Obsah (8)

§ 39§ 3§ 40§ 41§ 42§ 129§ 117§ 119

RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine RESOLUTSIOON Eesti Vabariigi nimel

§-dega 1 ja 3, mille kohaselt peab hankija tagama konkurentsitingimuste efektiivse ärakasutamise, kohtlema kõiki isikuid võrdselt ja mittediskrimineerivalt ning jälgima, et kõik isikutele seatavad piirangud ja kriteeriumid oleksid riigihanke eesmärgi suhtes proportsionaalsed, asjakohased ja põhjendatud. Vaidlustati hanketeates märgitud kvalifitseerimise tingimused lepingu täitmise tagatise, pakkujate majandusliku- ja finantsseisundi ning tehnilise ja kutsealase pädevuse kohta. Vaidlustuses märgiti, et

1. a kevadel toimus juba riigihange Keila Gümnaasiumi uue hoone ehitustööde teostamiseks (registreerimisnumber 103181), kus pakkumuste maksumused olid 155 miljonist kuni 174 miljoni kroonini (ilma hankija reservi ja käibemaksuta). Arvestades tänast olukorda ehitusturul maksumused ei suurene, vaid pigem vähenevad. Sellel riigihankel vähenevad maksumused veelgi, sest hange on jagatud osadeks, teatud tööde (vundamendid, pumpla, välisrajatised jne) teostamiseks on juba sõlmitud ehitusfirmaga leping umbes 12,5 miljonile kroonile. Väljakujunenud praktika kohaselt on olnud lepingu täitmise tagatis kuni 10% hanke maksumusest. Praegune tingimus 50 miljonit krooni (25% eeldatavast hanke maksumusest) on ebaproportsionaalne ja ahistav. Nõue, et ettevõttel peab olema vabu vahendeid 25% eeldatavast maksumusest ei tulene Riigihangete seadusest ja on vastuolus majanduse toimimisega, sest ettevõte ei hoia oma arvetel vabu vahendeid, raha on pidevas liikumises. Sellist nõuet ei saa kehtestada ka vaatamata asjaolule, et hanketeate tingimuse kohaselt tasub hankija tööde eest üks kord kvartalis. Kokku nõuab hankija rahalisi vahendeid (tagatis, vabad vahendid) 100 miljonit krooni, mis ei ole põhjendatud. Hankija on seadnud pakkujatele väga kõrged tingimused meelevaldselt. Tingimus, et 200 miljonit krooni maksva hoone ehitamiseks on vaja eelnev sama või suurema maksumusega kolme objekti ehitamise kogemus, tekitab piiratud ringi ehitusettevõtjaid, kes saavad sellistel hangetel konkureerida ja teistele on hankeuks suletud. Mõistlik oleks, kui pakkuja on eelnevalt ehitanud näiteks ühe käesoleva hankega võrreldes 70%-se maksumusega (140 miljonit krooni) hoone. Arusaamatu on ka tingimus vähemalt 30 miljoni kroonise hoone ehitamise kohta. Kui ettevõte on juba ehitanud 200 miljonit maksva hoone, siis on selge, et saadakse hakkama ka väiksema maksumusega hoone ehitamisega.
2. Vaidlustuskomisjoni
3. septembri
4. a otsusega nr 112-08/108051 rahuldati vaidlustus osaliselt ja kohustati hankijat viima hanketeade vastavusse õigusaktides sätestatud nõuetega. Vaidlustuskomisjon pidas õigusvastaseks hanketeate p-s III.2.2)3 esitatud nõuet kvalifitseerimise tingimusele (50 miljoni krooni olemasolu pakkujal tööde teostamise eesmärgil) vastavuse tõendamise kohta. Vaidlustuskomisjon leidis, et krediidiasutuse tõendi kohta esitatud nõuet võib tõlgendada ka selliselt, et krediidiasutuse kinnitus lepingu sõlmimise kohta peab viitama konkreetselt selle hankelepingu rahastamiseks sõlmitud lepingule. See ei ole aga hankelepingu täitmise eeldusena vajalik, ei ole kvalifikatsiooni kontrollimisel asjakohane ja on vastuolus

§ 39lg-ga 1.

Vaidlustuskomisjon pidas

§ 3

p-st 2 tuleneva printsiibiga (läbipaistvus ja kontrollitavus) vastuolus olevaks ka selles punktis kasutatud määratlemata õigusmõistet "vabad rahalised vahendid". Muus osas pidas aga vaidlustuskomisjon vaidlustatud punkte õiguspärasteks. Vaidlustuskomisjon mõistis hankijalt vaidlustaja kasuks välja osa tasutud riigilõivust 5000 krooni (tasutud oli 20 000 krooni) vastavalt rahuldatud osale (25%).

1. Facio Ehituse AS esitas Tallinna Ringkonnakohtule kaebuse vaidlustuskomisjoni otsuse tühistamiseks osas, millega jäeti tema vaidlustus rahuldamata. Kaebuses paluti uue otsuse tegemist, millega rahuldada vaidlustus täielikult. Väited olid järgmised: 1) ebaproportsionaalne on hankelepingu eeldatav maksumus 200 miljonit krooni. Hankija kuulutas ka varem välja sama objekti hanke, maksumus oli siis 155 miljonit kuni 174 miljonit krooni. Hankija sõlmis eraldi lepingu vundamenditööde jne tegemiseks umbes summas 12,5 miljonit krooni ja selle eest tehakse osa esialgse hanke sisuks olnud töödest. See summa tuleb arvata maha eelmisel hankel esitatud pakkumusest. Ehitushinnad on langenud. Ei olnud alust eeldada, et hankel hind tõuseb neljandiku võrra. Isegi kui vahepeal on tehtud projektis muudatusi, ei tekiks sellist hinnatõusu. Koos käibemaksuga võiks lepingu eeldatav maksumus olla 180 miljonit krooni; 2) kvalifitseerimistingimuste eesmärgiks on tagada, et pakkujad oleksid võimelised lepingut täitma. Eesmärgiks ei saa olla pakkujate arvu vähendamine või lepingu suunamine konkreetsele isikule. Proportsionaalsuse hindamisel tuleb sellest lähtuda; 3) ebaproportsionaalsed on kõik tingimused, mille puhul on ilmne, et sama eesmärgi võib saavutada ka leebemate tingimustega. Ebaproportsionaalselt karmide nõuete kehtestamise õigustuseks ei saa olla vabandus, et hankijal puudub spetsialist hankemenetluse ettevalmistamisel. Seadus võimaldab pidada ka tehnilist dialoogi; 4) p III.2.2) on ebaproportsionaalne samadel põhjustel (50 miljoni krooni olemasolu tööde teostamise eesmärgil). Sellise summa kasutuna hoidmine pangakontol ei garanteeri, et lepingu täitmiseks vajalikud vahendid on olemas ja ei taga lepingu täitmist. Soovitud summa ei tohiks ületada 10% lepingu eeldatavast maksumusest (15 miljonit krooni); 5) ebaproportsionaalne on nõue varasema kolme vähemalt 200 miljoni kroonise maksumusega projekti olemasolu kohta, sest varasemate projektide maksumus ületab ühe neljandiku võrra praeguse projekti eeldatava maksumuse (s.o 150 miljonit krooni). Ei ole vahet, kas projekti maksumus on 200 või 100 miljonit, juhul kui pole tehnoloogilisi erilahendusi. Käesolevaid kvalifitseerimistingimusi on võimelised täitma Eestis vaid viis suuremat ehitusfirmat, kuid samas on sellist koolihoonet võimelised ehitama ka väiksemad firmad. Nõue võiks olla 100 miljonit krooni; 6) 50 miljoni kroonine lepingu täitmise tagatis moodustab 30% lepingu eeldatavast maksumusest. Tagatis on pakkujale äärmiselt koormav, sest eeldab käibevahendite kasutuna seismist, hävitab konkurentsi, tõstab hankelepingu hinda ja mõjutab negatiivselt majandust. Tagatis võiks olla 10% lepingu eeldatavast maksumusest.
2. Tallinna Ringkonnakohtu
3. detsembri
4. a otsusega haldusasjas nr 3-08-1994 rahuldati kaebus osaliselt. Tühistati vaidlustuskomisjoni otsus osas, millega jäeti rahuldamata AS Facio Ehituse AS vaidlustus hanketeate p III.2.3)2 alapunkt c peale. Tehti uus otsus, millega tühistati nimetatud punkt. Tühistati ka vaidlustuskomisjoni otsus menetluskulude jaotamise osas ja tehti uus otsus, millega mõisteti Facio Ehitus AS kasuks välja vaidlustusmenetluses tasutud riigilõivust (20 000 krooni) 10 000 krooni vastavalt rahuldatud osale (50%). Facio Ehituse AS kasuks mõisteti välja ka ringkonnakohtus tasutud riigilõivust (20 000 krooni) 6667 krooni vastavalt kaebuse rahuldamise osale. Põhjendused olid järgmised: 1) ringkonnakohus nõustus vaidlustuskomisjoniga selles, et üldsõnaline tagatise suuruse nimetamine hanketeates ei too kaebajale kaasa iseseisvaid õiguslikke tagajärgi ja seetõttu ei hinnata p III.1.1) õiguspärasust; 2)

§ 39

lg 1 teisest lausest ja § 3 p-st 3 tuleneb, et kvalifitseerimistingimus peab olema proportsionaalne oma eesmärgi suhtes ja ei tohi olla ebaproportsionaalselt range põhjendamatute takistuste tegemisel. Meetme proportsionaalsust hinnatakse ka kohasuse ja vajalikkuse kriteeriumi abil. Tingimus on kohane, kui sellele vastavus väljendab pakkuja võimet lepingut nõuetekohaselt täita. Tingimus on vajalik, kui pakkuja võimet lepingut nõuetekohaselt täita ei ole võimalik sama veenvalt tõendada leebema tingimuse abil. Õige on vaidlustuskomisjoni seisukoht, et tingimuste õiguspärasuse üle otsustamisel tuleb hinnata, kas see tingimus on eeldatavalt asjakohane, piisav ja paras, et kõik sellele vastavad isikud võiks eelduslikult olla võimelised lepingut täitma ja nende isikute ring ei oleks põhjendamatult kitsendatud. Tingimust võib pidada õigusvastaseks, kui see ei ole oma mahu või olemuse tõttu lepingu täitmise võime eeldusena vajalik või ei anna piisavat teavet pakkuja võimekuse kohta. Sellise olukorraga on tegemist ka juhul, kui tingimustele vastavad isikud on eelduslikult võimelised hankelepingut täitma - sel juhul kitsendaks tingimus potentsiaalsete hankemenetluses osalejate ringi põhjendamatult; 3) p III.2.2)3 nõue ei tähenda, et pakkuja peaks hankemenetluse või lepingu täitmise ajal omama pangakontol vabu rahalisi vahendeid 50 miljonit krooni, piisab ka sellest, et pakkuja tõendab, et tal on vajaduse korral võimalik sellises ulatuses rahalisi vahendeid lepingu täitmiseks enda käsutusse saada. See tingimus ei välju

§ 40

lg 1 p 1 raamest, mis lubab pakkujatelt nõuda tõendit, mis näitab, et pakkuja käsutuses on lepingu täitmise tagamiseks vajalikud rahalised vahendid või tal on võimalus neid saada; 4) lepinguliste tööde eeldatav maksumus on 200 miljonit krooni ja tööde kestus 12 kuud. Punkti III.1.

1. kohaselt peab töövõtja teostama oma vahendite arvel töid vähemalt 3 kuu jooksul (neljandik ehitusperioodist). Hankelepingu esemeks olevate tööde iseloomuga on selline nõue kooskõlas. Tingimus on kohane, sest on seotud pakkuja võimega finantseerida töid 50 miljoni krooni ulatuses. Tingimus on vajalik, sest pole teada muid pakkuja jaoks leebemaid tingimusi, mis tema võimet sama hästi tõendaksid. Tingimus on mõõdukas, sest selle täitmine ei ole pakkuja jaoks ebamõistlikult raske; 5) p III.2.3)2 tingimus (viimase viie aasta jooksul peatöövõtjana ehitatud kolm hoonet minimaalse maksumusega igaüks 200 miljonit krooni) on kohane, kuna pakkuja kogemus hoone püstitamisel kajastab tema võimet lepingut nõuetekohaselt täita. Tingimust ei saa pidada vajalikuks juhul, kui see tingimus ka leebemal kujul annaks hankijale sellist kindlust piisavalt. Pakkuja kogemust analoogilistel ehitustöödel võimaldab kontrollida p III.2.3)
2. Hankija selgitas, et kui pakkuja on sama aja jooksul püstitanud suurema maksumusega hooneid, on tehniline ja kutsealane pädevus tagatud suuremal määral. Need väited ei ole siiski piisavad. Ei saa juhinduda üksnes kaalutlustest, et pakkuja pädevus peab olema tõendatud võimalikult suurel määral. See viib ebamõistlikult rangete tingimuste kehtestamiseni. Sellise tingimuse vajalikkus ei ole enesestmõistetav ja väljaspool kahtlust. Kahtluse korral tingimuse vajalikkuse osas lasub põhjendamise kohustus hankijal. Hankija ei ole põhjendanud, miks ei piisa selleks, et veenduda pakkuja tehnilises võimekuses hankelepingu esemeks olevaid ehitustöid teostada, vähemast kui 200 miljoni kroonise ehitise ehitamise kogemusest. Hankija ei ole selgitanud, miks ei piisa näiteks 140 miljoni kroonise maksumusega objekti ehitamise kogemusest. Seega ei ole põhjendatud tingimus juba ühe 200 miljoni kroonise ehitise püstitamise kogemuse osas, rääkimata kolmest objektist. Kuna hankija ei ole toonud esile kvalitatiivseid erinevusi 200 miljoni kroonise maksumusega või näiteks sellest 70% moodustava maksumusega hoone ehitamise vahel, siis ei veena kohut selle tingimuse vajalikkuses ka hankija väide hankelepingu kriitilisest ajakavast. Pakkuja võime ühele tellijale 12 kuu jooksul 200 miljoni krooni eest ehitustöid teostada taandub pakkuja majanduslikule suutlikkusele ja seda on otstarbekas kontrollida pakkuja majandus- ja finantsseisundit iseloomustavate tingimuste kaudu. Punkti III.2.2)1 kohaselt pidi pakkuja netokäive ehitamise valdkonnas viimasel kolmel lõppenud majandusaastal olema igal aastal olnud vähemalt 500 miljonit krooni. Selle tingimuse olemasolu hanketeates süvendab veelgi kahtlust selle tingimuse vajalikkuses. Seetõttu pidas ringkonnakohus p-s III.2.3)2 alapunktis c sätestatud kvalifitseerimistingimust ebaproportsionaalseks ja vastuolus olevaks

§ 39lg-ga 1.

1. Hankeleping nimetatud riigihankes sõlmiti
2. jaanuaril
3. a. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
4. Keila Hariduse Sihtasutuse kassatsioonkaebuses palutakse ringkonnakohtu otsus tühistada osas, millega ringkonnakohus vaidlustuskomisjoni otsuse tühistas ja jätta jõusse vaidlustuskomisjoni otsus. Kassaator leiab, et ebaõige on ringkonnakohtu järeldus, et hanketeate p III.2.3)2 alapunkt c on ebaproportsionaalne ja vastuolus

§ 39lg-ga 1.

Ringkonnakohus kohaldas ebaõigesti

§ 39lg-t 1 ning § 41 lg 1 p 1 ja lg-t 2.

Nimetatud hanketeate kvalifitseerimise tingimus on õiguspärane ja vaidlustuskomisjoni seisukoht on õige. Ringkonnakohus jättis tähelepanuta

§ 39

lg 1 selle osa, mille kohaselt peavad kvalifitseerimistingimused olema vastavuses hankelepingu esemeks olevate ehitustööde olemuse, kogemuse ja otstarbega. Hankijal on õigus kehtestada nõue, et pakkuja peab tõendama lepingu esemeks olevate tööde eeldatava maksumusega võrdse maksumusega tööde teostamise kogemust. Selline tingimus on proportsionaalsuse testi tähenduses vajalik, sest sellise tööde kogusega võrdse töö teostamise kogemus tõendab piisavalt lepingu täitmise võimekust. Mis tahes madalam näitaja toob kaasa kahtluse, kas kogemus on piisav. Ebaproportsionaalne võib olla see tingimus juhul, kui on teada, et tööde maksumus on nii kõrge, et mitte ühelgi ei ole võimalik seda täita või vaid ühel-kahel on võimalik tingimus täita. Siis ei täida see tingimus oma eesmärki ja oleks ebaproportsionaalne ebakohasuse (ebasobivuse) tõttu. Selliseid asjaolusid antud juhul ei esinenud, sest pakkumusi esitati kokku seitse. Ringkonnakohus ei tuvastanud erakordseid asjaolusid, mis võiks kahtluse alla seada hankelepingu esemeks olevate tööde eeldatava maksumusega võrdse maksumusega tööde teostamise kogemuse vajalikkuse. Ringkonnakohus taandas põhjendamatult pakkuja võimekuse hankelepingut täita üksnes tema majanduslikule suutlikkusele. Majanduslikule ja finantsseisundile kehtestatud nõuded (

§ 40

lg 1) ei saa tõendada pakkuja tehnilist ja kutsealast pädevust (

§ 41lg 1).

Seetõttu ei saa

§ 40

lg 1 alusel kehtestatud nõuete olemasolust järeldada, et mõni

§ 41lg 1 alusel kehtestatud nõuetest on mittevajalik.

Kui pakkuja tõendab, et ta on peatöövõtjana teostanud vähemalt 200 miljonit krooni maksva hoone ehitustöid, siis nähtub sellest, et pakkujal on kogemus selliste tööde teostamiseks (peatöövõtja puhul eelkõige objektil tööde korraldamist ja juhtimist). Asjaolu, et ehitusettevõtjal on selles valdkonnas netokäive 500 miljonit krooni aastas, ei ütle pakkuja peatöövõtjana suuremahuliste objektide ehitamise kogemuse kohta midagi, sest käibe suurusest ei nähtu, kas töid on teostatud peatööettevõtjana või mitte, milliseid objekte on ehitatud jne. Ringkonnakohtu hinnangul piisanuks pakkujate kvalifitseerimisel vaid p-s III.2.2)1 kehtestatud tingimusest (ehitamise valdkonnas netokäibe nõue). Ringkonnakohus kohaldas ebaõigesti (jättis kohaldamata)

§ 42

lg 2, mis kohustab hankijat seadma kvalifitseerimise tingimuseks nn referentsobjektide olemasolu (

§ 41lg 1 p 1).

Seetõttu oleks tulnud jätta Facio Ehituse AS kaebus tervikuna rahuldamata ja vaidlustuskomisjoni otsus muutmata. Menetluskulud oleks tulnud jätta Facio Ehituse AS kanda.

1. Facio Ehituse AS kirjalikus vastuses kassatsioonkaebusele leitakse, et ringkonnakohtu otsus on õige ja kassatsioonkaebus tuleks jätta rahuldamata. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
2. Halduskolleegium leiab, et käesolevas asjas on vajalik anda hinnang sellele, kas Tallinna Ringkonnakohus oli pädev läbi vaatama antud riigihankevaidlust.
3. Käesolevas asjas esitas Facio Ehituse AS vaidlustuse Keila Hariduse Sihtasutuse
4. septembri
5. a hanketeate nr 108051 peale vaidlustuskomisjonile. Kuna Facio Ehituse AS ei nõustunud vaidlustuskomisjoni
6. septembri
7. a otsusega, siis esitas ta kaebuse Tallinna Ringkonnakohtule. Kohtule kaebuse esitamisel lähtus ta

§ 129lg-st 1.

Nimetatud säte oli ringkonnakohtule aluseks kaebuse menetlusse võtmisel. 12.

§ 129

lg 1 sätestab: "Kaebus vaidlustuskomisjoni otsuse peale esitatakse hankija asukoha järgsele ringkonnakohtule ning selle menetlusele kohaldatakse halduskohtumenetluse seadustikus apellatsioonkaebuse kohta sätestatut käesolevas peatükis sätestatud erisustega. Halduskohus ei ole esimeses astmes pädev läbi vaatama kaebusi käesoleva seaduse § 117 lõigetes 2 ja 3 nimetatud asjades." See säte välistab riigihanke asjades kaebuse esitamise halduskohtule kui esimese astme kohtule. 13. Riigikohtu üldkogu hindas

§ 129lg 1 vastavust Põhiseadusele (PS) ja 8.

juuni 2009. a otsusega asjas nr 3-4-1-7-08 tunnistas

§ 129lg 1 Põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks.

Üldkogu põhjendas otsust järgmiselt: 1)

§ 129

lg 1 on vastuolus PS § 149 lg-ga 2, mille kohaselt ringkonnakohtud on teise astme kohtud ning vaatavad apellatsiooni korras läbi esimese astme kohtu lahendeid.

§ 129

lg 1 kohustab ringkonnakohut vaatama

§ 117

lg-tes 2 ja 3 nimetatud asjades tõusetunud riigihankevaidlusi läbi esimese kohtuastmena. Lisaks kohustab see säte vaatama apellatsiooni korras läbi vaidlustuskomisjoni otsuseid. Vaidlustuskomisjon ei ole PS § 149 lg-s 2 nimetatud esimese astme kohus, mille otsuseid ringkonnakohus Põhiseaduse kohaselt apellatsiooni korras läbi vaatab. Vaidlustuskomisjon on kohtuväliselt vaidlusi lahendav haldusorgan. Kuigi teatud liiki haldusvaidluste lahendamise kohustuse panemine haldusorganile ei ole Põhiseadusega vastuolus, ei ole selline haldusorgan osa PS §-s 148 kirjeldatud kohtusüsteemist. Vaidlustuskomisjoni liikmed on oma otsuste langetamisel sarnaselt kohtunikega sõltumatud ja nende sõltumatuse tagatised kattuvad osaliselt kohtunike omadega (

§ 119), kuid neid ei saa pidada kohtunikeks PS § 147 tähenduses.

Vaidlustuskomisjoni liikmeid ei nimetata ametisse eluaegsetena. Lisaks ei ole nende ametisse nimetamisel tagatud sõltumatus täitevvõimust, nagu see on PS § 150 kohaselt tagatud kohtunike puhul. Vaidlustuskomisjonis toimuv haldusmenetlus ei ole ka menetlusosalistele tagatud menetluslikelt garantiidelt võrreldav kohtumenetlusega; 2)

§ 129

lg 1 on vastuolus ka PS § 149 lg-ga 1, mis sätestab, et maa- ja linnakohtud ning halduskohtud on esimese astme kohtud.

§ 129

lg 1 välistab

§ 117lg-tes 2 ja 3 nimetatud riigihankeasjades halduskohtusse pöördumise.

Riigihankeid puudutavad kohtuasjad algavad seetõttu teise astme kohtust. Halduskohtu välistamine riigihankevaidluste menetlusest ei vasta PS § 149 lg-s 1 väljendatud põhimõttele, mille kohaselt kohtuasjad algavad esimese astme kohtust; 3) esimese kohtuastme välistamine riigihankevaidluste lahendamisest on vastuolus ka PS § 146 esimese lausega koostoimes PS §-ga 4. PS § 146 esimese lause kohaselt mõistab õigust kohus. PS §-s 4 on väljendatud võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõte. Niisuguse seaduse vastuvõtmine, millega halduskohus välistatakse kindlate kohtuasjade lahendamiselt selliselt, et selle asemel asub neid vaidlusi lahendama haldusorgan, tähendab sisuliselt kohtuvõimu pädevuse kitsendamist; 4) üldkogu otsus ei mõjuta hankija tegevuse vaidlustamist kohustuslikus kohtueelses menetluses vaidlustuskomisjonis ega vaidlustuskomisjoni otsuse peale kohtusse pöördumise regulatsiooni, mis on sätestatud

§ 129

lg-tes 2, 3 ja 4; 5)

§ 129

lg 1 vastuolu tõttu Põhiseadusega ei olnud ringkonnakohtul pädevust vaadata läbi vaidlustuskomisjoni otsuse peale esitatud kaebust. Seetõttu ei olnud tal ka pädevust esitada seda kaebust sisuliselt lahendades põhiseaduslikkuse järelevalve taotlust. Niisuguses olukorras ei saa üldkogu ringkonnakohtu otsuses Põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistatud ja kohaldamata jäetud sätete osas põhiseaduslikkuse järelevalve taotlust läbi vaadata.

1. Kuna Riigikohtu üldkogu viidatud otsusest tulenevalt ei olnud Tallinna Ringkonnakohtul pädevust läbi vaadata vaidlustuskomisjoni otsuse peale esitatud kaebust, siis tuleb Tallinna Ringkonnakohtu
2. detsembri
3. a otsus haldusasjas nr 3-08-1994 tühistada ja saata Facio Ehituse AS kaebus lahendamiseks Tallinna Halduskohtule.
4. Keila Hariduse Sihtasutuse kassatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt. Kautsjon kuulub tagastamisele. Kuna kaebus saadetakse lahendamiseks esimese astme kohtule, siis ei vaata halduskolleegium läbi menetluskulude väljamõistmise taotlust. Jüri Põld, Indrek Koolmeister, Harri Salmann