3-4-1-7-08

Riigikohtu liikmete Lea Kivi, Peeter Jerofejevi, Henn Jõksi ja Tambet Tampuu eriarvamus Riigikohtu üldkogu otsuse asjas nr 3-4-1-7-08 juurde

1. Erinevalt Riigikohtu üldkogu enamusest, ei nõustu me üldkogu otsustusega jätta sisuliselt lahendamata Tallinna Ringkonnakohtu taotlus RHS § 126 lg 6 ja § 129 lg 2 põhiseaduspärasuse kontrollimiseks ning tunnistada omaalgatuslikult põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks RHS § 129 lg 1, ja seda järgmistel põhjustel.
2. Vastavalt PSJKS § 4 lg-le 1 kontrollib Riigikohus õigustloova akti vastavust põhistatud taotluse, kohtuotsuse või -määruse alusel. Riigikohus ei ole küll seotud taotluse, kohtuotsuse või -määruse põhistusega, kuid asja lahendamisel kohtuotsuse või -määruse alusel võib Riigikohus tunnistada kehtetuks või põhiseadusega vastuolus olevaks õigustloova akti, välislepingu või selle sätte, mis on kohtuasja lahendamisel asjassepuutuv (PSJKS § 14 lg-d 1 ja 2).
3. Riigikohtu varasema praktika kohaselt saab asjassepuutuv olla norm, mis on kohtuasja lahendamisel otsustava tähtsusega. Norm on otsustava tähtsusega siis, kui kohus peaks asja lahendades normi põhiseadusele mittevastavuse korral otsustama teisiti kui selle põhiseadusele vastavuse korral. Asjassepuutuvaks saab lugeda üksnes isiku suhtes kohaldatud normi, mis tegelikult reguleerib vaatlusalust suhet või olukorda. Kui säte ei ole asjassepuutuv, pole kohtulahendiga algatatud konkreetne normikontroll lubatav ning taotlus tuleb jätta läbi vaatamata.
4. Käsitletavat kohtuasja vaatas üldkogu läbi konkreetse normikontrolli käigus, mille "eesmärk on teenida eelkõige põhiõiguste kandjast menetlusosalise huve" - vt Riigikohtu PSJK
5. mai 2008 määrust asjas nr 3-4-1-4-08, p
6. Tallinna Ringkonnakohus algatas põhiseaduslikkuse järelevalve RHS § 129 lg 2 ja § 126 lg 6 osas, tuvastades vastuolu põhiseadusega menetlusosalise isiku taotlusel ja huvides, sest õigusakt, mis välistab õigusabikulude väljamõistmise vaidlustuskomisjonis, riivab isiku põhiõigusi. Tallinna Ringkonnakohus ei algatanud põhiseaduslikkuse järelevalvet aga RHS § 129 lg 1 suhtes, seda tegi Riigikohtu üldkogu ise, algatades konkreetse normikontrolli raames uue, sisuliselt abstraktse normikontrolli.
7. Nagu eelnevalt märgitud, ei saa kohtuotsuse või -määruse alusel põhiseaduslikkuse järelevalve asja lahendamisel Riigikohus minna kaugemale sätetest, mis on kohtuasja lahendamisel asjassepuutuvad. Selline menetluslik piirang on vajalik isikute õiguste efektiivseks kaitsmiseks. Asjassepuutuv oli selles põhiseaduslikkuse järelevalve menetluses norm, mis ei näe ette isikule õigusabikulude väljamõistmist, s.o RHS § 126 lg
8. Põhiseaduslikkuse järelevalve lubatavus RHS § 126 lg 6 osas aga ei sõltu RHS § 129 lg 1 kehtivusest.
9. Seega tunnistades RHS § 129 lg 1 kui ringkonnakohtu pädevust reguleeriva normi põhiseadusevastaseks, eiras Riigikohtu üldkogu sätte asjassepuutuvuse nõuet (mis on menetluslikult lubamatu konkreetses normikontrollis). Tuleb tähele panna, et RHS § 129 lg 1 põhiseadusevastaseks ja kehtetuks tunnistamine kahjustas oluliselt menetlusosalise huve ja õigusi, kelle huvides põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetlus algatati. Lisaks sellele, et jäi lahendamata küsimus õigusabikuludest vaidlustuskomisjonis, mille lahendamiseks isik üldse kohtu poole pöördus, kandis ta ilmselt veel kulutusi Riigikohtupoolsete täiendavate järelepärimistega, mis seondusid RHS § 129 lg 1 põhiseaduspärasuse hindamine lubatavusega. Lea Kivi, Peeter Jerofejev, Henn Jõks, Tambet Tampuu