RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Tsiviilasja hind Riigikohtus Menetlusosalised ja

§ 32

lg 1 kohaselt vastutavad juhatuse liikmed seaduse või põhikirja nõuete rikkumisega ja oma kohustuste täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmisega mittetulundusühingule süüliselt tekitatud kahju eest solidaarselt. Samasugune oli juriidilise isiku juhatuse liikme vastutus enne 1. juulit 2002 kehtinud TsÜS § 46 lg 1 järgi. Lepingulisest võlasuhtest tuleneva kahju hüvitamise kohustust täpsustas TsK 19. ptk, esmajoones §-d 222 ja 227. Enne 1.

§ 32

lg 3 kohaselt on juhatuse liikme vastu esitatava nõude aegumistähtaeg viis aastat rikkumise toimumisest või rikkumise algusest. Kuna hagejal puudusid kohustused, mille tarbeks kostja hageja kassast raha võttis, on kostja kohustuse rikkumiseks kassast alusetult raha võtmine. Sellest ajast alates peab lugema ka aegumise algust. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja võttis hageja kassast raha

1. novembril 1999,
2. detsembril 1999,
3. novembril 2000 ja
4. mail
5. Iga summa väljavõtmine on kahju tekitamise eraldi juhtumiks, mistõttu algas iga väljavõetud summa puhul nõude aegumise tähtaeg eraldi. Viimase väljavõetud summa puhul algas kahju hüvitamise nõude aegumise tähtaeg enne 1.

§ 32lg 3, Ts

ÜS § 116 teise lause ja § 105 lg 1 kohaselt

1. mail 2001 ja lõppes viie aasta möödumisel. Hagi on esitatud rohkem, kui viis aastat pärast väidetavat kostja kui juhatuse liikme kohustuste rikkumisega hagejale kahju tekitamist. Seega on hageja nõue aegunud ja maakohus on jätnud põhjendatult hagi rahuldamata. Hagi aegumise tõttu on maakohus pidanud õigesti liigseks anda hinnangut MTÜS § 32 lg 1 järgse kahju hüvitamise nõude rahuldamise ülejäänud eeldustele ning vaidlust puudutavatele poolte teistele seisukohtadele ja nende kinnitamiseks või ümberlükkamiseks esitatud tõenditele. Õige ei ole hageja seisukoht, et aegumise üle otsustamisel tuleb juhinduda VÕSRS §-st
2. Enne 1.

§ 32lg 3 ning kehtiv MTÜS § 32 lg 4 on aegumise erinormid.

Õiguse üldpõhimõtete kohaselt ei ole erinormide olemasolu korral kohaldatavad üldnormideks olevad tsiviilseadustiku üldosa seaduse sätted. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

1. Hageja esitas ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse, milles palub ringkonnakohtu otsuse tühistada ja saata asja uueks läbivaatamiseks ringkonnakohtule või maakohtule. Kassatsioonkaebuse kohaselt ei ole ringkonnakohus põhjendanud, miks ei kohaldu asjas käsundisuhte sätted. Võttes hageja raha enda käsutusse ja kulutades seda hageja töötajatele palga maksmiseks ulatuses, milleks volitust ei olnud, kaldus kostja käsundisaajana hageja antud juhistest kõrvale. Seetõttu tekkis hagejal varaline kahju ulatuses, mis ületas hageja antud juhiseid. Seega rikkus kostja TsK § 395 ja § 397 p
2. Asjaolu, et hageja esitas nõude kogu kassast välja võetud raha tagasisaamiseks, ei muuda nõude aluseks oleva õigussuhte iseloomu. Ringkonnakohus kohaldas valesti MTÜS § 32 ning määras ebaõigesti nõude aegumistähtaja alguse. Kuna kostja ei tekitanud hagejale kahju raha enda omandisse võtmisega, vaid käsutas raha hageja antud volituse piire ületades, ei kohaldu asjas MTÜS §
3. Ringkonnakohus on valesti leidnud, et nõude aegumistähtaja alguseks tuleb lugeda sularaha väljavõtmise aeg. Poolte käsundusleping lõppes hageja
4. mai
5. a üldkoosoleku otsusega. Hageja sai kostja rikkumistest ja varalise kahju tekitamisest teada alles pärast käsundisuhte lõppemist tehtud raamatupidamisrevisjoni ja OÜ-lt Eksrem-R saadud kirja. TsÜS § 147 lg 2 järgi muutub nõue sissenõutavaks alates ajast, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. Hagejal tekkis õigus nõuda raha tagasi alates käsundisuhte lõppemisest, kui kostjal tekkis kohustus käsundi täitmisest aru anda. Kuna käsunduslepingu ajaks oli kostjale antud üldine volitus käsutada hageja raha, ei olnud raha võtmine hageja kassast iseenesest kostja kohustuste rikkumine. Seega ei võinud hageja õiguste rikkumise tähtaja algust arvestada raha väljavõtmise ajast. Sellest ajast ei saanud tähtaja algust arvestada ka seetõttu, et käsunduslepingu ajal viis kostja raha liikumist kajastavate võltsitud dokumentidega hageja tahtlikult eksimusse, luues tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse.
6. Kostja ei ole kassatsioonkaebusele vastanud. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
7. Kolleegium leiab, et nii maakohtu kui ka ringkonnakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 692 lg 1 p-de 1 ja 2 alusel tühistada materiaalõiguse normi ebaõige kohaldamise ja menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Kassatsioonkaebus tuleb rahuldada ja asi saata TsMS § 691 p 4 ja § 692 lg 5 alusel uueks läbivaatamiseks maakohtule.
8. Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja nõue kostja vastu on aegunud. Hageja arvates kohalduvad asjas käsunduslepingut reguleerivad sätted ning aegumistähtaja alguseks tuleb lugeda kostja rikkumistest teadasaamise aega. Kostja leiab, et asjas tuleb kohaldada mittetulundusühingu juhatuse liikme vastutust ning aegumistähtaeg algas kostja rikkumisest, milleks on aeg, mil kostja võttis hageja kassast sularaha.
9. Kohtud on otsuses piisavalt põhjendanud, miks ei kohaldu asjas TsK § 397 p
10. Selle sätte kohaselt on volinik kohustatud volitajale viivitamatult üle andma kõik käsundi täitmise korras saadu. Kooskõlas TsMS § 652 lg-s 1 sätestatuga lähtus ringkonnakohus maakohtu tuvastatust, et hagejal puudus kohustus, mille täitmiseks võttis kostja hageja kassast raha. TsMS § 688 lg-te 3 ja 4 kohaselt arvestab Riigikohus kassatsiooninõude põhjendatuse kontrollimisel üksnes nende faktiliste asjaoludega, mis on tuvastatud alama astme kohtu otsusega. Hageja ei ole väitnud, et kohtud on asjaolude tuvastamisel rikkunud menetlusõiguse norme.
11. Kolleegium nõustub ringkonnakohtu seisukohaga, et aegumistähtaja alguseks tuleb enne 1.

§ 32lg 3 järgi lugeda kostja kohustuse rikkumise aega.

Ekslik on hageja väide, et aegumistähtaeg hakkas kulgema ajast, mil hageja sai kostja kohustuse rikkumisest teada. Enne 1. juulit 2002 kehtinud TsÜS § 105 lg 1 järgi algas tähtaja kulgemine järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva või sündmuse saabumist, millega määrati kindlaks tähtaja algus, kui seaduses või lepinguga ei olnud ette nähtud teisiti. Aegumistähtaja kulg algas sama seaduse § 116 esimese lause kohaselt päevast, mil isik sai teada või pidi teada saama oma õiguse rikkumisest. Sama paragrahvi teise lause kohaselt võis seadus sätestada hagemisõiguse tekkimise muu aja. Enne 1.

§ 32

lg 3 alusel algas mittetulundusühingu juhatuse või muu organi liikme vastu esitatava nõude aegumistähtaeg rikkumise toimumisest või rikkumise algusest. Kuna MTÜS § 32 lg 3 sätestas aegumise erikorra, ei kohaldu TsÜS § 116 esimene lause.

1. TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole kohus seotud poolte õiguslike väidetega, vaid kohaldab seadust ise. See nõue kehtib ka ringkonnakohtule, kes TsMS § 652 lg 8 järgi ei ole seotud apellatsioonkaebuse õigusliku põhjendusega (vt ka Riigikohtu
2. mai
3. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-34-08, p 15). Põhjendamatu on ringkonnakohtu seisukoht, et kostja kohustuse rikkumise ajaks ja seega aegumistähtaja alguseks on aeg, mil kostja võttis hageja kassast sularaha. Ringkonnakohtu otsusest ei nähtu, et seadus, hageja põhikiri või muu hageja juhatuse liikme tegevust või hageja raha hoidmist sätestav kord oleks keelanud kostjal võtta hageja kassast sularaha. Seda, et kostjal kui hageja juhatuse liikmel ei olnud õigust võtta hageja kassast sularaha, ei ole väitnud ka hageja. Seega ei vasta ringkonnakohtu otsus TsMS § 654 lg 4 nõuetele. Kolleegium leiab, et rikkumise toimumise ajaks MTÜS § 32 lg 3 tähenduses on aeg, millal kostja kasutas hageja raha viimase kahjuks, st pööras hageja raha õigusvastaselt enda või kolmanda isiku kasuks. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja kasutas raha palga maksmiseks. Seega tuleb asja uuel läbivaatamisel hinnata, millal palka maksti, kas see oli juhataja kohustuse rikkumine ja kas sellega tekitati kahju. Nimetatud kahjunõude aegumise tähtaja kulgemine sai põhimõtteliselt alata kohustuse rikkumisest, s.o palga maksmisest. Kolleegium leiab, et asi tuleb saata uueks läbivaatamiseks maakohtule, sest maakohus on jätnud hagi rahuldamata aegumise kohaldamise tõttu ja hagi asjaolusid tuvastanud ega hinnanud ei ole. Asja uuel läbivaatamisel peab maakohus aegumise kohaldamiseks tegema kindlaks aegumise alguseks oleva kostja rikkumise aja. Selleks tuleb TsMS § 230 lg 1 alusel anda kostjale võimalus tõendada, et nõue on aegunud. Aegumise tõendamiseks peab kostja osutama, millal algas aegumistähtaja kulgemine.
4. Menetluskulude jaotus jääb TsMS § 173 lg 3 teise lause alusel maakohtu otsustada. Henn Jõks, Peeter Jerofejev, Villu Kõve