) § 392 lg 1 p 1, mis paneb kohtule kohustuse selgitada eelmenetluses välja hageja nõuded. Asja uuel läbivaatamisel peab maakohus hagejale selgitama hagi eseme muutmise vajadust. Ringkonnakohus ei nõustunud maakohtuga ka selles, et hagi sisulise lahendamise eeldusena tuleb tuvastada hagejal erastamisõiguse olemasolu. Tuvastusnõude esitamise eelduseks on õigusliku huvi põhistamine, mis
kohaselt on kohtule väite põhjendamine selliselt, et põhjenduse õigsust eeldades saab kohus lugeda väite usutavaks. Esitatud nõudest kaugemale ulatuvat eesmärki silmas pidava tuvastushagi esitamisel ei pea pool kohut oma edasiste kavatsuste teostatavuses veenma, vaid piisab mõningasest usutavusest, et soovitud õigust on võimalik materiaalõiguslikult maksma panna. Hageja usub, et kostjal pesuköögi omandiõiguse puudumise tuvastamise korral on temal naaberkinnistu omanikuna õigus MaaRS 22 lg 1² alusel kõnealune maatükk erastada. Arvestades hageja soovi Xxxxx xxx 13b asuv krunt erastada ja pidades silmas vaidluse puudumist selle üle, et krundil asuv pesuköök ehitati aastal 1967 ning see ei saa kuuluda omandireformi käigus tagastatava vara hulka, on tuvastusnõude esitamise eeldused täidetud. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED 7. Kostja esitas kassatsioonkaebuse, milles palub ringkonnakohtu otsuse tühistada ja teha asjas uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Kassatsioonkaebuse kohaselt tõlgendas ringkonnakohus valesti
Kohus saab küll selgitada haginõudeid ja poolte eesmärke, kuid hagi eseme muutmist peab pool taotlema ise. Kohus ei saa sundida ega mõjutada hagejat oma haginõuet muutma. Vale on ka ringkonnakohtu seisukoht, et tuvastushagi esitamisel ei pea kohus tuvastama hagejal õigusliku huvi olemasolu, vaid piisab sellest, et hageja oma väiteid põhistab. 8. Hageja palub jätta kassatsioonkaebuse rahuldamata ja ringkonnakohtu otsuse muutmata. TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT 9. Kolleegium leiab, et nii maakohtu kui ka ringkonnakohtu otsus tuleb
p 3 alusel tühistada ja hagi tuleb jätta
10.
lg 2 p 2 järgi võib kohus jätta hagi läbi vaatamata juhul, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.
lg 1 kohaselt võib hageja tuvastushagi esitada tuvastamiseks õigusliku huvi olemasolul.
lg 2 p 2 alusel võib kohus jätta läbi vaatamata ka tuvastushagi, kui selles märgitud õiguslikku huvi ei ole võimalik tuvastushagiga kaitsta. Praeguses asjas on hageja esitanud hagi, tuvastamaks kostjale välja antud pärimistunnistuse osalist tühisust. Hageja leidis, et tema õiguslik huvi sellise hagi esitamisel tuleneb asjaolust, et kostjale pesuköögi mõttelise osa kohta välja antud pärimistunnistus takistab hagejal MaaRS § 22 lg 12 alusel erastamast maatükki, millel pesuköök asub. Kolleegium leiab, et hageja esitatud asjaoludel ei ole tal võimalik saavutada tema poolt õigusliku huvina välja toodud eesmärki. MaaRS § 22 lg 12 alusel on piirnevate kinnisasjade omanikel õigus taotleda maa erastamist liitmiseks oma kinnisasjaga, kui eraomandis oleva kinnisasjaga piirneval maal ei ole võimalik moodustada iseseisvalt kasutatavat kinnisasja. Erastamine toimub maavanema loal Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras. Maa erastamise korra § 1 kohaselt on MaaRS § 22 lg 12 alusel maa erastamise eelduseks muu hulgas see, et erastatav maa ei kuulu riigi omandisse jätmisele või munitsipaalomandisse andmisele. Hageja on kohtumenetluses väitnud, et pesuköök, mis asub maal, mida hageja soovib erastada, ei kuulu mitte talle, vaid et tegemist on riigi- või munitsipaalomandis oleva varaga. MaaRS § 28 lg 1 p 1 kohaselt antakse munitsipaalomandisse jäävate hoonete ja rajatiste alune ning neid teenindav maa munitsipaalomandisse. MaaRS § 31 lg 1 p 1 kohaselt jäetakse riigi omandisse riigi omandisse jäävate hoonete ja rajatiste alune ning neid teenindav maa. Seega hageja väidete tõelevastavuse korral ei saaks hageja krunti MaaRS § 22 lg 12 alusel erastada, vaid see tuleks kas anda munitsipaalomandisse või jätta riigi omandisse. Hagejal ei ole seadusest tulenevat õigust esitada hagi kohaliku omavalitsuse või riigi huvide kaitseks. 11. Kolleegium märgib, et ringkonnakohus leidis vääralt, et maakohus rikkus
Selle sätte kohaselt on kohtul kohustus selgitada eelmenetluses välja hageja nõuded.
lg 1 p 1 ei sätesta kohtule kohustust selgitada hagejale hagi eseme muutmise vajadust, st seda, millise nõude esitamine aitaks hagejal paremini saavutada tema soovitud eesmärki. 12. Kuna hagi jäetakse läbi vaatamata, jäävad menetluskulud
lg 2 alusel hageja kanda.
Peeter Jerofejev, Villu Kõve, Tambet Tampuu
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.