RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-1-43-09 Otsuse kuupäev 10. juuni 2009 Kohtukoosseis Eesistuja Eerik Kergandberg, liikmed Ott Järvesaar ja Priit Pik

) sätestatud pangasaladuse hoidmise nõudeid rikkudes. 8.1 VTMS § 31 lg 2 kohaselt on kohtuvälisel menetlejal õigus nõuda füüsiliselt ja juriidiliselt isikult väärteoasja lahendamiseks vajaliku dokumendi esitamist. Sama paragrahvi lõikest 1 tuleneb, et tõendite kogumisel järgitakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid VTMS 5. peatükis sätestatud erisusi arvestades.

§ 88

lg 1 kohaselt käsitatakse pangasaladusena kogu teavet ja hinnanguid, mis on krediidiasutusele teatavaks saanud tema või teise krediidiasutuse kliendi kohta.

§ 2lg 1 kohaselt kohaldatakse seaduse sätteid ka krediidiasutuse tütarettevõtetele.

Seega laienevad

sätted käesolevas asjas ka AS-le L kui AS A tütarettevõttele.

§ 88

lg 3 kohaselt on krediidiasutusel õigus avaldada klienti puudutavat pangasaladust kolmandatele isikutele vaid kliendi kirjalikul nõusolekul, kui pangasaladuse avaldamise kohustus või õigus ei tulene sama paragrahvi lõikes 5, 51, 8, 9 või 10 sätestatust.

§ 88

lg 5 p 2 kohaselt on krediidiasutus kohustatud avaldama pangasaladusena käsitatavaid andmeid kohtueelse uurimise asutusele ja prokuratuurile alustatud kriminaalmenetluses. Samas ei tulene

§-st 88 otsesõnu krediidiasutuse õigust ja kohustust avaldada andmeid kohtuvälisele menetlejale väärteomenetluses. Erandina võib

§ 88

lg 5 p 4 kohaselt andmeid väljastada ka maksuhaldurile alustatud väärteomenetluses põhistatud määruse alusel. 8.2 Kolleegium leiab, et käesoleval juhul ei ole väärteomenetluses võimalik lähtuda analoogiast kriminaalmenetlusega, kuna see oleks vastuolus krediidiasutuste seaduse regulatsiooni eesmärgiga, millele viitab muuhulgas ka

§ 88lg 5 p-s 4 sätestatud erand.

Sellest tulenevalt ei ole krediidiasutus kohustatud esitama pangasaladusena käsitatavaid andmeid kohtuvälisele menetlejale väärteomenetluses. Samas märgib kolleegium, et eeltoodu ei tingi siiski käesolevas väärteoasjas sel viisil kogutud dokumentaalsete tõendite tunnistamist lubamatuteks. Krediidiasutuse poolt andmete väljastamine vastuolus krediidiasutuste seaduse regulatsiooniga puudutab eelkõige krediidiasutuse ja kliendi vahelist suhet ega mõjuta saadud andmete kasutamist väärteomenetluses. Kolleegium osutab samuti

§ 88

lg 2 p-le 1, mille kohaselt pangasaladusena ei käsitata andmeid, mis on avalikud või õigustatud huvi korral muudest allikatest kättesaadavad. Sõiduki kasutusrendilepingut ja selle lõpetamist puudutavate dokumentidega oleks käesolevas asjas olnud võimalik tutvuda ka väärteomenetluse alustamisel, esitades vastavate dokumentide esitamise nõude Justiitsministeeriumile, mille allasutuseks X Vangla oli.

1. Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et maakohtu otsus tuleb osaliselt tühistada materiaalõiguse ebaõige kohaldamise tõttu. 9.1 KVS § 24 lg 1 kohaselt on ametiisikul keelatud sooritada tehinguid iseendaga või muid sarnase iseloomuga või huvide konfliktiga seotud tehinguid. Käesolevas väärteoasjas heidetakse menetlusalusele isikule ette huvide konfliktiga seotud tehingu tegemist. Huvide konflikti mõiste sisaldub KVS § 25 lg-s 1, mille kohaselt on huvide konfliktiga tegemist juhul, kui ametiisik peab tegema oma töö- või teenistuskohustuste raames otsuse või osalema sellise otsuse tegemises, mis oluliselt mõjutab tema enda, tema lähisugulaste või -hõimlaste või temaga seotud juriidiliste isikute majandushuve. Väärteoprotokollis sisalduva teokirjelduse kohaselt seisnes rikkumine selles, et A. R.-i otsuse tagajärjel läks tema omandisse üle X Vangla kasutuses olnud sõiduk. 9.2 Kolleegium märgib, et korruptsioonivastane seadus ei keela üldiselt ametiisikul omandada liisingufirmalt varasemalt tööandja kasutuses olnud sõidukit, sh ka siis, kui ametiisik otsustas selle sõiduki kasutusrendilepingu lõpetamise üle. Sellist tehingut, s.o sõiduki omandamist, ei saa iseenesest pidada huvide konfliktiga seonduvaks. Seega pidi maakohus selgitama, kas otsustades sõiduki kasutusrendilepingu ennetähtaegselt lõpetada oli A. R.-l huvide konflikt. Vastus viimasele küsimusele sõltub eeskätt sellest, kas otsus sõiduki kasutusrendilepingu lõpetamise kohta oli kantud sõiduki omandamise huvist või muudest asjaoludest. Sõiduki omandamise tehing oleks olnud seotud huvide konfliktiga KVS § 24 lg 1 tähenduses olukorras, kus rendilepingu lõpetamise tingis nimelt sõiduki omandamise soov, st isikliku kasu saamise eesmärk. 9.3 Väärteoasja materjalist nähtuvalt oli kasutusrendilepingu lõpetamine tingitud objektiivsetest põhjustest, nimelt X Vangla likvideerimisest. Käesolevas väärteomenetluses ei ole kogutud tõendeid selle kohta, et A. R. oleks lepingu lõpetamise otsustamisel läinud vastuollu Justiitsministeeriumi korraldusega vangla likvideerimise kohta ning järginud oma erahuve. Kolleegium peab siinkohal vajalikuks märkida, et viimatinimetatut ei heideta menetlusalusele isikule käesolevas väärteoasjas ka ette. Kuigi maakohus on tuvastanud, et AS-le L esitatud taotluses märkis menetlusalune isik, et sõiduki väljaostuõigus antakse temale endale, ei saa ka seda käsitada huvide konflikti väljendava ametiisiku otsusena järgmistel põhjustel. Kasutusrendilepingu sõlmimisel jääb sõiduk liisinguandja omandisse, kellel on asjaõigusseadusest tulenevalt täielik õigus seda käsutada. Kasutusrendi õiguslikust regulatsioonist ega X Vangla ja AS L vahel sõlmitud lepingust ei tulene liisinguvõtja käesolevas asjas X Vangla - õigust otsustada selle üle, kellele ja millise hinnaga anda sõiduki omand üle pärast lepingu lõpetamist, kuigi ta võib selle kohta teha liisinguandjale mittesiduvaid ettepanekuid. Ülaltoodust järeldub, et A. R. ei ole käesolevas asjas teinud huvide konfliktiga seotud tehingut KVS § 24 lg 1 tähenduses, mistõttu puuduvad tema teos väärteo tunnused.
2. Eeltoodule tuginedes ja juhindudes VTMS § 29 lg 1 p-st 1 ja § 174 p-st 4 tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Tartu Maakohtu
3. novembri
4. a kohtuotsuse osas, millega A. R. tunnistati süüdi KVS § 263 järgi ja lõpetab selles osas väärteomenetluse. Kassatsioon tuleb rahuldada. Muus osas tuleb jätta maakohtu otsus muutmata.
5. Kassatsioonis on kaitsja esitanud taotluse hüvitada menetlusalusele isikule kaitsjale makstud tasu. VTMS § 23 kohaselt väärteomenetluse lõpetamise korral § 29 lõike 1 punkti 1 alusel hüvitatakse menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kohtu määruse alusel riigi- või kohaliku eelarve vahenditest. Käesolevas väärteoasjas taotles menetlusaluse isiku kaitsja maakohtus kaitsja tasu hüvitamist 18 880 krooni ulatuses. Kuna käesolevas asjas lõpetati väärteomenetlus Riigikohtus, tuleb hüvitada ka varasemas menetluses taotletud tasu. Kolleegium võtab arvesse, et väärteomenetlus lõpetati osaliselt, s.o KVS § 263 järgi, ja rahuldab kaitsja tasu hüvitamise taotluse 14 000 krooni ulatuses. Eerik Kergandberg, Ott Järvesaar, Priit Pikamäe