Obsah (4)

§ 84§ 131§ 98§ 86

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus

) § 131 lg-st 1 lähtudes hagi rahuldada. 4. Kostja II vaidles hagile vastu. Vastuväidete kohaselt kasutasid kostja I endised liikmed kostja I vara ühise tegutsemise lepingu alusel. Tallinna Linnakohtu otsusega läksid E. Sepale kui likvideerijale üle vara valitseja õigused. E. Sepp ei ole kunagi kostja I vara võõrandanud ühingule. E. Sepp võõrandas kostja I vara kostjale II, mille kohta on olemas notariaalselt sõlmitud leping. Hagejad ei ole kinni pidanud

§-s 98 sätestatud tehingu tühistamise korrast. Lisaks on J. Bodrenkova, O. Themas ja T. Kotkas ühingu liikmete üldkoosoleku

1. veebruari
2. a otsusega liikmete hulgast välja arvatud. Luise Saarsalu on ühingust välja arvatud
3. jaanuari
4. a üldkoosoleku otsusega. Väljaandes Ametlikud Teadaanded on
5. aprillil 2004 avaldatud likvideerimise teade, millest nähtub, et ühingu
6. veebruari
7. a üldkoosoleku otsusega on likvideerijaks määratud E. Sepp ning et ühingul ei ole mingit vara. Nimetatud teadet ei ole hagejad vaidlustanud. Seega nõue on alusetu ning põhjendamatu. Ühingu
8. septembri
9. a üldkoosolekul vastuvõetud otsuse p l kohaselt otsustati sundlõpetatud kostjale I kuuluva garaaþi üleandmine tema endiste liikmete poolt asutatavale mittetulundusühingule. Kõik kostja I liikmed olid nõus, et vara antakse üle tasuta. Mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 24 lg 1 kohaselt võib kohus mittetulundusühingu vastu esitatud hagi alusel kehtetuks tunnistada seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva üldkoosoleku otsuse. Nõude aegumistähtaeg on kolm kuud alates otsuse vastuvõtmisest, kuid hagejad ei ole seaduses mainitud tähtaja jooksul üldkoosolekul vastu võetud otsust tühistanud.
10. Harju Maakohus rahuldas
11. aprilli
12. a otsusega hagi ja mõistis kohtukulud välja kostjalt II. Maakohtu otsuse kohaselt ei vaielda selle üle, et
13. septembril 2003 sõlmisid E. Sepp, E. Saðtðenko, Peeter Kesner, O. Themas, J. Bodrenkova, Leonard-Urmas Sepp, Robert Tõrs, L. Saarsalu, Erkki Sepp, Eduard Kohv ja Tiina Ronk ühingu asutamislepingu. Asutamislepingu kohaselt on ülalnimetatud isikud kostja I liikmed, kes asutavad nimetatud garaaþikooperatiivi osakute alusel uue mittetulundusühingu. Ühingu varaks on sundlõpetatud kostjale I kuuluvad garaaþiehitised. Ühingu asutajad volitasid ühiselt E. Seppa sõlmima vara üleandmise lepingut. Kostja I ja kostja II sõlmitud
14. märtsi
15. a notariaalselt tõestatud ehitiste tasuta üleandmise lepinguga on tuvastatud, et kostja I likvideerija E. Sepp andis kostjale II tasuta üle Taara 11a asuvad ehitised, mille koosseisus on kaks ühekorruselist garaaþi, esindades vara üleandmisel mõlemat isikut. Kostja I esindaja hindas tehingu väärtuseks 192 000 krooni. Pooled vaidlesid selle üle, kas hagejad on kostja I liikmed, ning selle üle, kas hagejad on osalenud
16. juulil
17. a kostja I likvideerimise koosolekul. Samuti vaieldi selle üle, kas kostja I ja kostja II sõlmitud
18. märtsi
19. a notariaalselt tõestatud ehitiste tasuta üleandmise leping on tühine. Asjas ei ole esitatud kostja I üldkoosoleku otsust, millega on likvideerijale antud õigus anda kostjale I kuulunud vara tasuta üle kostjale II. Ka kostja I liikmete
20. septembri
21. a üldkoosoleku protokollist ei nähtu, et oleks otsustatud anda garaaþiboksid üle kostjale II. Protokolli kohaselt on otsustatud anda kostjale I kuulunud garaaþiehitis üle asutatavale mittetulundusühingule. Kuna ühing kanti registrisse
22. novembril 2003 ning asutamisleping sõlmiti
23. septembril 2003 ja kostja II kanti registrisse
24. märtsil 2004 ning põhikirja kohaselt asutati mittetulundusühing
25. veebruaril 2004, siis kostja I
26. septembri
27. a üldkoosoleku otsusega on silmas peetud vara üleandmist ühingule. Tunnistaja E. Kohvi vande all antud ütlustega on tuvastatud, et
28. septembril 2003 ei toimunud üldkoosolekut, millel oleks otsustatud kostja I vara anda kostjale II. Selle tõttu ei olnud likvideerijal vara tasuta üleandmiseks üldkoosoleku nõusolekut ning ta rikkus MTÜS § 45 lg-t
29. Menetluses on tõendatud, et hagejad olid kõik kostja I liikmed ning seega ka õigustatud hagi esitama. O. Themas ja L. Saarsalu on vaidlustanud kohtus oma ebaseadusliku väljaarvamise ühingust. Hagejad on kinni pidanud

§-s 98 sätestatust, sest lepingu tühistamise avaldus on võimalik põhimõtteliselt lugeda vastaspoolele esitatuks, kui see avaldus sisaldub hagis, mis toimetatakse kätte kostjale, ja kostja võib aru saada hageja soovist tehing tühistada.

§ 84lg 1 kohaselt ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi.

Kuna kostja I ei teinud otsust anda vara tasuta üle kostjale II, siis on

1. märtsi
2. a leping ehitiste tasuta üleandmise kohta tühine

§ 131lg 1 alusel.

Lisaks teadis E. Sepp, et tehing on vastuolus hagejate tahtega. Samuti oli E. Sepp teadlik kohustuste rikkumisest või pidanuks sellest teadma.

1. Kostja II esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ning teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata. Hagejad ning kostja I vaidlesid apellatsioonkaebusele vastu. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
2. Tallinna Ringkonnakohus tühistas
3. detsembri
4. a otsusega maakohtu otsuse. Ringkonnakohus tegi uue otsuse, millega jättis hagi rahuldamata. Ringkonnakohus mõistis hagejatelt solidaarselt kostja II kasuks välja õigusabi kuludena 9600 krooni. Ringkonnakohtu otsuse kohaselt ei vaidle pooled selle üle, et Tallinna Linnakohtu
5. juuni
6. a otsusega määrati kostja I likvideerijaks E. Sepp, kuna sel ajal kehtinud MTÜS § 95 lg 1 kohaselt ei olnud kostja I kantud mittetulundusühinguna registrisse ning seetõttu loeti sundlõpetatuks. Vaja oli erastada garaaþidealune maa. Samuti ei vaielda selle üle, et
7. märtsil 2004 sõlmitud notariaalse lepinguga andis kostja I likvideerija kostjale II tasuta üle Taara 11A asuvad ehitised. Harju Maakohus vabastas
8. oktoobri
9. a määrusega E. Sepa kostja I likvideerija kohustustest ja nimetas uueks likvideerijaks K. Uduste. Pooled ei vaidle ka selle üle, et
10. septembril 2003 sõlmisid sundlõpetatud kostja I liikmed Eduard Sepp, Enrico Saðtðenko, Peeter Kesner, Otto Themas, Jekaterina Bodrenkova, Leonard-Urmas Sepp, Robert Tõrs, Luise Saarsalu, Erkki Sepp, Eduard Kohv ja Tiina Ronk ühingu asutamislepingu. Asutamislepingu kohaselt on ülalnimetatud isikud kostja I liikmed, kes asutavad kostja I osakute alusel uue mittetulundusühingu - Garaaþiomanike ühingu Taara 11A. Ühingu juhatajaks valiti Eduard Sepp. Asutamiskoosoleku p 3 kohaselt volitati juhatuse liiget E. Seppa esindama ühingut vara üleandmise lepingu sõlmimisel. Maakohus on ekslikult leidnud, et just nimetatud asutamislepingust tulenesid E. Sepa volitused võõrandada tasuta kostja I varad
11. märtsil 2004 sõlmitud lepingu alusel ja seetõttu on hagejad õigustatud hagi esitama. Maakohtu selline seisukoht ei ole õige, kuna nimetatud asutamiskoosolekul valiti E. Sepp ühingu juhatajaks, kuid ühing ei ole seotud vaidlustatud tehinguga ega ole selle pooleks. Seega ei puuduta vaidlustatud tehing hagiavalduses esitatud asjaolude kohaselt hagejaid. E. Sepp oli nimetatud kostja I likvideerijaks ning tema volitused tehingut teha tulenesid Tallinna Linnakohtu
12. juuni
13. a otsusest. Hagiavalduses tuginevad hagejad asjaolule, mille kohaselt asutasid hagejad ühingu, mille varaks olid needsamad vaidlusalused garaaþiboksid. Hagejad ei ole aga tõendanud, kuidas sai asutatav ühing kostjale I kuulunud vara omanikuks. Asjas ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et kostja I oleks andnud vaidlusaluse ehitise üle uuele asutatud ühingule. Hagejatele kuulus vaid osaku käsutamise õigus. Kostjatena on kaasatud menetlusse vaidlusaluse tehingu pooled.

§ 98lg 1 sätestab tehingu tühistamise korra.

Nimetatud sätte kohaselt toimub tehingu tühistamine avalduse tegemisega teisele poolele. Maakohus leidis ekslikult, et hagejad, kes olid ühingu asutajad, olid õigustatud tegema tehingu tühistamise avalduse ja et selline avaldus sisaldus hagiavalduses, mis on kostjatele kätte toimetatud. Hagejad ei ole vaidlustatud tehingu pooleks. Avaldust teisele poolele saab

§ 98lg 1 alusel teha vaid lepingu pool.

Pooled ei vaidle selle üle, et kumbki kostja ei ole teinud teisele poolele tühistamise avaldust. Seda kinnitasid vaidlusaluse lepingu pooled ka ringkonnakohtu istungil. Sellist avaldust ei ole kostjale II teinud ka kostja I likvideerija K. Uduste, kuigi tema vaidleb koos hagejatega apellatsioonkaebusele vastu. Kostja II on nii maakohtus kui ka apellatsioonkaebuses tuginenud asjaolule, mille kohaselt ei ole hagejatel õiguslikku alust vaidlusalust tehingut vaidlustada. Riigikohtu tsiviilasjas nr 3-2-1-140-07 tehtud otsuse kohaselt saab asjaõiguslepingu pooleks mitteolev isik esitada asjaõiguslepingu tühisuse tunnustamise hagi vaid juhul, kui asjaõigusleping mõjutab tema asjaõiguslikku positsiooni, st mõnd asjaõigust, üldjuhul omandiõigust või kui hagi esitamise õigus tuleneb otse seadusest. Asjaõiguslepingu pooleks mitteoleval isikul ei olnud õigust tühistada pärast 1. juulit 2002. a sõlmitud asjaõiguslepingut kehtivas tsiviilseadustiku üldosa seaduses sätestatud tehingu tühistamise alustel. Ka pärast 1. juulit 2002 sõlmitud asjaõiguslepingut ei saa tühistada isik, kes pole lepingupool, sest

§-de 90, 92, 94, 96 ja 97 kohaselt on selline õigus tehingu teinud isikul. Kuivõrd vaidlustatud tehing ei mõjuta hagejate asjaõiguslikku positsiooni, siis ei ole õiguslikku alust hagi rahuldada. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 8. Hagejad paluvad kassatsioonkaebuses ringkonnakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta muutmata maakohtu otsus. Hagejad leiavad kassatsioonkaebuses, et kohtud on ebaõigesti leidnud, et vaidlusalune tehing ei mõjuta hagejate asjaõiguslikku positsiooni. Hagejad oleksid kostja I likvideerimise korral saanud garaaþibokside omanikuks. Hagejate soov oli anda boksid üle uuele mittetulundusühingule (GÜ Taara 11A), mis oleks korraldanud ka boksidealuse maa erastamise, ning hagejatel oleks olnud õigus saada viimati nimetatud ühingu likvideerimisel boksid endale likvideerimisjaotisena. Osakud oleksid andnud hagejatele õiguse saada boksid enda omandisse. Kohtud on jätnud täielikult tähelepanuta asjaolu, et hagis on hagejad märkinud ka tehingu vastuolu heade kommetega

§ 86järgi.

Arusaamatu on kohtute seisukoht, et kumbki tehingu pool ei ole esitanud tühistamisavaldust. Kuivõrd mõlemat tehingu poolt esindas E. Sepp, ei olnud tal huvi tehingut tühistada. Ebaõige on kohtukulude väljamõistmine hagejatelt. Kohtule esitatud dokumentidest nähtub, et kulud on seotud E. Sepa kui füüsilise isikuga. Kostjaks on aga juriidiline isik. Kohus ei saa panna hagejate kanda menetlusega mitteseotud isikute kulutusi.

1. Kostja II leiab vastuses kassatsioonkaebusele, et see tuleb jätta rahuldamata. Kostja I toetab kassatsioonkaebust. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
2. Kolleegium leiab, et kassatsioonkaebuse väited ei anna alust ringkonnakohtu otsuse tühistamiseks. Ringkonnakohtu otsus tuleb jätta TsMS § 691 p 1 alusel muutmata ning kassatsioonkaebus rahuldamata. Kolleegium täiendab ringkonnakohtu otsuse õiguslikku põhjendust.
3. Kolleegium nõustub ringkonnakohtu järeldusega, et vaidlusalune
4. märtsi
5. a leping ei mõjuta hagejate asjaõiguslikku positsiooni. Arvestada tuleb, et
6. märtsi
7. a lepingudokumendis sisalduvad järgmised tehingud: 1) kostja I ja kostja II vaheline ehitiste tasuta üleandmise leping ja 2) kostja I ja kostja II vaheline asjaõigusleping ehitiste omandi üleandmiseks. Riigikohus on
8. veebruaril 2008 tsiviilasjas nr 3-2-1-140-07 tehtud otsuse p-s 14 leidnud, et asjaõiguslepingu pooleks mitteolev isik saab esitada asjaõiguslepingu tühisuse tunnustamise hagi vaid juhul, kui asjaõigusleping mõjutab tema asjaõiguslikku positsiooni, st mõnd asjaõigust, üldjuhul omandiõigust või kui hagi esitamise õigus tuleneb otse seadusest. Ainuüksi võlaõigusliku positsiooni kahjustamine ei ole piisav. Hagejad ei ole
9. märtsi
10. a tehingu pooled. Kui praegusel juhul osutuks asjaõigusleping mingil õiguslikul alusel tühiseks, oleks garaaþibokside omanik kostja I, mitte hagejad. Hagejatel oleks neile kuuluvate garaaþikooperatiivi Pargi 16 osamaksude alusel õigus nõuda vajalike eelduste olemasolul (kostja I likvideerimine, garaaþiboksidealuse maa erastamise korraldamine) garaaþibokside enda omandisse vormistamist. Samasugune oli õiguslik olukord ka eespool viidatud tsiviilasja nr 3-2-1140-07 korral, vt p 14 - vaidlusaluse asjaõiguslepingu vaidlustanud hageja I ei olnud selle asjaõiguslepingu pool ning talle oleks asjaõiguslepingu tühisuse alusel kuulunud ainult võlaõiguslik nõue omandiõiguse ülekandmiseks hageja II vastu, kelle omandisse oleks vara asjaõiguslepingu tühisuse korral läinud.
11. Seega saab
12. märtsi
13. a tehingu tühisusele tugineda kostja I, kui selle lepingu pool. Kolleegium märgib, et üldjuhul ei ole asjaõiguslepingu kui õiguslikult neutraalse lepingu tühisusele tuginemine lepingu heade kommete vastasuse tõttu võimalik. Siiski võib see olla võimalik erandlikel juhtudel, kui asja käsutamise eesmärk on teise isiku kahjustamine.
14. Vastuseks kassatsioonkaebuse väitele

§ 86arvestamata jätmise kohta märgib kolleegium järgmist.

Ringkonnakohus ei ole otsuses piisavalt selgelt eristanud, millised järeldused on ta teinud tehingu tühisusele tuginemise võimalikkuse ja millised tehingu tühistamise kohta. Ringkonnakohus on viidanud Riigikohtu eespool viidatud otsusele, mis puudutas tehingu tühisusele tuginemise võimalust asjaõigusliku positsiooni mõjutamise korral, kuid pärast (ja ka enne) on käsitlenud tehingu tühistamise võimalikkust ja seejärel leidnud, et hagejate asjaõiguslikku positsiooni ei ole mõjutatud. Seega ei ole õige kassatsioonkaebuse väide, et tehingu tühisuse analüüs on täiesti kõrvale jäetud. 14. Kolleegium täiendab ringkonnakohtu otsust järgmiselt. Riigikohus on eespool viidatud otsuses leidnud ka seda, et üldjuhul ei saa asjaõiguslepingut tühistada esindaja kohustuste rikkumise tõttu (

§ 131

alusel), kuna see eeldab

§ 131

lg 1 kohaselt tehingu tingimuse analüüsimist, mis saab puudutada esmajoones võlaõiguslikku (kausaal)tehingut. Kolleegium jääb selle seisukoha juurde. Hagejad ei ole võlaõigusliku kausaaltehingu pooled.

1. Kokkuvõttes ei ole hagejatel õigust tugineda
2. märtsi
3. a asjaõiguslepingu tühisusele ja seda tühistada, kuna nad ei ole selle lepingu pooled. Kolleegium märgib, et vajalike eelduste olemasolul ei ole välistatud hagejate nõudeõigus likvideerija E. Sepa vastu neile tekitatud kahju hüvitamiseks.
4. Kolleegiumi arvates ei anna ka ülejäänud kassatsioonkaebuse väited, sh kohtukulude ebaõige väljamõistmise kohta alust ringkonnakohtu otsust tühistada.
5. Hagejate kassatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb hagejate tasutud kautsjon arvata TsMS § 149 lg 4 teise lause järgi riigituludesse. Ants Kull, Jaak Luik, Tambet Tampuu