim pakkuja; 6) teise hindamiskriteeriumi alamkriteeriumiks 1 on piletimüügi info uuendamise sagedus andmebaasi(de)s ööpäevas. Õige on hankija seisukoht, et vaidlustaja poolt info uuendamise sageduse kohta antud andmete esitamise viis ei võimalda andmete võrdlemist, sest pakkumuse esitamise ettepanekus ei ole andmeid, mitu piletit ööpäevas müüakse. Vaidlustajal ei olnud alust eeldada, et hankija peab sageduse ise välja arvutama, kasutades umbmääraseid eeldusi.

§ 56

lg 3 sätestab hankija õiguse nõuda esitatud teabe selgitamist, piiritlemist või täpsustamist, kuid ei pane hankijale vastavat kohustust. Selgituste küsimata jätmist ei saa käsitada Riigihangete seaduse rikkumisena; 7) teise hindamiskriteeriumi alamkriteeriumiks 5 on pakutavate piletimüügikanalite mitmekesisus ja kättesaadavus. Kuna pakkumuse esitamise ettepaneku vaidlustamine ei ole

§ 121

lg-st 1 tulenevalt hankemenetluse käesolevas etapis võimalik, jääb õigusliku hinnanguta vaidlustaja väide, et pakkumuse esitamise ettepanekus esitatud müügikanali mõiste on vastuoluline, mõiste osaks olev näidisloetelu valest eeldusest lähtuv ja tuleks hindamisel kõrvale jätta. Mõlema pakkuja pakutavas süsteemis on müügikanalite arvud võrdsed. Väide, et vaidlustaja pakkumuses on 20 definitsioonile vastavat kanalit, lähtub eeldusest, et hindamisel tuleb arvestada müügikanali mõiste esimest lauset, jättes kõrvale teises lauses toodud näidisloetelu. Asjaolu, et hankija käsitleb internetikeskkonda ühe müügikanalina, selgub pakkumuse esitamise ettepanekust üheselt ja vaidlustaja pidi sellega arvestama või seda tähtaegselt vaidlustama. Asjaolu, et vaidlustaja pakkumuses on üheksa ettepanekule vastavat müügikanalit, on tuvastatud ka vaidlustuskomisjoni

1. juuni
2. a otsusega. Hankija on hindamisel põhjendatult jätnud müügipunktide arvu sisuliselt arvestamata, sest alamkriteeriumile antud selgituse ebamäärasus ei võimalda pakkumusi müügipunktide osas arvestada; 8) teise hindamiskriteeriumi alamkriteeriumiks 7 on piletimüügisüsteemi avatus ja ühildatavus. Kuna pakkumuse esitamise ettepaneku vaidlustamine ei ole hankemenetluse käesolevas etapis võimalik, jäävad õigusliku hinnanguta vaidlustaja väited, et kuna infosüsteemide mõiste on ettepanekus määratlemata, ei ole käsitletava alamkriteeriumi alusel objektiivne hindamine võimalik, ning et ettepaneku ebamäärasuse tõttu ei olevat vaidlustaja saanud pakkumuses nimetada teisi infosüsteeme, millega tema müügisüsteemi saab ühildada. Hankija on selle alamkriteeriumi puhul hinnanud pakkumusi objektiivselt ja kooskõlas pakkumuse esitamise ettepanekuga. Vaidlustaja pakkumuses on konkreetselt nimetatud neli ühildatavat süsteemi, kolmandate isikute ühispakkumuses on neid kaheksa. Vastavalt sellele on omistatud ka väärtuspunktid. Kuna ettepanekus nõudis hankija konkreetsete süsteemide väljatoomist, ei saanud hindamisel arvestada vaidlustaja pakkumuse väidet, et http(s) ja XML-formaadi kaudu saab tema süsteemi seostada mis tahes väliste süsteemidega.
3. MTÜ Harjumaa Ühistranspordikeskus kaebuses Tallinna Ringkonnakohtule paluti vaidlustuskomisjoni otsus tühistada, jätta vaidlustus rahuldamata ja mõista vaidlustajalt välja hankija kasuks menetluskulud.
4. Tallinna Ringkonnakohtu
5. detsembri
6. a otsusega haldusasjas nr 3-08-1677 jäeti vaidlustuskomisjoni otsus muutmata ja kaebus rahuldamata. MTÜ-lt Harjumaa Ühistranspordikeskus mõisteti AS Sertifitseerimiskeskus kasuks välja menetluskulud 20 000 krooni. Põhjendused olid järgmised: 1) hankija on pakkumuste hindamisel rikkunud

§ 50lg-tes 1 ja 2 sätestatud pakkumuste hindamise korda.

Hankija on sisuliselt kehtestanud väljaspool pakkumuse esitamise ettepanekut metoodika, kus ettepanekus nimetatud alamkriteeriumid on jagatud positsioonideks, mida hinnatakse omakorda väärtuspunktide abil. Hankija ei ole pakkumuse hindamisel juhindunud ainult hanke alusdokumentides sätestatud pakkumuste hindamise kriteeriumidest ja pakkumuste hindamise korda on täiendatud. Hindamiskriteeriumide kirjeldamine on ettepanekus vajalik selleks, et pakkujad saaksid piisava teabe hindamiskriteeriumide sisu ja osakaalu ning hindamise korraldamise kohta, et nad teaksid sellega pakkumuse koostamisel arvestada. Antud juhul ei olnud kaebajal aga võimalik ette näha, et kriteeriumi 2 hindamine toimub hindamisaktis näidatud viisil, ja sellega pakkumuse koostamisel arvestada. Kaebajal ei olnud võimalik ette näha, mil viisil leitakse ja omistatakse teise hindamiskriteeriumi alamkriteeriumide väärtuspunktid; 2) ringkonnakohus ei jaganud kaebaja arusaama, et vaidlustuskomisjon oleks pidanud analüüsima, kas vaidlustajal on reaalne võimalus hankekonkurss võita, ning vastupidisele seisukohale asumise korral jätma vaidlustuse rahuldamata sõltumata sellest, et vaidlustuskomisjon tuvastas Riigihangete seaduse rikkumise pakkumuste hindamisel. Selline seisukohavõtt eeldaks hinnangu andmist, milline pakkumus osutus õiguspärase hindamise korral edukaks ja milline mitte, st eelotsustuse korras pakkumuste hindamist hankija asemel. Vaidlustuskomisjon ja kohus ei saa asuda eelotsustuse korras hankija asemel pakkumusi hindama, vaid saavad üksnes kontrollida hankija otsuse õiguspärasust. Ka ei saa nõustuda kaebaja väidetega vaidlustaja pahatahtlikkusest ja tema pakkumuse edukaks osutumise ilmselgest võimatusest olukorras, kus enne esmakordset vaidlustamist omistati pakkumusele teise hindamiskriteeriumi alusel 48-st võimalikust 42 väärtuspunkti ning pärast vaidlustamist 26,9 punkti. Juba ainuüksi samade andmete sedavõrd erinev hindamine annab alust kahelda tulemuse objektiivsuses; 3) kaebuse väited ei anna alust vaidlustuskomisjoni otsuse tühistamiseks. Puudub vajadus kontrollida vaidlustuskomisjoni otsuse õiguspärasust vaidlustaja väidete alusel; 4) kuna ringkonnakohus ei teinud otsust kaebaja kasuks, jäeti kaebaja menetluskulud tema enda kanda. AS Sertifitseerimiskeskus menetluskulude väljamõistmise taotlus rahuldati osaliselt, vajalikuks ja põhjendatuks peeti esindajakuluks 20 000 krooni, mis mõisteti välja kaebuse esitajalt. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 8. MTÜ Harjumaa Ühistranspordikeskus kassatsioonkaebuses palutakse ringkonnakohtu ja vaidlustuskomisjoni otsused tühistada ning teha uus otsus, millega jätta AS Sertifitseerimiskeskus vaidlustus rahuldamata. AS-lt Sertifitseerimiskeskus mõista välja menetluskulud. Kassaatori arvates kohaldas ringkonnakohus vääralt materiaalõigusnorme ja rikkus oluliselt menetlusõigust. Materiaalõiguse väär kohaldamine seisnes selles, et ringkonnakohus nõustus täielikult vaidlustuskomisjoni eksliku tõlgendusega

§ 50lg-te 1 ja 2 kohta.

Ekslik on ka seisukoht, et vaidlustuskomisjonil ja kohtul puudub võimalus anda hinnang sellele, kas AS Sertifitseerimiskeskus pakkumus on ilmselgelt eduperspektiivita või mitte. Menetlusnormi oluline rikkumine seisneb selles, et ringkonnakohus jättis analüüsimata valdava osa kaebuses ja kohtuistungil esitatud väidetest. Kassatsioonkaebuse täienduses märgitakse, et

§ 50

lg 1 ja lg 2 tõlgendamisel tuleb analüüsida ka direktiivi 2004/18/EÜ artiklit 53 ja preambuli punkti

1. Artikkel 53 põhineb omakorda sellele eelnenud direktiivi 92/50 artiklil 36 ja selle tõlgendamist puudutaval Euroopa Kohtu praktikal. Euroopa Kohtu
2. novembri
3. a otsuse kohtuasjas C-331/04 ATI EAC e Viaggi di Maio faktilised asjaolud praktiliselt kattuvad käesoleva asja asjaoludega. Otsuse p-s 32 märgitakse, et direktiivi 92/50 artiklit 36 tuleb tõlgendada nii, et ühenduse õigusega ei ole vastuolus see, kui hankija annab konkreetse kaalu eelnevalt koostatud lepingu sõlmimise kriteeriumi alamkriteeriumidele, teostades viimaste vahel tellija poolt lepingudokumentide või hanketeate koostamise ajal selle kriteeriumi raames ette nähtud punktide arvu liigendamise, kui on täidetud kolm sealtoodud eeldust. Samamoodi tuleb tõlgendada

§ 50lg-t 1 ja lg-t 2.

Seega on alamkriteeriumide eest antavate punktide liigendamine õiguspärane, kui on täidetud nimetatud kolm eeldust. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

1. Halduskolleegium leiab, et käesolevas asjas on vajalik anda hinnang sellele, kas Tallinna Ringkonnakohus oli pädev läbi vaatama antud riigihankevaidlust.
2. Käesolevas asjas esitas AS Sertifitseerimiskeskus vaidlustuskomisjonile vaidlustuse MTÜ Harjumaa Ühistranspordikeskus
3. juuli
4. a käskkirja nr 6 peale. Kuna MTÜ Harjumaa Ühistranspordikeskus ei nõustunud vaidlustuskomisjoni
5. augusti
6. a otsusega, siis esitas ta kaebuse Tallinna Ringkonnakohtule. Kohtule kaebuse esitamisel lähtus ta

§ 129lg-st 1.

Nimetatud säte oli ringkonnakohtule aluseks kaebuse menetlusse võtmisel. 11.

§ 129

lg 1 sätestab: "Kaebus vaidlustuskomisjoni otsuse peale esitatakse hankija asukoha järgsele ringkonnakohtule ning selle menetlusele kohaldatakse halduskohtumenetluse seadustikus apellatsioonkaebuse kohta sätestatut käesolevas peatükis sätestatud erisustega. Halduskohus ei ole esimeses astmes pädev läbi vaatama kaebusi käeoleva seaduse § 117 lõigetes 2 ja 3 nimetatud asjades." See säte välistab riigihanke asjades kaebuse esitamise halduskohtule. 12. Riigikohtu üldkogu hindas

§ 129lg 1 vastavust Põhiseadusele (PS) ja 8.

juuni 2009. a otsusega asjas nr 3-4-1-7-08 tunnistas

§ 129lg 1 Põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks.

Üldkogu põhjendas otsust järgmiselt: 1)

§ 129

lg 1 on vastuolus PS § 149 lg-ga 2, mille kohaselt ringkonnakohtud on teise astme kohtud ning vaatavad apellatsiooni korras läbi esimese astme kohtu lahendeid.

§ 129

lg 1 kohustab ringkonnakohut vaatama

§ 117

lg-tes 2 ja 3 nimetatud asjades tõusetunud riigihankevaidlusi läbi esimese astme kohtuna. Lisaks kohustab see säte vaatama apellatsiooni korras läbi vaidlustuskomisjoni otsuseid. Vaidlustuskomisjon ei ole PS § 149 lg-s 2 nimetatud esimese astme kohus, mille otsuseid ringkonnakohus Põhiseaduse kohaselt apellatsiooni korras läbi vaatab. Vaidlustuskomisjon on kohtuväliselt vaidlusi lahendav haldusorgan. Vaidlustuskomisjon ei ole osa PS §-s 148 kirjeldatud kohtusüsteemist. Vaidlustuskomisjoni liikmeid ei saa pidada kohtunikeks PS § 147 tähenduses ja liikmeid ei nimetata ametisse eluaegsetena. Vaidlustuskomisjonis toimuv haldusmenetlus ei ole ka menetlusosalistele tagatud menetluslikelt garantiidelt võrreldav kohtumenetlusega; 2)

§ 129

lg 1 on vastuolus ka PS § 149 lg-ga 1, mis sätestab, et maa- ja linnakohtud ning halduskohtud on esimese astme kohtud.

§ 129

lg 1 välistab

§ 117lg-tes 2 ja 3 nimetatud riigihankeasjades halduskohtusse pöördumise.

Seetõttu algavad riigihankeid puudutavad kohtuasjad teise astme kohtust. Halduskohtu välistamine riigihankevaidluste menetlusest ei vasta PS § 149 lg-s 1 väljendatud põhimõttele, mille kohaselt kohtuasjad algavad esimese astme kohtust; 3) esimese kohtuastme välistamine riigihankevaidluste lahendamisest on vastuolus ka PS § 146 esimese lausega koostoimes PS §-ga 4. PS § 146 esimese lause kohaselt mõistab õigust kohus. PS §-s 4 on väljendatud võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõte. Ühe kohtuastme välistamine kindlate kohtuasjade lahendamiselt selliselt, et selle asemel asub neid vaidlusi lahendama haldusorgan, tähendab sisuliselt kohtuvõimu pädevuse kitsendamist; 4) üldkogu otsus ei mõjuta hankija tegevuse vaidlustamist kohustuslikus kohtueelses menetluses vaidlustuskomisjonis ega vaidlustuskomisjoni otsuse peale kohtusse pöördumise regulatsiooni, mis on sätestatud

§ 129

lg-tes 2, 3 ja 4; 5)

§ 129

lg 1 vastuolu tõttu Põhiseadusega ei olnud ringkonnakohtul pädevust vaadata läbi vaidlustuskomisjoni otsuse peale esitatud kaebust. Seetõttu ei olnud tal ka pädevust esitada seda kaebust sisuliselt lahendades põhiseaduslikkuse järelevalve taotlust. Niisuguses olukorras ei saa üldkogu ringkonnakohtu otsuses Põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistatud ja kohaldamata jäetud sätete osas põhiseaduslikkuse järelevalve taotlust läbi vaadata.

1. Kuna Riigikohtu üldkogu viidatud otsusest tulenevalt ei olnud Tallinna Ringkonnakohtul pädevust läbi vaadata vaidlustuskomisjoni otsuse peale esitatud kaebust, siis tuleb Tallinna Ringkonnakohtu
2. detsembri
3. a otsus haldusasjas nr 3-08-1677 tühistada ja saata MTÜ Harjumaa Ühistranspordikeskus kaebus lahendamiseks Tallinna Halduskohtule.
4. MTÜ Harjumaa Ühistranspordikeskus kassatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt. Kautsjon kuulub tagastamisele. Kuna kaebus saadetakse lahendamiseks esimese astme kohtule, siis ei vaata halduskolleegium läbi menetluskulude väljamõistmise taotlust. Jüri Põld, Indrek Koolmeister, Harri Salmann