Obsah (11)

§ 186§ 137§ 638§ 695§ 701§ 217§ 306§ 321§ 225§ 307§ 149

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus Asja läbiv

) § 186 lg-te 1 ja 2 järgi taotleja majanduslikku seisundit hinnates tema vara ja sissetulekut ning temaga koos elavate perekonnaliikmete vara ja nende sissetulekuid, tema ülalpidamisel olevate isikute arvu, eluasemele tehtavaid mõistlikke kulutusi ning muid olulisi asjaolusid. Taotleja majanduslikku seisundit hinnates ei arvestata taotlejale kuuluvat vara, millele seaduse kohaselt ei saa sissenõuet pöörata. Samuti ei arvestata menetlusabi taotlejale kuuluvat ning tema ja temaga koos elavate perekonnaliikmete igapäevakasutuses olevat eluaset ega vajalikke sõiduvahendeid, kui nende arv ja väärtus on õiglases suhtes perekonna suuruse, sõiduvajaduse ning sissetulekuga. Kui taotluse esitaja ei ole kohtu määratud tähtaja jooksul esitanud põhistatud andmeid oma isikliku ja majandusliku seisundi kohta või vastanud esitatud küsimustele või on seda teinud ebapiisavalt, ei määra kohus

§ 186lg 6 järgi menetlusabi andmist ulatuses, mida ei ole põhistatud.

Kostja lepinguline esindaja sai Tallinna Ringkonnakohtu

1. novembri 2008 määruse, millega anti puuduse kõrvaldamiseks tähtaeg, toimikus oleva kinnituse kohaselt kätte
2. detsembril
3. Puuduse kõrvaldamise tähtaeg lõppes
4. detsembril
5. Kostja ei ole senini esitanud kohtule tõendeid enda ega temaga koos elavate perekonnaliikmete vara ja sissetulekute ega taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu keskmise sissetuleku kohta. Seetõttu tuleb kostja taotlus menetlusabi saamiseks jätta

§ 186lg 6 alusel rahuldamata.

Kostja peab

§ 137

lg 1 ja riigilõivuseaduse lisa 1 järgi tasuma apellatsioonkaebuselt riigilõivu 13 250 krooni. Kuna puuduse saab kõrvaldada, tuleb kostja apellatsioonkaebus jätta

§ 638

lg 2 alusel käiguta ja anda kostjale riigilõivu tasumiseks täiendav tähtaeg, s.o 30 päeva alates määruse jõustumisest.

1. Teise
2. detsembri
3. a määrusega (määrus II) jättis ringkonnakohus rahuldamata kostja taotluse riigi õigusabi saamiseks. Ringkonnakohtu määruse põhjenduste kohaselt arvestatakse riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 14 lg-te 1 ja 2 järgi taotleja majanduslikku seisundit hinnates tema vara ja sissetulekut ning temaga koos elavate perekonnaliikmete vara ja nende sissetulekuid, tema ülalpidamisel olevate isikute arvu, eluasemele tehtavaid mõistlikke kulutusi ning muid olulisi asjaolusid. Taotleja majanduslikku seisundit hinnates ei arvestata taotlejale kuuluvat vara, millele seaduse kohaselt ei saa sissenõuet pöörata. Samuti ei arvestata menetlusabi taotlejale kuuluvat ning tema ja temaga koos elavate perekonnaliikmete igapäevakasutuses olevat eluaset ega vajalikke sõiduvahendeid, kui nende arv ja väärtus on õiglases suhtes perekonna suuruse, sõiduvajaduse ning sissetulekuga. Kui taotluse esitaja ei ole kohtu määratud tähtaja jooksul esitanud põhistatud andmeid oma isikliku ja majandusliku seisundi kohta või vastanud esitatud küsimustele või on seda teinud ebapiisavalt, ei määra kohus RÕS § 14 lg 6 järgi menetlusabi andmist ulatuses, mida ei ole põhistatud. Kostja lepinguline esindaja sai Tallinna Ringkonnakohtu
4. novembri
5. a määruse, millega anti kostjale puuduse kõrvaldamiseks tähtaeg, toimikus oleva kinnituse kohaselt kätte
6. detsembril
7. Puuduse kõrvaldamise tähtaeg lõppes
8. detsembril
9. Kostja ei ole senini esitanud kohtule tõendeid enda ega temaga koos elavate perekonnaliikmete vara ja sissetulekute ega taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu keskmise sissetuleku kohta. Seetõttu tuleb kostja taotlus menetlusabi saamiseks jätta RÕS § 14 lg 6 alusel rahuldamata.
10. Toimikust nähtuvalt saatis ringkonnakohus
11. detsembri
12. a määruse e-kirjaga kostjat maakohtus esindanud lepingulisele esindajale, täpsustamata, kumma määruse ta saatis. Esindaja kinnitas määruse kättesaamist
13. jaanuaril 2009, täpsustamata, millise ülalnimetatud määruse ta kätte sai. Ka kostjale toimetati vähemalt üks
14. detsembri
15. a määrustest allkirja vastu kätte
16. jaanuaril
17. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
18. Kostja esitas
19. jaanuaril 2009 määruskaebuse, milles palus ringkonnakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega anda talle täiendav tähtaeg tõendite esitamiseks. Määruskaebusele oli lisatud ringkonnakohtu määrus I.
20. Riigikohus jättis määruse käiguta ja andis kostjale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, s.o kaebuse esitamiseks vandeadvokaadi vahendusel ja kassatsioonikautsjoni tasumiseks.
21. Kostja esitas vandeadvokaadi vahendusel
22. veebruaril 2009 määruskaebuse. Määruskaebusele lisati kassatsioonikautsjoni tasumist tõendav dokument, millest nähtuvalt tasuti kautsjoni kahelt määruskaebuselt kokku 800 krooni. Samuti lisati määruskaebusele mõlemad ringkonnakohtu
23. detsembril 2008 tehtud määrused. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt ei ole kostja
24. novembri
25. a määrust kätte saanud, kuigi apellatsioonkaebusele ja taotlustele olid märgitud kostja andmed. Kohus ei saanud edastada menetlusdokumente ainult kostja lepingulisele esindajale, sest esindajaga oli leping pärast apellatsioonkaebuse kirjutamist
26. novembril 2008 lõppenud. Asjaolu, et kostjat maakohtus esindanud lepinguline esindaja andis põhimõttelise nõusoleku esindada kostjat riigi õigusabi korras ka apellatsioonimenetluses, ei muuda seda isikut kostja lepinguliseks esindajaks.
27. Hageja palus jätta määruskaebuse rahuldamata ja ringkonnakohtu määruse muutmata. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
28. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrused I ja II tuleb menetlusõiguse normi rikkumise tõttu

§ 695ja § 692 lg 1 p 2 alusel tühistada.

Asi tuleb

§ 701lg 3 alusel saata samale ringkonnakohtule menetluse jätkamiseks.

1. Esmalt märgib kolleegium, et Tallinna Ringkonnakohtu
2. detsembril 2008 tehtud määrusi I ja II saab formaalselt pidada kaheks eraldi määruseks, kuid sisuliselt lahendas ringkonnakohus mõlemas määruses kostja ühes avalduses sisaldunud taotlused menetlusabi saamiseks. Seda saanuks teha ühes määruses. Seetõttu ei pea kolleegium vajalikuks teha kummagi määruse kohta eraldi lahendit.
3. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt tuleb ringkonnakohtu määrused I ja II tühistada põhjusel, et kostja ei saanud
4. novembri
5. a määrust kätte ega saanud seetõttu selles määruses antud tähtaja jooksul menetlusabitaotluse puudusi kõrvaldada. Seega tuleb selgitada, kas nimetatud määruse saab lugeda kostjale kättetoimetatuks selle kättetoimetamisega kostja nimel ringkonnakohtule menetlusabitaotluse esitanud isikule.
6. Tsiviilkohtumenetlusteovõimeline menetlusosaline osaleb kohtumenetluses eelkõige isiklikult, kuid

§ 217lg 1 järgi võib ta menetluses osaleda ka esindaja kaudu.

Kui menetlusosalisel on esindaja, on esindajal

§ 217

lg 5 järgi selle menetlusosalise õigused ja kohustused, keda ta esindab, ning esindaja tehtud menetlustoiming loetakse esindatud menetlusosalise tehtuks. Ka menetlusdokumendid peab kohus

§ 306lg 1 järgi toimetama kätte eelkõige menetlusosalisele.

Juhul kui menetlusosalist esindab menetluses esindaja ja kohus ei pea vajalikuks menetlusdokumendi saatmist lisaks ka menetlusosalisele isiklikult, võib kohus

§ 321

järgi toimetada menetlusdokumendi menetlusosalise asemel kätte üksnes menetlusosalise esindajale. 17. Menetlusosalist võib menetluses esindada

§-s 218 sätestatud nõuetele vastav lepinguline esindaja, kelle volituse aluseks on menetlusosalise ja esindaja sõlmitud leping. Kuna tegemist on tehingulise esindusõigusega, võib selle ka tehinguliselt lõpetada. Lepingulise esindaja volituste lõppemist reguleerib

§ 225

. Viidatud paragrahvis on sätestatud volituste lõppemine juhul, kui esindatav võtab volituse tagasi (

§ 225

lg 1), esindaja lõpetab volituse aluseks oleva lepingu (

§ 225

lg 2) ja volituse tähtaeg lõpeb (

§ 225lg 4).

Muid volituse lõppemise juhte selles paragrahvis eraldi märgitud ei ole, kuid kolleegiumi arvates ei välista see volituse lõppemist ka muudel alustel.

§ 217

lg 4 järgi kohaldatakse esindusele kohtus tsiviilseadustiku üldosa seaduses esinduse kohta sätestatut niivõrd, kuivõrd tsiviilkohtumenetluse seadustikus ei ole sätestatud teisiti. Kolleegiumi arvates ei ole

§-s 225 sätestatud ammendavat loetelu volituse lõppemise aluseks olevatest asjaoludest. Viidatud sättes on üksnes täpsustatud volituse lõppemist nimetatud juhtudel. Seetõttu võib esindaja volitus lõppeda ka muudel tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-s 125 nimetatud juhtudel, kui see ei ole vastuolus tsiviilkohtumenetluse seadustiku mõttega. Muu hulgas võib kohtumenetluse esindaja volitus lõppeda juhul, kui volituse andmise aluseks olev leping lõppeb (TsÜS § 125 lg 1 p 8). Sellisel juhul tuleb lisaks arvestada asjaoluga, et kui lepingu alusel on volitus antud tahteavaldusega kolmandale isikule või avalikkusele või kui esindatav on volituse andmisest kolmandale isikule või avalikkusele teada andnud, loetakse volitus TsÜS § 127 lg 1 järgi kolmanda isiku või avalikkuse suhtes kehtivaks, kuni volitust ei ole samal viisil tagasi võetud või selle lõppemisest teatatud. Seega juhul, kui kohtumenetluses lepingulise esindaja volituse aluseks olev leping lõppeb, kehtib lepingulise esindaja volitus kohtu suhtes seni, kuni kohtule ei ole teatatud volituse lõppemisest. Pärast seda, kui menetlusosaline või esindaja on kohtule volituse lõppemisest teatanud, osaleb menetlusosaline menetluses isiklikult.

1. Praeguses asjas esitas kostja nimel menetlusabitaotluse kostja lepinguline esindaja, kuid ta märkis taotluses, et leping tema ja kostja vahel on lõppenud. Kuna kostja lepinguline esindaja teatas kohtule, et volituse aluseks olev leping on lõppenud, sai kohus TsÜS § 125 lg 1 p 8 alusel järeldada, et esindaja volitus on lõppenud, ja pidi pärast teate saamist toimetama menetlusdokumendid kätte menetlusosalisele isiklikult.
2. Asja materjalidest nähtuvalt toimetas ringkonnakohus
3. novembri
4. a määruse kätte mitte kostjale, vaid tema nimel apellatsioonkaebuse ja menetlusabitaotluse esitanud isikule, kelle volituse lõppemisest oli kohtule teada antud. Kostjale isiklikult seda määrust kätte toimetatud ei ole. Kolleegiumi arvates on nimetatu oluline menetlusõiguse normi rikkumine, mis annab alust tühistada mõlemad
5. detsembril 2008 kostja kohta tehtud kohtumäärused ja saata asi ringkonnakohtule menetluse jätkamiseks. Kuna määruskaebuse järgi on kostja praeguseks ajaks
6. novembri
7. a määruse kätte saanud, ei tule ringkonnakohtul seda kostjale uuesti kätte toimetada.

§ 307lg 3 järgi saab 28.

novembri

1. a määruse lugeda kostjale kättetoimetatuks alates selle tegelikust jõudmisest kostjani. Küll tuleb ringkonnakohtul anda kostjale määrusega täiendav tähtaeg menetlusabitaotluse puuduste kõrvaldamiseks ja see määrus kostjale isiklikult kätte toimetada.
2. Määruskaebuse rahuldamise tõttu tuleb kaebuselt tasutud kautsjon

§ 149lg 4 esimese lause alusel tagastada.

Lea Laarmaa, Henn Jõks, Ants Kull