Obsah (14)

§ 378§ 544§ 377§ 551§ 695§ 701§ 477§ 392§ 669§ 139§ 545§ 546§ 692§ 149

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus Asja läbiv

) § 544 ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 1055 alusel eraelu kaitseks abinõuna andmete avaldamise keelamist massiteabevahendis.

1. Harju Maakohus rahuldas
2. septembri
3. a määrusega esialgse õiguskaitse taotluse osaliselt. Maakohus keelas puudutatud isikul I avaldada massiteabevahendites (trükised, televisioon, raadio, Internet) avaldaja ja laste eraelu puudutavaid andmeid kuni
4. septembrini
5. Samuti kohustas maakohus puudutatud isikut eemaldama veebipäevikust avaldaja ja laste eraelu puudutavaid andmeid sisaldavad kirjutised. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt võib kohus

§ 378

lg 3 p 7 järgi reguleerida menetluse ajaks ka muid abielu ja perekonda puudutavaid küsimusi, mille kiire lahendamine on asjaoludest tulenevalt vajalik.

§ 544

lg 1 järgi saab kohus isiku eraelu või muu isikuõiguse kaitseks kohaldada VÕS § 1055 alusel lähenemiskeeldu või muid abinõusid kuni kolmeks aastaks ning

§ 544

lg 2 järgi tuleb sellisele menetlusele kohaldada hagita perekonnaasja kohta sätestatut. Kaaludes esialgse õiguskaitse kohaldamise vajalikkust, leidis maakohus, et lastekaitse seaduse (LakS) § 3 järgi tuleb alati ja igal pool seada esikohale lapse huvid. Kohus asus seisukohale, et laste ja nende ema eraelu massiteabevahendites kajastamine võib lastele kahjulikult mõjuda (põhjustada koolis ebameeldivusi jms). Seega tuleb esialgse õiguskaitse korras keelata avaldaja ning laste eraelu puudutavate andmete avaldamine ning eemaldada juba avaldatud andmed veebipäevikust. Veebipäeviku sulgemine ei ole põhjendatud, sest selline meede oleks puudutatud isiku I jaoks ebamõistlikult koormav.

§ 544lg 1 järgi saab esialgset õiguskaitset rakendada kolmeks aastaks.

1. Puudutatud isik I esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on maakohtu määrus paljasõnaline ega põhine tõenditel. Määrusest ei nähtu, milliste tõendite alusel nõuab kohus puudutatud isikult I kirjutiste eemaldamist veebipäevikust ning keelab avaldaja ja laste eraelu puudutavate andmete avaldamise.
2. Avaldaja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata, sest esialgse õiguskaitse rakendamine on laste huvides vajalik.
3. Maakohus jättis
4. detsembri
5. a määrusega määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle ringkonnakohtule läbivaatamiseks. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
6. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas
7. jaanuari
8. a määrusega määruskaebuse ning tühistas maakohtu määruse ja jättis esialgse õiguskaitse kohaldamata. Ringkonnakohtu määruse põhjenduste kohaselt esitas avaldaja maakohtule avalduse puudutatud isikult I vanema õiguste äravõtmiseks ja palus rakendada esialgset õiguskaitset: sulgeda veebipäevik ja kohustada puudutatud isikut I lõpetama avaldaja ja laste laimamine veebipäevikus ja teistes massiteabevahendites.

§ 377

lg 2 järgi võib kohus reguleerida hagi tagamise korras vaidlusalust õigussuhet, kui see on vajalik olulise kahju või omavoli vältimiseks või muul põhjusel.

§ 551

lg 1 annab kohtule õiguse hagita perekonnaasja menetlemisel avalduse alusel või omal algatusel määrusega esialgse õiguskaitsena rakendada hagi tagamise abinõusid. Esialgse õiguskaitse rakendamisel kohaldatakse hagi tagamise kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. Õige ei ole maakohtu seisukoht, et avaldaja taotletud esialgse õiguskaitse rakendamine on tsiviilasja raames asjakohane. Esialgse õiguskaitse rakendamine on ajutine meede, mille esmaseks ülesandeks on kindlustada vaieldavad õiguspositsioonid põhivaidluse ajaks ning tagada kohtuvaidluse ajaks õigusrahu. Arvestades praeguse tsiviilasja nõuet, ei ole avaldaja taotletud eesmärki püsival kujul võimalik saavutada. Väidetava laimu lõpetamine, millele õiguskaitse on suunatud, ei ole tsiviilasjas vaidluse esemeks. Seetõttu ei saa selles tsiviilasjas õiguskaitset taotletud kujul rakendada. Maakohus jättis nimetatud asjaolu tähelepanuta ja tegi seetõttu lahendi, mis ei vasta seadusele. Avaldaja arusaam, et kellelgi ei ole õigust avaldada ükskõik kelle kohta ebaõigeid faktiväiteid või ebakohaseid väärtushinnanguid, on õige, kuid vanema õiguste äravõtmise nõudega ei saa laimuga rikutud õigusi jalule seada. Avaldajal on ebaõigete faktiväidete või ebakohaste väärtushinnangute avaldamise korral õigus pöörduda nii enda kui ka oma laste isiklike õiguste kaitseks kohtu poole ning vastava nõude esitamisel võib tulla vajadusel kõne alla ka avaldaja soovitud esialgse õiguskaitse rakendamine. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 7. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palus ringkonnakohtu määruse tühistada ja teha esialgse õiguskaitse tagamiseks uue määruse, millega jätta maakohtu määrus jõusse. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt saab kohus

§ 377lg 2 ja § 551 lg 1 alusel laste huvides rakendada esialgset õiguskaitset. Perekonnaseaduse (PKS) § 58 ja Lak

S § 3 järgi tuleb igal pool ja alati seada esikohale lapse huvid ja laste huvidest lähtudes saab kohus ka omal algatusel esialgset õiguskaitset kohaldada. PKS § 50 lg-te 2 ja 4 järgi peab vanem vanema õigusi teostades pidama alati silmas lapse huve ja teostama vanema õigusi heas usus. Esialgne õiguskaitse on küll ajutine meede, kuid ka laste ajutine kaitsmine kohtumenetluse ajal on vajalik, et lapsed ei peaks kannatama ega lugema vanema sündsusetuid kirjutisi enda ja teise vanema kohta. Selliste kirjutistega kuritarvitab vanem oma vanema õigusi ja avaldab lastele kahjulikku mõju, mis on otseses vastuolus laste huvidega. Esialgset õiguskaitset on vaja rakendada laste huvide kaitseks. Tühistades maakohtu määruse, andis ringkonnakohus puudutatud isikule I uue võimaluse vanemaõigusi kuritarvitada ega ole säästnud lapsi. Lahend ei ole tehtud mitte laste, vaid puudutatud isiku I huvides.

1. Puudutatud isik I vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata, sest ringkonnakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud. Muu hulgas märkis puudutatud isik I, et avaldaja ei ole esitanud ühtegi tõendit, mis kinnitaks, et just puudutatud isik I on avaldaja ja laste eraelu puudutavad andmed internetikeskkonnas avaldanud ega tõendanud puudutatud isiku I seost veebipäevikuga.
2. Puudutatud alaealiste isikute esindaja määruskaebusele ei vastanud.
3. Rakvere linn, leides, et ta ei ole asjast puudutatud laste elukohajärgne eestkosteasutus, esitas kohtule oma seisukohad spetsialisti arvamusena. Rakvere linna arvates võib vanemalt PKS § 54 ja LakS § 13 lg-te 2 ja 3 järgi vanema õiguste äravõtmise aluseks olla korduv jõhker sekkumine lapse eraellu. Puudutatud isik I on vabalt juurdepääsetavas internetikeskkonnas avalikustanud nii oma alaealiste laste kui ka nende ema eraelu puudutavat informatsiooni, rikkudes sellega nii laste kui ka avaldaja õigust eraelu puutumatusele. Laste huvides on takistada vanema meelevaldset sekkumist alaealiste eraellu lapsi mitteaustavate, alavääristavate ja solvavate väljaütlemistega. Seetõttu on laste huvides õige kohaldada keeldu avaldada laste eraelu puudutavaid andmeid massiteabevahendites ja kohustada puudutatud isikut I eemaldama veebipäevikust lapsi ja avaldajat puudutavaid andmeid sisaldavad seni avaldatud kirjutised.
4. Tallinna linna Nõmme linnaosa valitsus avaldas laste elukohajärgse eestkosteasutusena arvamust, et PKS § 50 lg-te 2 ja 4, LakS § 13 ja ÜRO lapse õiguste konventsiooni art 16 p-de 1 ja 2 järgi on lastel õigus olla kaitstud nende eraellu sekkumise ning au, väärikuse, kiindumuste ja hea maine riivamise vastu, sh sellise käitumise vastu oma vanema poolt. Vanem peab austama laste õigusi isiklikule elule, identiteedile ja kiindumustele ega tohi kahjustada lapse õigust eraelule meelevaldse või ebaseadusliku sekkumisega. Puudutatud isiku I korduv tegevus laste ja avaldaja eraelu puudutava informatsiooni avalikustamisel internetikeskkonnas rikub oluliselt laste õigust eraelule, laste au ja väärikust ning head mainet. Vanem peab tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 138 järgi teostama oma õigusi heas usus ja PKS § 50 lg-te 2 ja 4 järgi lapse huvides. Seega peab vanem oma subjektiivseid õigusi teostades arvestama vajadusega vältida oma laste huvide ja eraelu kahjustamist, mis eeldab laste ja avaldaja eraelu kajastavate kirjutiste eemaldamist veebipäevikust. Puudutatud isiku I käitumine on vastuolus ka isikuandmete kaitse seaduse §-ga
5. Esialgse õiguskaitse kohaldamine on asjas vajalik, et vältida olulist kahju ja omavoli, ning tagada laste heaolu ja turvalisus. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
6. Kolleegium leiab, et nii maa- kui ka ringkonnakohtu määrus tuleb menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu

§ 695ja § 692 lg 1 p 2 alusel tühistada.

Asi tuleb

§ 701

lg 3 alusel saata samale maakohtule avaldaja avalduse (taotluse) selgitamiseks ja menetlusse võtmise otsustamiseks.

1. Avaldaja esitas
2. septembril 2008 maakohtule kaks avaldust. Ühes neist palus avaldaja võtta puudutatud isikult I vanema õigused ära põhjusel, et puudutatud isik I ei ole täitnud vanema kohustusi ja on avaldanud puudutatud isikutele II ja III nii nende kui ka avaldaja eraelu kohta käivate andmete avaldamisega kahjulikku mõju. See avaldus võeti
3. septembri
4. a kohtumäärusega menetlusse (I kd, lk 86). Teises avalduses palus hageja sulgeda puudutatud isiku I peetava veebipäeviku ning keelata puudutatud isikul I avaldada massiteabevahendites avaldaja ja puudutatud isikute II ja III eraelu kohta käivaid andmeid. Avaldaja tugines teises avalduses nii hagi tagamise sätetele (

§ 377

lg 1 ja § 378 lg 1 p 3), mis on

§ 551

lg 1 järgi kohaldatavad ka hagita perekonnaasja menetluses esialgse õiguskaitse tagamisel, kui ka VÕS §-le 1055 ja

§-le 544, mis annavad võimaluse nõuda isikul hagita menetluses oma eraelu või muu isikuõiguse kaitseks abinõude rakendamist. 14. Kuigi avaldaja soovis kohaldada eraelu kaitseks abinõusid esialgse õiguskaitse tagamise korras, ei saanud maakohus kolleegiumi arvates praeguses asjas rakendada esialgset õiguskaitset avaldaja soovitud viisil, nagu leidis õigesti ka ringkonnakohus. Esialgse õiguskaitse rakendamine on ajutine meede, millega tagatakse kohtulahendi täidetavus ja vajadusel ka menetlusosalise õigused kohtumenetluse ajaks. Avaldaja ei märkinud avalduses, et ta soovib saada kaitset kohtumenetluse ajaks, ning möönis võimalust saada kaitset tähtajaga kuni kolm aastat, nagu näeb ette

§ 544lg 1 teine lause.

Seega nähtub avaldusest, et avaldaja võis soovida VÕS § 1055 ja

§ 544

alusel eraelu ja isikuõiguste kaitse abinõude rakendamist (st esitas avalduse eraelu ja isikuõiguste kaitseks). Kolleegiumi arvates oli avaldajal vanema õiguste äravõtmise avaldust esitades õigus esitada ka avaldus eraelu ja isikuõiguste kaitse abinõu rakendamiseks (

§ 544lg 3).

Samas võis avaldaja soovida esialgse õiguskaitse rakendamist eraelu ja isikuõiguste kaitseks (st esitas eraelu ja isikuõiguste kaitse tagamiseks taotluse rakendada esialgset õiguskaitset). Kuna avaldaja teises avalduses väljendatud nõue ei olnud üheselt mõistetav, pidi maakohus enne avalduse lahendamist selgitama, mida avaldaja soovib avaldusega saavutada.

§ 477

lg 1 järgi vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Muu hulgas tuleb kohtul ka hagita menetluses selgitada välja avaldaja nõuded ja menetlusosaliste seisukohad, nagu näeb ette

§ 392lg 1 p 1.

Kohus peab

§ 477

lg 7 järgi kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Kolleegium juhib tähelepanu sellele, et

§ 477lg 4 järgi tuleb menetlusosaline tema soovil ka ära kuulata.

Maakohtu poolt avaldaja nõude väljaselgitamata jätmine on oluline menetlusõiguse normi rikkumine. 15. Kui avaldaja oli taotlenud eraelu ja isikuõiguste kaitse abinõude kohaldamist VÕS § 1055 ja

§ 544alusel, tuli avaldust käsitada iseseisva hagita asjana.

Ringkonnakohus märkis õigesti, et avaldajal on ebaõigete faktiväidete või ebakohaste väärtushinnangute avaldamise korral õigus pöörduda nii enda kui ka oma laste isiklike õiguste kaitseks kohtu poole. Ringkonnakohus jättis aga tähelepanuta, et avaldus võibki olla VÕS § 1055 alusel

§ 544järgi esitatud eraelu ja isikuõiguste kaitseks.

Seetõttu tühistas ringkonnakohus õigesti maakohtu määruse, rikkus aga ka ise oluliselt menetlusõiguse normi

§ 669

lg 2 mõttes, kui ei tühistanud maakohtu määrust ega juhtinud maakohtu tähelepanu menetlusõiguse normi rikkumistele ja käsitas avaldust üksnes esialgse õiguskaitse tagamise taotlusena vanema õiguste äravõtmise asjas. 16. Muu hulgas juhib kolleegium tähelepanu, et maakohtu määrusest nähtuvalt rakendas maakohus formaalselt küll esialgse õiguskaitse korras eraelu ja isikuõiguste kaitse abinõusid, kuid sisuliselt lahendas ta avaldaja nõude VÕS § 1055 ja

§ 544alusel.

Seda kinnitab ka asjaolu, et maakohus määras abinõude tähtajaks kolm aastat. Siiski tuleb maakohtu määrus tühistada, sest maakohus ei järginud määrust tehes tsiviilkohtumenetluse seadustiku sätteid. Kui avaldaja esitas avalduse eraelu ja isikuõiguste kaitse abinõude kohaldamiseks, tuli avaldajal mh tasuda

§ 139

lg 2 p 2 järgi avalduse maakohtule esitamise ajal kehtivas määras riigilõivu (vt Riigikohtu

1. jaanuari
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-137-06, p 30). Samuti pidi maakohus

§ 392

lg 1 p 1 järgi selgitama välja puudutatud isikute seisukoha.

§ 545

järgi kuulab kohus enne lähenemiskeelu või muu isikuõiguse kaitse abinõu rakendamist ära isiku, kelle suhtes abinõu rakendamist taotletakse, ja isiku, kelle huvides abinõu rakendamist menetletakse. Vajaduse korral kuulab kohus ära ka nimetatud isikute lähedasi isikuid, isikute elukohajärgse valla- või linnavalitsuse või politseiasutuse. Ülalnimetatut tegemata ei saanud kohus rakendada eraelu ja isikuõiguste kaitse abinõusid. Küll olnuks sellise avalduse esitamisel võimalik kohaldada eraelu ja isikuõiguste kaitseks kohtumenetluse ajaks esialgset õiguskaitset

§ 546alusel, millele viitas õigesti ka ringkonnakohus.

Maakohtu määrusest ei nähtu siiski, et maakohus oleks rakendanud esialgset õiguskaitset eraelu ja isikuõiguste kaitse abinõude kohaldamise nõuet menetledes. 17. Riigikohus võib

§ 692

lg 4 kolmanda lause järgi kassatsioonkaebuse põhjendustest olenemata tühistada ringkonnakohtu otsuse ja saata asja maakohtule uueks läbivaatamiseks, kui ringkonnakohus rikkus oluliselt menetlusõiguse normi ja see rikkumine võis mõjutada asja lahendamise tulemust ning rikkumist ei ole võimalik Riigikohtus kõrvaldada. See kehtib

§ 701lg 3 kolmanda lause järgi ka määruskaebuse lahendamisel.

Praeguses asjas ei ole võimalik menetlusõiguse normi rikkumist kassatsiooniastmes kõrvaldada ning asi tuleb saata maakohtule avaldaja nõude (otsuse p-d 15, 16) väljaselgitamiseks ja menetlusse võtmise otsustamiseks. 18. Määruskaebuse osalise rahuldamise tõttu tuleb sellelt tasutud kautsjon

§ 149lg 4 esimese lause alusel avaldajale tagastada.

Ants Kull, Villu Kõve, Lea Laarmaa