Obsah (9)

§ 339§ 383§ 49§ 52§ 53§ 71§ 30§ 211§ 361

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-1-46-09 Otsuse kuupäev 8. juuni 2009 Kohtukoosseis Eesistuja Ott Järvesaar, liikmed Jüri Ilvest ja Lea Kivi Kohtuas

§ 339lg 1 p 7 mõttes.

Süüdistaja hinnangul on maakohus eiranud ja jätnud analüüsimata tõendeid sellises mahus ja tähtsusega, mis välistab selle puuduse kõrvaldamise ringkonnakohtus, ilma et seejuures rikutaks tõendite vahetu uurimise põhimõtet. 3.2 Samuti palus prokurör tühistada Harju Maakohtu 20. juuni 2006. a määruse prokurör Kadri Välingu taandamise kohta. 4. Ringkonnakohtu 2. veebruari 2009. a otsusega jäeti Harju Maakohtu otsus muutmata ja apellatsioon rahuldamata. Seetõttu jättis ringkonnakohus lahendamata ka prokuröri taotluse tühistada maakohtu määrus prokuröri taandamise kohta. 4.1 Ringkonnakohus nõustus maakohtuga selles, et andmed, mille avaldamises ja kasutamises E. K.-d ja V. P.-d süüdistatakse, ei vasta ärisaladuse mõiste tunnustele KarS § 377 lg 1 tähenduses. Apellatsioonikohus leidis, et kuna ärisaladuse ühene definitsioon Eesti karistusõiguses puudub, kasutas maakohus õigustatult intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepingu (RT II 1999, 22, 123, edaspidi TRIPS-leping) art 39 punktis 2 sisalduvat ärisaladuse definitsiooni, mille kohaselt kaitstud teave peab vastama järgmistele tingimusele:

1. a)selline teave on saladus selles tähenduses, et see ei ole kogumis või üksikosade täpses paigutuses ja kokkupanus üldteada või kergesti kättesaadav isikutele ringkondades, kes tavaliselt kõnesolevat laadi teabega tegelevad;
2. b)sellel teabel on kaubanduslik väärtus tema salajasuse tõttu;
3. c)selle teabe üle seaduslikku kontrolli omav isik on asjaoludest lähtuvalt võtnud vajalikke meetmeid, et hoida seda salajas. 4.2 Ringkonnakohus jagas maakohtu seisukohta, et süüdistusaktis nimetatud tooteartiklid ja hankijad ei ole ärisaladus, kuna see on üldteada informatsioon, mis on kergesti kättesaadav isikutele ringkondades, kes tavaliselt antud laadi teabega tegelevad (art 39 lg 2a). Nimelt isikutele, kes kaubandusturbe valdkonnas tegutsevad, on need andmed teada. Apellatsioonikohus leidis, et süüdistuses ei ole ära näidatud andmete kogumi lisaväärtust, mis muudaks andmeid ärisaladuseks, vaatamata nende üldtuntusele ja kättesaadavusele. Süüdistuse kohaselt kasutati andmebaasis sisalduvaid andmeid, s.o teavet hankijate ja nende poolt tarnitavate toodete kohta, pelgalt tehnilise abivahendina hinnapakkumiste koostamiseks. Andmebaasis sisalduvad andmed olid samas vabalt kättesaadavad ja teada süüdistatavatele kui AS P töötajatele ning andmebaasi aktiivsetele kasutajatele. Süüdistatavatele ei olnud keelatud pärast AS-st P lahkumist tegutsemine senisel elualal ega AS-s P omandatud teadmiste kasutamine. 4.3 Ringkonnakohus nentis, et ärisaladuse mõistet tuleb analüüsida ja sisustada konkreetset turgu ja ärisituatsiooni silmas pidades, ja viitas tunnistaja A. K. ütlustele, mille kohaselt on kaubandusturbe turg enda olemuselt spetsiifiline ning teenuste pakkujaid on selles valdkonnas Eestis vähe. Sellest tulenevalt on hankijad sellel tegevusalal tegutsejatele (s.t teenuste ostjatele) täiel määral teada. Tunnistaja ütlused kinnitavad, et vajalik oli otsekontakt tarnijatega, kuivõrd hinnad turul tarnijate omavahelises konkurentsis pidevalt muutusid. Püsivaks väärtuseks sai olla vaid teave tarnija kohta ning see, millist toodet konkreetne tarnija on võimeline pakkuma. 4.4 Apellatsioonikohus märkis, et süüdistuse kohaselt avaldasid süüdistatavad AS P ärisaladust ka sellega, et V. P. saatis E. K. meiliaadressile N AS-le AS P tehtud pakkumised. Süüdistuse kohaselt sisaldasid need pakkumised kõiki tehnilisi-, hinna- ja muid andmeid vastava hankeobjekti kohta. Ringkonnakohus möönis, et ärisaladusega võiks olla tegemist AS P poolt tehtud konkreetse hinnapakkumise osas. Teades AS P poolt tehtud pakkumise rahalist väärtust, olnuks süüdistatavad eelisseisundis isikliku hinnapakkumise kujundamisel ja tegemisel. Samas leidis ringkonnakohus, et ärisaladusena käsitletavate andmete avaldamine ja edasine kasutamine peaks käesoleva kriminaalasja kontekstis moodustama ühtse terviku - seda ka osas, mis puudutab N AS-le tehtud pakkumisi. Andmete kasutamine on süüdistuses aga üheselt määratletud: need on kümme AS U poolt tehtud hinnapakkumist konkreetsetele ettevõtetele. Samas ükski neist pakkumistest, mida süüdistus näeb kui ärisaladust kasutades tehtut, ei ole suunatud N AS-le. Seetõttu soostus kriminaalkolleegium maakohtu järeldusega, et nende andmete avaldamine - isegi kui lugeda see toimunuks - ärilisel eesmärgil on oletuslik ja paljasõnaline, muuhulgas ei toimunud nende andmete kasutamist. Süüdistuses tuleb eraldi viidata asjaoludele, mis kinnitavad, et ärisaladuse avaldamine toimus ärilisel eesmärgil, kuid käesoleval juhul on see tegemata. KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD 5. Ringkonnakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokurör A. Voronin, kes taotleb maa- ja ringkonnakohtu otsuste tühistamist ja kriminaalasja saatmist uueks arutamiseks maakohtule. 5.1 Esmalt leiab kassaator, et maa- ja ringkonnakohus ei ole lahendanud küsimust, kas süüdistuses kirjeldatud andmed olid ärisaladus KarS § 377 tähenduses, lähtudes TRIPS-lepingu art 39 p 2 tingimustest. Eelkõige ei ole kohtud sisuliselt analüüsinud tõsiasja, kas viidatud andmed olid "üldteada" või süüdistatavatele "kergesti" kättesaadavad TRIPS-lepingu art 39 p 2 alapunkt (
4. a)tähenduses. Kassaator märgib, et on ebaõige ringkonnakohtu väide, et süüdistatavad "valdasid" kirjeldatud andmeid, kuna seda ei võimaldanud juba andmete maht - üksikasjalik teave hankijate ja nende toodete kohta. 5.2 Samuti ei nõustu kassaator ringkonnakohtu seisukohaga, mille kohaselt peavad avaldatavad ja kasutatavad andmed moodustama ühtse terviku. KarS § 377 kehtiv redaktsioon sisaldab kaks alternatiivset koosseisu, s.o ärisaladuse avaldamine või kasutamine. 5.3 Kassaator ei nõustu ringkonnakohtuga ka selles, et süüdistuses on sisustamata äriline eesmärk. Süüdistuses kirjeldatud teod: AS P andmebaasist andmete saamine, nende edastamine, andmete alusel andmebaasi loomine ja AS U andmebaasi kasutades hinnapakkumiste tegemine - ongi käitumine, mille peamine eesmärk on eraisikute äriline tegevus. Asjaolu, et äriühingu loomine, äriühingu tegevuse jaoks vajalike andmete hankimine, samuti äriühingu kaudu ja selle nimel pakkumiste tegemine omab ärilist eesmärki, on üldtuntud. Äriühingu tegevuse puhul eeldatakse ärilist eesmärki. Süüdistuses on ärilist eesmärki sisustatud kui "AS U nimelt samalaadsete AS P poolt pakutavate teenuste ja kaupade turul pakkumine". 5.4 Kassaator märgib, et ringkonnakohtu kolleegium ei pidanud vajalikuks tegeleda prokuröri taotlusega tühistada maakohtu määrus prokuröri taandamise kohta. Kassaator leiab, et määrus, mis ei ole edasikaevatav määruskaebemenetluses, on vaidlustatav apellatsioonis või kassatsioonis (

§ 383lg 2).

Seega tulnuks ringkonnakohtul asja läbivaatamisel anda õiguslik hinnang Harju Maakohtu

1. juuni
2. a määrusele. Kassaator esitab vastava nõude ka kassatsioonis ja taotleb määruse tühistamist.
3. Kassatsioonivastuse on esitanud E. K. kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Tiit Vajak, kes leiab, et ringkonnakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning tühistamisele ei kuulu. 6.1 Kaitsja märgib, et kassatsioonist ei selgu üheselt selle õiguslikud alused, leides samas, et kassaatori sisulised seisukohad on põhjendamatud. Kohtud on põhjalikult analüüsinud ärisaladuse mõistet ja jõudnud järeldusele, et süüdistuses nimetatud andmed sellele ei vasta. Süüdistuse täiendamine apellatsiooni või kassatsiooniga ei ole lubatud. 6.2 Kaitsja leiab samuti, et ringkonnakohtu otsusest tuleneb, et nii ärisaladuse avaldamisel kui ka kasutamisel peavad ärisaladuseks olevad andmed moodustama ühtse terviku. See ei tähenda, et KarS § 377 lg 1 nõuaks samaaegselt nii ärisaladuse avaldamist kui kasutamist. 6.3 Puutuvalt N AS-le tehtud pakkumisse, märgib kaitsja, et süüdistuse formuleering on ebaloogiline, kuna E. K.-d süüdistatakse tema poolt koostatud pakkumise avalikustamises koos V. P.ga E. K.-le ehk iseendale. Samas ei ole süüdistuses põhjendatud selles episoodis isikute tegutsemist ärilisel eesmärgil ja see ei ole leidnud ka tõendamist. 6.4 Seoses prokuröri taandamisega maakohtu poolt, toetab kaitsja ringkonnakohtu seisukohta , et apellatsiooni rahuldamata jätmisel puudus vajadus selle probleemiga edasi tegeleda. Samas selgitab kaitsja, et sellekohase kaitsjate taotluse põhjustas eeskätt isiku ja tema advokaadi vahelise konfidentsiaalse teabevahetuse lisamine kohtueelses menetluses koostatud kriminaalasja toimikusse ja kohtueelset menetlust juhtinud ringkonnaprokuröri keeldumine seda sealt eemaldada. Dokument eemaldati riigiprokuröri korraldusel.
4. Kassatsioonivastuse on esitanud ka V. P. kaitsja vandeadvokaat Ingrid Kullerkann, kes leiab samuti, et ringkonnakohtu otsus tühistamisele ei kuulu. 7.1 Kaitsja leiab, et ringkonnakohus on põhjendatult asunud seisukohale, et süüdistuses kirjeldatud andmete näol ei ole tegemist ärisaladusega, samuti on seda seisukohta kohtuotsustes põhjendatud. Kaitsja on seisukohal, et vastavad andmed olid süüdistatavale teada. Kohus on järeldanud õigesti tunnistaja A. K. ütlustest, et kaubandusturbe turg on oma olemuselt spetsiifiline, teenuse pakkujaid on selles valdkonnas Eestis vähe ja need vähesed on sellel tegevusalal tegutsejatele teada. Turumajanduse tingimustes ei ole toode ja selle tarnija saladus. Tuleb arvestada, et süüdistuses ei analüüsitud TRIPS-lepingu tingimusi, piirdudes viitega töölepingus sisalduvale ärisaladuse mõistele, kontrollimata, kas see vastab ka olemuslikult ärisaladuse tunnustele. Süüdistuses ei viidatud sellele, et andmed moodustavad erilist väärtust just kogumis. 7.2 Puutuvalt N AS-le tehtud pakkumisse, märgib kaitsja, et seda hinnapakkumist U AS tegevuses kasutatud ei ole, samuti ei ole ka muul viisil tõendatud, et selle avaldamine toimus ärilisel eesmärgil. 7.3 Täiendavalt leiab kaitsja, et taotlus prokuröri taandamise määruse tühistamiseks rahuldamisele ei kuulu. Maakohtu määrus tugineb asjaoludele, mida maakohus tajus vahetult korraldaval istungil. Õigeksmõistva otsuse tegemisel puudub vajadus selle küsimusega tegeleda.
5. Riigikohtu istungil jäid menetlusosalised kassatsioonides väljendatud seisukohtade juurde. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
6. Esmalt lahendab kolleegium kassaatori taotluse, mis puudutab maakohtu määrust prokuröri K. Välingu taandamise kohta. 9.1 Pärast eelistungi toimumist rahuldas Harju Maakohus
7. juuni
8. a määrusega süüdistatavate kaitsjate taotluse ja taandas süüdistust esindava prokuröri. Määruse kohaselt on kaitsjate taotluses toodud põhjustel alust arvata, et prokurör ei saa olla menetluses erapooletu

§ 49tähenduses.

Kaitsjad viitasid sellele, et prokurör teostas järelevalvet kohtueelse menetluse üle ebaobjektiivselt, aktsepteerides seda, et kriminaaltoimikusse lisati advokaadi konfidentsiaalset kirjavahetust tema kliendiga. Lisaks võidi advokaadi arvamust kasutada süüdistuse muutmisel. Lähtudes

§ 383lg-st 2 ja § 385 p-st 4 vaidlustas prokuratuur maakohtu määruse apellatsioonis.

Ringkonnakohtu

1. veebruari
2. a otsusega jäeti Harju Maakohtu otsus muutmata ja apellatsioon rahuldamata. Seetõttu jättis ringkonnakohus lahendamata ka prokuröri taotluse tühistada maakohtu määrus prokuröri taandamise kohta. Kassatsioonis vaidlustab prokuratuur selles osas ringkonnakohtu otsuse, leides, et ringkonnakohtul tulnuks asja läbivaatamisel anda õiguslik hinnang maakohtu tegevusele ning taotleb jätkuvalt taandamismääruse tühistamist. 9.2 Kolleegium selgitab, et määrustel, mida ei saa vaidlustada määruskaebemenetluses, võib siiski olla mõju kohtuotsusele, mistõttu ongi seadusega antud võimalus nende vaidlustamiseks apellatsioonis ja kassatsioonis. Tuleb hinnata, kas käesoleval juhul võis ringkonnakohtu tegematajätmine tuua endaga kaasa ebaseadusliku või põhjendamatu otsuse. 9.3

§ 52

lg 1 kohaselt on prokurör kohustatud kriminaalmenetlusest taanduma

§ 49lg 1 p-des 3-5 sätestatud alustel.

Sama paragrahvi lõige 2 täpsustab, et prokuröri varasem osalemine samas kriminaalmenetluses prokurörina ei ole tema taandumise alus.

§ 53

lg 1 alusel võib kaitsja esitada

§ 49

lg 1 p-des 3-5 sätestatud alustel prokuröri taandamise taotluse.

§ 49

sätestab kohtuniku taandumise alused, mida kohaldatakse

§ 52lg-s 1 toodud ulatuses ka prokurörile.

Ilmselgelt ei kohaldu käesolevas kriminaalasjas

§ 49

lg 1 punktid 3 (prokurör on varem osalenud samas kriminaalasjas kriminaalmenetluse muu subjektina) ja 4 (prokurör on või on olnud

§ 71

lg 1 järgi süüdistatava, kannatanu või tsiviilkostja lähedane).

§ 49

lg 1 p 5 näeb aga taandumise kohustuse ette ka siis, kui prokurör ei saa olla erapooletu muul põhjusel. Selle taandumisaluse puhul on tegemist asjaolu või asjaolude kogumiga, mille olemasolu või puudumine tuleb igal konkreetsel juhul tuvastada eraldi. 9.4 Maakohtu seisukoha kohaselt oli käesolevas asjas tekkinud kahtlus, et prokurör ei ole erapooletu, kuna ta ei teostanud objektiivset järelevalvet kohtueelse menetluse üle, lubades konfidentsiaalse advokaadi arvamuse lisamist kriminaalasja toimikusse.

§ 30

lg 1 kohaselt kuulub prokuröri ülesannetesse kohtueelse menetluse juhtimine ja selle seaduslikkuse ja tulemuslikkuse tagamine.

§ 211

kohaselt on kohtueelse menetluse eesmärk koguda tõendusteavet ja luua kohtumenetluseks muud tingimused. Kohtueelses menetluses selgitavad uurimisasutus ja prokuratuur kahtlustatavat ja süüdistatavat õigustavad ja süüstavad asjaolud. Kohtueelses menetluses teostab prokurör seega juhtimis- ja järelevalve funktsiooni, mis sisaldab endas kohustust tagada kohtueelse menetluse seaduslikkus ja isikute õiguste järgimine. Seejuures ei saa prokuröri erapoolikust tuletada pelgalt tema õiguslikest otsustustest kohtueelse menetluse käigus, mis on suunatud tõendite kogumisele ja asjaolude väljaselgitamisele, ja seda ka juhul, kui neid otsustusi hiljem tühistatakse kõrgemalseisva prokuröri poolt. Vastupidine lähenemine piiraks ebamõistlikult prokuröri tegevust kohtueelse menetluse juhtimisel. Oluline on, et prokuröri otsustused ei oleks kantud sellistest sisemistest motiividest, mis ei ole seotud ametialaste ülesannete hoolsa täitmisega (näiteks isiklikest väärtushinnangutest tulenev eelarvamus kahtlustatava või süüdistatava suhtes või isiklik huvitatus kriminaalmenetluse tulemusest). Tuleb arvestada ka kolleegiumi varasemat seisukohta, mille kohaselt on kohtuniku taandumise aluseks vaid selline tema hoiakute ja väärtushinnangute süsteemist lähtuv arusaam, mis toimib tõepoolest argumentidele mittealluva ja diskussiooni välistava eelarvamusena. (Vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 7. novembri 2005. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-123-05 - RT III 2005, 39, 380, p 11). Kolleegium leiab, et see põhimõte on kohaldatav ka prokuröri puhul, seda enam, et temal ei lasu ka kriminaalasja lahendamise funktsiooni. Seetõttu ei olnud kohtumääruses kirjeldatu aluseks prokuröri taandamiseks. 9.5 Kolleegium leiab, et eeltoodu ei too endaga siiski kaasa maa- ja ringkonnakohtu otsuste tühistamist. Kriminaalasjast ei nähtu ja seda ei väida ka kassaator, et prokuröri taandamine oleks toonud endaga kaasa ebaseadusliku või põhjendamatu kohtuotsuse. 10. Järgnevalt hindab kolleegium kassatsiooni väiteid, mis puudutavad süüdistatavate õigeksmõistmist. 10.1 Kassaator leiab, et maa- ja ringkonnakohus ei ole sisuliselt analüüsinud küsimust, kas süüdistuses nimetatud andmed olid ärisaladuseks KarS § 377 tähenduses. Kolleegium märgib, et selle tuvastamisel, kas tegemist on ärisaladusega, tuleb lähtuda järgnevast. 10.2 Ärisaladuse mõiste ei ole Eesti õiguskorras üheselt defineeritud. Alates 1. jaanuarist 2008 kehtiva konkurentsiseaduse § 63 lg 1 kohaselt loetakse ärisaladuseks niisugune teave ettevõtja äritegevuse kohta, mille avaldamine teistele isikutele võib selle ettevõtja huve kahjustada, eelkõige oskusteavet puudutav tehniline ja finantsteave ning teave kulude hindamise metoodika, tootmissaladuste ja -protsesside, tarneallikate, ostu-müügi mahtude, turuosade, klientide ja edasimüüjate, turundusplaanide, kulu- ja hinnastruktuuride ning müügistrateegia kohta. Definitsioon on suunatud Konkurentsiameti ametnikele, kellel ei ole üldjuhul õigust avaldada teenistusülesannete täitmise käigus teada saadud ärisaladust. Siiski annab loetelu üldise ülevaate ettevõtja võimalike ärisaladuste kohta. Ärisaladuse mõiste sisulisel määratlemisel on võimalik kasutada TRIPS-lepingu art 39 lg-t 2, mille kohaselt füüsilistel ja juriidilistel isikutel peab olema võimalus takistada nende seadusliku kontrolli all oleva teabe avaldamist teistele või selle omandamist või kasutamist teiste poolt ilma nende nõusolekuta viisil, mis on vastuolus ausate kaubandustavadega, tingimusel et:

1. a)selline teave on saladus selles tähenduses, et see ei ole kogumis või üksikosade täpses paigutuses ja kokkupanus üldteada või kergesti kättesaadav isikutele ringkondades, kes tavaliselt kõnesolevat laadi teabega tegelevad;
2. b)sellel teabel on kaubanduslik väärtus tema salajasuse tõttu;
3. c)selle teabe üle seaduslikku kontrolli omav isik on asjaoludest lähtuvalt võtnud vajalikke meetmeid, et hoida seda salajas. Saksamaa Liidukohtu praktika kohaselt on ärisaladust defineeritud järgmiselt: "Ärisaladus on asjaolu, mis on seotud ettevõtlusega, mida teab piiratud ring isikuid ja mille saladuses hoidmise tahe ettevõtja poolt peab olema kas dokumenteeritud või vähemalt selgelt äratuntav." (Vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-103-08 - RT III 2008, 51, 353, p 20). Kolleegium märgib, et üldjuhul peab ettevõtja kindlaks määrama, mis on tema ettevõttes ärisaladus, tehes seda näiteks töölepingus või sisekorraeeskirjas. 10.3 Käesolevas asjas käsitati süüdistuse kohaselt ärisaladusena esiteks AS P andmebaasis sisalduvaid andmeid hankijate ja nende toodete kohta, mida kasutati aktsiaseltsi töös hinnapakkumiste koostamiseks. Kolleegium nõustub, et tarneallikaid puudutavad andmed võivad teatud juhul olla ärisaladusena kaitstavad. Selleks peavad andmed vastama TRIPS-lepingus toodud kriteeriumitele. Näiteks võib ärisaladuseks olla info ettevõtja salajaste tarneallikate kohta, samuti informatsioon erinevate varustajate müügihindadest ja kaupade kvaliteedist, kui see pole üldiselt kättesaadav. Kättesaadavaks võib lugeda ka teavet kaupade ja nende hindade kohta ka juhul, kui selleks on vaja pöörduda vastava varustaja poole ning see ei ole ülemäära keeruline. 10.4 Esmalt peab otsustama, kas andmed on saladus selles tähenduses, et nad ei ole oma kogumis või üksikosade täpses paigutuses ja kokkupanus üldteada või kergesti kättesaadavad isikutele, kes tavaliselt sellist laadi teabega tegelevad. Maa- ja ringkonnakohus jõudsid järeldusele, et tegemist ei ole ärisaladusega, kuna tegemist on avalike andmetega, mis on teada või kergesti kättesaadavad isikutele, kes tegutsevad turvasüsteemide valdkonnas. Ringkonnakohus viitas ka tunnistaja ütlustele selle kohta, et kaubandusturbe turg on oma olemuselt spetsiifiline ja tarnijaid on vähe ning need vähesed on selles valdkonnas tegutsejatele teada. Hinnad turul pidevalt muutusid, mistõttu püsivaks väärtuseks võis olla vaid teave tarnija ja tema toodete kohta. Kolleegium märgib, et süüdistuses ei ole viidatud sellele, et andmebaasis sisalduvad andmed erineksid avalikult kättesaadavatest või oleks mingil viisil töödeldud, s.o näiteks süstematiseeritud kindlal põhimõttel (näiteks kaupade kvaliteedi või hinna alusel), mis tähendaks kvalitatiivset muutust võrreldes avalike andmetega. Seejuures ei ole süüdistuses viidatud ka sellele, et andmed on ärisaladuseks nende mahu tõttu. Kokkuvõttes nõustub kolleegium maa- ja ringkonnakohtuga selles, et käesolevas asjas ei ole tuvastatud andmete salajasus TRIPS-lepingu art 39 p 2 alapunkti "a" tähenduses. 10.5 Süüdistus on esitatud ka selles, et süüdistatavad avaldasid ärisaladusena AS-i P poolt N AS-le tehtud pakkumisi. Nagu märkis ka ringkonnakohus, võib konkreetne hinnapakkumine olla ettevõtte ärisaladuseks, kuna tegemist ei ole avalikult kättesaadava infoga ja selle avaldamine võib panna konkurendid eelisolukorda. Kolleegium nõustub kassaatoriga selles, et KarS § 377 tähenduses on ärisaladuse avaldamine ja kasutamine alternatiivsed teokoosseisud, s.o avaldamisega ei pea ilmtingimata kaasnema ka kasutamine. Samas on ringkonnakohtu otsuse raskuspunkt sellel, et kriminaalasjas ei ole tuvastatud avaldamise toimumist ärilisel eesmärgil ehk teo subjektiivne koosseis, mida kinnitab ka tõsiasi, et neid pakkumisi ei ole AS U tegevuses kasutatud. Seetõttu on süüdistatavate vastutus KarS § 377 järgi välistatud. Kolleegium märgib täiendavalt, et süüdistuse kohaselt toimus avaldamine andmete saatmisega V. P. meililt E. K.-le. Samas on mõlemale isikule esitatud süüdistus täideviijatena andmete avaldamises. Sisuliselt on seega E. K.-le esitatud süüdistus andmete avaldamises iseendale. Kuna kohus ei tuvastanud isikute tegutsemist ärilisel eesmärgil, puudub sellel asjaolul siiski iseseisev tähendus kriminaalasja lahendamise seisukohalt. 11. Eeltoodust tulenevalt ja lähtudes

§ 361

p-st 1 jätab kriminaalkolleegium ringkonnakohtu otsuse muutmata ja kassatsiooni rahuldamata. 12. Kassatsioonimenetluses esitasid E. K. kaitsja T. Vajak ja V. P. kaitsja I. Kullerkann taotluse hüvitada süüdistatavatele kassatsiooni esitamisega ja Riigikohtu istungil osalemisega tekkinud kulud, s.o kaitsja tasu. T. Vajak taotles mõista riigilt välja V. P. kasuks kokku 27 081 krooni ja I. Kullerkann taotles mõista riigilt välja E. K. kasuks 27 081 krooni. Arvestades kassatsioonvastustes sisalduvat ning Riigikohtu istungil esitatut, peab kriminaalkolleegium põhjendatuks ning mõistlikuks mõista Eesti Vabariigilt V. P. kasuks 10 000 kr ja E. K. kasuks 10 000 kr valitud kaitsjale makstud tasu katteks. Ott Järvesaar, Jüri Ilvest, Lea Kivi