Obsah (9)

§ 372§ 371§ 692§ 701§ 370§ 3401§ 134§ 139§ 149

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus Asja läbiv

§ 372lg 5 järgi saab esitada maakohtu 20.

mai

1. a määruse peale määruskaebuse. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
2. Tallinna Ringkonnakohus jättis
3. detsembri
4. a määrusega määruskaebuse läbi vaatamata. Vastuväide, mida hagejad on pidanud määruskaebuseks, on esitatud määruse peale, millega kohus ei võtnud vaidlusaluses asjas vastu hagejate alternatiivsena esitatud nõuet. Samas ei keeldunud kohus hagi menetlusse võtmast, vaid märkis, et hagejad võivad esitada kahju hüvitamise nõude vaidlusalusest asjast eraldi menetluses. Seega ei ole tegemist hagi menetlusse võtmata jätmisega

§ 371mõttes ja sellise määruse peale edasikaebamise õigust ei ole ette nähtud.

Kuna tegemist on alternatiivse nõudega, siis ei takista selle nõude menetlusse võtmata jätmine vaidlusaluse asja menetlust. Takistatud ei ole hagi esitamine üldistel alustel, seega ei takista vaidlusalune määrus ka alternatiivsena esitada soovitud hagi menetlemist. Seega ei ole tegemist kaevatava määrusega ja selle peale esitatud kaebus tuleb jätta läbi vaatamata. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 8. Hagejad esitasid Riigikohtule määruskaebuse, milles paluvad nii ringkonnakohtu kui ka maakohtu määruse tühistada ja teha asjas uus määrus, millega võtta menetlusse alternatiivse nõudena hagejate kahju hüvitamise nõue. Vale on ringkonnakohtu seisukoht, et maakohtu määruse peale ei saa määruskaebust esitada. Tegemist on hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega, mille peale võib

§ 372lg 5 kohaselt esitada määruskaebuse.

Samuti on väär ringkonnakohtu seisukoht, et selle nõude menetlusse võtmata jätmine ei takista vaidlusaluse asja menetlust ning nõude võib esitada üldistel alustel. Alternatiivselt esitatud kahju hüvitamise nõude aluseks on samad asjaolud, mis hagilgi. Seetõttu ei oleks seda nõuet võimalik eraldi läbi vaadata, ilma et menetlus peatataks kuni käesolevas asjas otsuse tegemiseni. 9. Kostja III vaidleb määruskaebusele vastu ja palub selle rahuldamata jätta. Kostja I ei ole määruskaebusele vastanud. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT 10. Kolleegium leiab, et nii maakohtu kui ka ringkonnakohtu määrus tuleb

§ 692lg 1 p 2 ja § 695 alusel menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu tühistada.

Asi tuleb

§ 701

lg 3 kolmanda lause alusel saata maakohtule hagejate alternatiivse nõude menetlusse võtmise otsustamiseks.

1. Ekslik on ringkonnakohtu seisukoht, et maakohus ei keeldunud
2. mai
3. a määrusega hagejate alternatiivset nõuet menetlusse võtmast ja seetõttu ei saa selle määruse peale esitada määruskaebust. Maakohtu määruse resolutsioon oli sõnastatud järgmiselt: �Jätta hagejate Georgi Netrobtðuki, Larisa Ray ja Galina Netrobtðuki taotlus kahju nõude alternatiivse nõudena menetlusse võtmiseks rahuldamata". Sellest saab üheselt järeldada, et maakohus keeldus hagejate alternatiivset nõuet menetlusse võtmast. Seega

§ 372

lg 5 kohaselt oli hagejatel õigus esitada maakohtu määruse peale määruskaebus ja ringkonnakohtul ei olnud alust jätta kaebeõiguse puudumise tõttu hagejate määruskaebust läbi vaatamata. Seda järeldust ei muuda ka maakohtu selgitus, et hagejatel on õigus esitada kahjunõue iseseiseva nõudena.

§ 372

lg 6 kohaselt, kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. 12. Kolleegium ei nõustu maakohtu seisukohaga, et alternatiivseid nõudeid saab esitada vaid samadele asjaoludele tuginedes.

§ 370

lg 2 kohaselt võib hagis esitada mitu alternatiivset nõuet, samuti mitu nõuet selliselt, et hageja palub rahuldada mõne nõude üksnes juhul, kui esimest nõuet ei rahuldata. Sellest sättest ei tulene, et alternatiivsed nõuded peavad põhinema samadel asjaoludel. Praeguses asjas on hagejad 26. märtsil 2008. a esitatud avalduses palunud juhul, kui kohus nende algselt esitatud nõudeid ei rahulda, mõista kostjalt I hagejate kasuks välja kahjuhüvitis. Hagejad on seega esitanud

§ 370

lg 2 kohaselt oma esimesele nõudele alternatiivse nõude ja palunud selle rahuldada juhul, kui esimest nõuet ei rahuldata. 13. Kolleegium on seisukohal, et alternatiivse nõude võib esitada lisaks ka juba menetluses olevale nõudele. See tähendab, et hageja võib hagi täiendada alternatiivse nõudega. Tsiviilkohtumenetluse seadustik iseenesest ei näe ette, et alternatiivset nõuet peab menetlema esialgse nõudega samas menetluses. Arvestades alternatiivsete nõuete omavahelist seotust, on üldjuhul otstarbekas neid samas menetluses menetleda. Alternatiivse nõude menetlusse võtmise lahendamisel saab analoogia alusel kohaldada hagide liitmise kohta sätestatut ja

§-s 374 sätestatud eelduste olemasolul võib maakohus võtta alternatiivse nõude esialgse nõudega samasse menetlusse. Kui maakohus otsustab alternatiivset nõuet esialgu esitatud nõudega samasse menetlusse mitte võtta, ei ole see aluseks keelduda alternatiivse nõude menetlusse võtmisest. Sellisel juhul peab maakohus otsustama alternatiivse nõude eraldi menetlusse võtmise. Kui avaldus, milles alternatiivne nõue esitati, on esitatud puudusega, mis takistab alternatiivse nõude menetlusse võtmist, tuleb

§ 3401

lg 1 järgi jätta avaldus käiguta ja anda hagejatele tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. 14.

§ 134

lg 1 teise lause järgi määratakse hagihind suurema nõude järgi, kui hagis on esitatud alternatiivsed nõuded.

§ 139lg 3 kohaselt sõltub riigilõivu suurus tsiviilasja hinnast.

Kolleegium leiab, et ka menetluses oleva hagi täiendamisel alternatiivse nõudega on hagihinnaks kokku suurema nõude hind ja vastavalt sellele peab olema tasutud riigilõiv. See kehtib ka juhul, kui kohus otsustab alternatiivset nõuet, millega hageja soovis menetluses olevat hagi täiendada, menetleda eraldi menetluses. 15. Määruskaebuse osalise rahuldamise tõttu tuleb hagejatele

§ 149lg 4 esimese lause alusel tagastada tasutud kassatsioonikautsjon.

Jaak Luik, Peeter Jerofejev, Tambet Tampuu