Obsah (14)

§ 422§ 417§ 64§ 335§ 695§ 701§ 692§ 669§ 666§ 405§ 173§ 169§ 162§ 149

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus Asja läbiv

§ 422lg 1 mõttes mõjuvaid põhjuseid jätta hagile vastamata.

Kostja seaduslik esindaja L. Tibar võttis

1. novembril 2008 tagaseljaotsuse vastu. Kostja seaduslik esindaja ei ole teavitanud lepingulise esindaja olemasolust enne
2. novembrit
3. OÜ Medicum Dental arst Jelena Furs on
4. novembril 2008 välja andnud tõendi E. Nurmela haigestumise kohta. Tervishoiuameti
5. detsembri
6. a vastusega kohtu järelepärimisele on tõendatud, et E. Nurmela käis hambaarsti juures
7. oktoobril 2008 ja korduval visiidil
8. oktoobril 2008 ning
9. novembriks 2008 oli määratud hamba eemaldamise aeg. E. Nurmela keeldus
10. novembril 2008 hammast eemaldamast, vaid soovis tõendit eelmiste visiitide kohta, et esitada see Harju Maakohtule. Hambaarst Jelena Furs on kinnitanud, et hambaarsti ravi ei takistanud patsienti liikumast, hambaravi ei saanud olla takistuseks täita kohtu nõuet
11. novembril
12. Seega ei olnud kostja lepingulisel esindajal mõjuvaid põhjuseid jätta hagile vastamata. Kostja ei ole tõendanud ega ka põhistanud kaja rahuldamise ja menetluse taastamise eelduslikke asjaolusid.

§ 417lg-s 2 toodud tingimus on täitmata, kuna kostja seaduslikud esindajad L.

Tibar ja E. Mihkelsaar võinuksid ise või teise lepingulise esindaja vahendusel esitada kohtule vastuse või esialgse vastuse või vähemalt taotleda kohtult

§ 64lg 1 alusel menetlustähtaja pikendamist.

Hagile vastamata jätmise mõjuvaks põhjuseks saaks olla kostja mõlema juhatuse liikme ootamatu haigestumine või lähedase ootamatu raske haigus või liikluskatkestus. Kostja ei ole esitanud ühtegi põhjendust, ega ka tõendit selle kohta, et kostja juhatuse liikmed ei saanud takistuse tõttu hagile vastata ega leida uut esindajat, kes täitnuks kostja vastamiskohustuse.

1. Kostja esitas maakohtu
2. detsembri
3. a määruse peale määruskaebuse, milles palus tühistada maakohtu määruse, taastada menetlus ning tagastada kostjale kajalt tasutud kautsjon. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
4. Tallinna Ringkonnakohus jättis
5. veebruari
6. a määrusega maakohtu määruse muutmata ja menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohus nõustus maakohtu määruse põhjendustega ega korranud neid. Vastuseks määruskaebuses esitatud väidetele märkis ringkonnakohus järgmist. Kaebuse rahuldamise aluseks ei ole asjaolu, et maakohus on ekslikult märkinud määruse lk 4 neljandas lõigus kuupäeva "27.10" asemel "27.11". Tegemist on ilmse eksitusega. Määruse sisust on selgesti arusaadav, et maakohus mõtles just kuupäeva "27.10". Kuupäev "27.11" ei seostu vaidlusega. Vajalikku hoolsuskohustust ülesnäitav, oma majandustegevuses teisele isikule õigusteenust osutav isik peab teadma, milliste kohtu määratud tähtaegade lõpp on lähenemas. Nõutava hoolsuse hulka kuulub ka see, et õigusabiteenuse osutaja korraldab oma tegevuse selliselt, et kohtu määratud ja kliendi jaoks määrava tähtsusega menetlustähtajad ei läheks mööda teenuseosutaja tähelepanematuse tõttu. Kuigi hambast tingitud tervisehäire võib olla piisavalt tõsiseks põhjuseks

§ 422

lg 1 tähenduses, ilmneb praeguses tsiviilasjas kogutud tervishoiuameti kirjast (tl 108) selgesti, et tervisehäire ei olnud selline, et oleks välistanud kohtu teavitamist. Kohane oleks olnud esitada tähtaja pikendamise taotlus või teavitada kohut esimesel võimalusel menetlustoimingu tegemise takistusest. Taotlus ei pea olema esitatud kirjalikus vormis ja võib olla digitaalallkirjata, sest

§ 335

lg 1 kohaselt piisab tähtajast kinnipidamiseks menetlusdokumendi edastamisest esmalt faksi või e-posti teel. Asjakohased ei ole kostja väited selle kohta, et ta ei mäletanud kohtuniku nime, sest menetlusdokument tuleb edastada kohtule kantselei kaudu. Ringkonnakohus ei nõustunud kostja väitega, et terviseseisundit saab hinnata vaid arst. Kohtu hinnangul tuleb põhistada menetlustoimingu õigel ajal tegemist takistavat mõjuvat põhjust

§ 422

lg 1 tähenduses, st esitada asjaolud, millega eeldused kohtu jaoks usutavaks muudetakse. Seda, kas esines mõjuv põhjus

-i tähenduses, otsustab kohus kõikide asjaolude alusel, kusjuures mitte ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks ette kindlaks määratud jõudu. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

1. Kostja esitas Riigikohtule määruskaebuse, milles palub ringkonnakohtu määruse tühistada. Kostja palub teha uue määruse, millega rahuldada kaja, taastada menetlus ning tagastada kostjale kajalt tasutud kautsjon 2250 krooni, ringkonnakohtule esitatud määruskaebuselt tasutud riigilõiv 200 krooni ja määruskaebuselt tasutud kautsjon 400 krooni.
2. mail 2009 esitas kostja Riigikohtule taotluse, milles palus hagejalt välja mõista kassatsiooniastmes kantud õigusabikulud 7080 krooni. Määruskaebuse kohaselt on kohtud asunud ekslikule seisukohale, et kaja rahuldamise eelduseks on kohtu eelnev teavitamine esindaja haigestumisest ning menetlustähtaja pikendamise taotluse esitamine. Kohtud on esitatud tõendeid hinnanud ebaõigesti. Kostja esindaja ei ole kunagi tuginenud maakohtu määruses viidatud
3. novembrile
4. Hagile vastamise tähtaja viimane päev oli
5. oktoober
6. Kuupäevade segiajamise tõttu on kohtul ekslikult kujunenud arvamus, et esinenud haigus ei olnud tervishoiuameti arvates mõjuvaks põhjuseks menetlustoimingu tegemata jätmiseks. Maakohtu päringule vastas tervishoiuamet, et tõendil märgitud ravi tõesti toimus, kuid
7. oktoobril ja
8. oktoobril 2008, s.o eelmisel kuul toimunud hambaravi ei saanud olla takistuseks täita maakohtu nõuet
9. novembril
10. Tervishoiuamet ei saanud eeldada, et kohus soovib tegelikult teada, kas
11. oktoobril 2008, s.o hagile vastamise viimasel päeval oli kostja esindajal võimalik kohtule vastus esitada. Kohtud on ekslikult märkinud, nagu oleks hambaarst kinnitanud, et hambaravi ei takistanud täita kohtu nõuet esitada hagivastus. Tegemist oli tervishoiuameti hinnanguga vastuseks kohtu päringule. Kostja lepingulise esindaja terviserike oli mõjuvaks takistuseks, miks ei saanud hagile õigel ajal vastata. Tegemist oli ootamatu haigusega, mida kostja esindaja ei saanud ette näha. Ringkonnakohus on seega kohaldanud valesti

§ 422lg-t 1.

Asjakohane ei ole kohtu seisukoht, et kostja seaduslikud esindajad saanuksid hagile ise vastata. Nad olid palganud vastama lepingulise esindaja ning said eeldada, et esindamisega tegeleb lepinguline esindaja. Lepingulise esindaja ootamatu haigestumine ei olnud seaduslikele esindajatele teada.

1. Hageja leiab vastuses määruskaebusele, et ringkonnakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
2. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu

§ 695ja § 691 p 2 alusel tühistada.

Asi tuleb

§ 701

lg 3 teise lause alusel saata Tallinna Ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks, sest asja lahendas vale kohtukoosseis. 11. Tulenevalt

§ 692

lg 4 esimesest lausest ei ole Riigikohus seotud kaebuse piiridega ja tühistab ringkonnakohtu otsuse kaebuse põhjendustest olenemata, kui ringkonnakohus rikkus oluliselt menetlusõiguse normi.

§ 695

kohaselt kohaldatakse määruskaebuse menetlemisele üldjuhul kassatsioonimenetluse kohta sätestatut. Menetlusõiguse normi olulise rikkumisena käsitatavad asjaolud on sätestatud

§ 669lg 1 p-des 1-5.

Sama paragrahvi

1. lõike järgi võib Riigikohus lugeda menetlusõiguse normi oluliseks rikkumiseks ka
2. lõikes nimetamata rikkumise. Kolleegium kordab oma varasemates lahendites (vt nt Riigikohtu
3. aprilli
4. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-2307, p 7 ja
5. detsembri
6. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-130-06, p 9) väljendatud seisukohta, et menetlusõiguse normi oluliseks rikkumiseks

§ 669lg 2 mõttes on asja läbivaatamine ebaseadusliku kohtukoosseisu poolt.

12.

§ 666

lg 1 järgi vaatab ringkonnakohtus läbi ja lahendab määruskaebuse üks ringkonnakohtu kohtunik. Tulenevalt sama paragrahvi

1. lõikest (alates
2. jaanuarist 2009 kehtivas redaktsioonis) vaatab kaja alusel menetluse taastamata jätmise määruse peale esitatud määruskaebuse läbi ja lahendab ringkonnakohtu kolmeliikmeline koosseis, välja arvatud

§ 405

lg-s 1 nimetatud asjas.

§ 405

lg 1 kohaselt menetletakse lihtsustatud korras asju, milles haginõue ei ületa summat, mis vastab 2000 eurole. Praegusel juhul ületab haginõue 2000 eurole vastava summa, haginõue on ca 72 363 krooni. Vaadeldaval juhul vaatas määruskaebuse läbi ja lahendas selle üks ringkonnakohtu kohtunik.

§ 666

lg-st 2 tulenevalt pidanuks seaduslik kohtukoosseis koosnema kolmest ringkonnakohtu kohtunikust. Seetõttu tuleb ringkonnakohtu määrus tühistada. 13. Vastuseks kostja määruskaebusele märgib kolleegium järgmist.

§ 422

lg 1 kohaselt on mõjuvaks põhjuseks jätta hagile vastamata või kohtuistungile ilmumata ja sellest teatamata eelkõige liikluskatkestus, poole ootamatu haigestumine või lähedase ootamatu raske haigus, mille tõttu isik ei saanud hagile vastata või kohtusse ilmuda ega saata kohtusse esindajat. Nimetatu kohaselt on erinevalt määruskaebuses väidetust kaja rahuldamise üks eeldus ka see, et menetlusosaline või tema esindaja põhistab mõjuva põhjuse, miks tal ei olnud võimalik kohtule teatada, et ta ei saa õigel ajal hagile vastata või kohtuistungile ilmuda. Õige on määruskaebuse väide, et kaja rahuldamise eelduseks ei ole tähtaja pikendamise taotluse esitamine. See ei toonud aga kaasa ebaõiget lahendit. Ringkonnakohus on määruses märkinud, et kohane oleks kas kohut teavitada menetlustoimingu tegemise takistusest või esitada tähtaja pikendamise taotlus (viimane sisaldab endas ka sellest teavitamist, et menetlustoimingut ei suudeta tähtaegselt teha). Kolleegium nõustub määruskaebuse väitega, et maakohus andis tervishoiuametile ekslikult valed algandmed kuupäevade kohta (tl-d 105-106). Samas on ringkonnakohus tervishoiuameti vastust hinnanud õigesti tervikuna. Tervishoiuameti tõendist ilmneb ka see, et hambaarsti antud seletuskirja kohaselt ei takistanud hambaravi patsienti liikumast. Ebaõige on määruskaebuse väide, et kohtud on ekslikult märkinud, nagu oleks hambaarst kinnitanud, et hambaravi ei takistanud täita kohtu nõuet esitada hagivastus. Hambaarsti sellekohane kinnitus tervishoiuametile antud seletuskirja kaudu nähtub tervishoiuameti tõendist. Kokkuvõttes ei ole ringkonnakohus kolleegiumi arvates ületanud diskretsiooni piire, kui leidis, et kostja lepingulise esindaja tervisehäire ei olnud selline, et oleks välistanud kohtu teavitamist. Ringkonnakohtu määruses on analüüsitud kostja esitatud seisukohti ja tõendeid. Kolleegium märgib, et samamoodi, nagu kostja lepinguline esindaja oleks saanud teavitada kohut, oleks olnud ilmselt võimalik tervisehäirest teavitada kostja seaduslikke esindajaid. 14. Vastuseks kostja taotlusele hagejalt välja mõista kassatsiooniastmes kantud õigusabikulud 7080 krooni märgib kolleegium järgmist.

§ 173

kohaselt märgitakse kohtulahendis üldjuhul vaid menetluskulude jaotus ning menetluskulude kindlaksmääramiseks on ette nähtud eraldi menetlus. Menetluskulude jaotus tuleb

§ 173

lg 3 teise lause kohaselt lahendada alama astme kohtus, sh arvestades

§ 169lõikes 2 sätestatut.

Kolleegium peab vajalikuks selgitada, et

§ 169

lg 2 kohaselt, kui hagi rahuldatakse, jäävad kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud (sh nt õigusabikulud kassatsiooniastmes) kaja esitaja kanda. Samuti tuleneb

§ 169

lg-st 2 erinormina

§ 162

lg 1 suhtes see, et ka hagi rahuldamata jätmise korral tuleb kajamenetlusega tekkinud kulud kanda kaja esitajal. 15. Määruskaebuse osalise rahuldamise tõttu tuleb kaebuselt tasutud kautsjon kostjale

§ 149lg 4 esimese lause alusel tagastada.

Lea Laarmaa, Peeter Jerofejev, Ants Kull