) § 38 lg 1 p 4 ja lg 7 alusel. Kirjas lisati, et AS Megaron-E jättis esitamata hanketeates nõutud kaks vajalikku informatsiooni ja tema dokumendid olid vormistatud puudulikult.
lg 1 punkti 4, kuna see oli vastuolus Euroopa parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2004/18/EÜ. Muudatus jõustus
AS Megaron-E sai hankemenetlusest kõrvaldamise otsusest teada haridusameti
lg 5 p 1 kohaselt jääb pakkumuse tagatis hankijale või hankijal tekib õigus see realiseerida, kui pakkuja hankemenetlusest kõrvaldatakse. AS Megaron-E pidi olema hankemenetluse algusest peale teadlik, et tema hankemenetlusest kõrvaldamine toob kaasa hankija õiguse tagatisele.
lg 5 kohane tagatise hankijale jätmine või selle realiseerimine on hankija toiming, mis ei eelda eelneva otsuse tegemist Riigihangete seaduse alusel.
lg 5 kohaselt ei ole tagatise mittetagastamine sõltuvuses kahju tekkimisega või kahju suurusega.
lõigetes 2 ja 3 nimetatud asjades.
lg 2 p 8 kohaselt võib esitada vaidlustuskomisjonile vaidlustuse pakkuja riigihankemenetlusest kõrvaldamise otsuse peale. Tagatise sissenõudmise õiguspärasuse hindamiseks on vaja hinnata riigihankemenetlusest kõrvaldamise otsuse õiguspärasust.
lg 1 kohaselt ei ole halduskohus esimeses astmes pädev selliseid asju läbi vaatama ja kaebus ei kuulu seetõttu halduskohtu pädevusse.
lg 1 kohaselt on õigus vaidlustuskomisjoni otsuse peale esitada kaebus hankija asukoha järgsele ringkonnakohtule. Kui kaebaja ei soovi esitada vaidlustuskomisjoni otsuse peale kaebust ringkonnakohtule, on ta kaotanud võimaluse vaidlustada hankemenetlusest kõrvaldamise otsust ja sellega vältida tagajärgi seoses tagatise sissenõudmisega. Kuna kaebuse lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse, ei võta halduskohus seisukohta ka esialgse õiguskaitse taotluse kohta. 10. AS Megaron-E esitas 10. aprillil 2008 Tallinna Halduskohtule määruse peale määruskaebuse, milles palus halduskohtul määrus tühistada, kohaldada esialgset õiguskaitset ja kaebus rahuldada.
lg 2 kohaselt saab vaidlustuskomisjonile esitada vaidlustuse samas lõikes nimetatud hankija dokumentide või otsuste peale. Kaebaja vaidlustas mitte hankija otsuse või muu dokumendi, vaid hankija tegevuse (toimingud), mis on suunatud tagatise sissenõudmisele. Sellise kaebuse lahendamine on halduskohtu pädevuses ja kaebuse tagastamine oli ebaõige. Pakkumuse tagatise sissenõudmiseks puudub seaduslik alus, sest haridusamet rikkus hankemenetluses oluliselt Riigihangete seaduse norme, ta oleks pidanud oma õigusvastased otsused ise muutma. Kaebaja tegi haridusametile korduvalt ettepanekuid, kuid haridusamet ei muutnud otsuseid hankemenetlusest kõrvaldamise ja tagatise sissenõudmise kohta. Kaebajal ei olnud põhjust vaidlustada haridusameti tegevust enne, kui polnud selge, kas haridusamet on nõus vaidlustatud otsused ise ümber vaatama. Riigihankemenetluse rikkumised seisnesid selles, et haridusamet kõrvaldas ta hankemenetlusest õigusvastaselt ja tunnistas pakkumuse vastavaks ebaõigesti. Haridusamet pole arvestanud muutunud õigusliku olustikuga.
märtsini 2008 kehtinud redaktsioon oli põhiseadusega (PS) vastuolus. Seda kinnitab Tallinna Ringkonnakohtu
lg 1 sätestab, et hankija võib pakkujalt nõuda tagatist pakkuja poolt hankemenetluse käigus kohustuste täitmata jätmisega tekitatud kahjude täieliku või osalise hüvitamise tagamiseks, kuid mitte suuremas summas kui üks protsent hankelepingu eeldatavast maksumusest. Sama paragrahvi lg 5 p 1 sätestab, et pakkumuse tagatis jääb hankijale või hankijal tekib õigus see realiseerida, kui pakkuja kõrvaldatakse hankemenetlusest.
lg 1 kohaselt võib pakkuja, taotleja või hankemenetluses osalemisest huvitatud isik, kellel on vastaval hetkel võimalus selles hankemenetluses osaleda, vaidlustada hankija tegevuse, kui ta leiab, et Riigihangete seaduse rikkumine hankija poolt rikub tema õigusi, esitades vaidlustuskomisjonile vaidlustuse. Sama paragrahvi lg 4 sätestab, et vaidlustuskomisjon on kohtuväline vaidluste lahendamise organ Riigivastutuse seaduse § 15 lg 2 p 1 tähenduses. Seega tuleneb
lg-st 1 alus vaidlustuse esitamiseks hankija hankemenetluses tehtud otsuste ja toimingute peale ning sama paragrahvi lõiked 2 ja 3 vaid täpsustavad mitteammendavalt vaidlustamise aluseid.
peatükis sätestatud korras hankemenetluse korraldamata, kui hankelepingu eeldatav maksumus ilma käibemaksuta on väiksem kui riigihanke piirmäär. Ringkonnakohus märkis, et Tallinna Ringkonnakohus asus 24. jaanuari 2008. a määruses haldusasjas nr 3-07-2579 seisukohale, et sellise juhtumi korral ei tulene
Käesolevas asjas ei ole aga tegemist sellise olukorraga.
lg-s 2 toodud loetelu on selleks, et vältida vaidlustuste esitamist muude menetlustoimingute peale, millega hankemenetlus põhjendamatult peatataks.
lg-st 5 tulenev hankija otsustus tagatise endale jätmise või selle realiseerimise kohta on aga Riigihangete seaduse alusel tehtav sisuline otsus, mille peale esitatud kaebuse lahendamiseks tuleb läbida Riigihangete seaduse 7. peatükis sätestatud vaidlustusmenetlus. Riigihangete seaduses sätestatud vaidlustusmenetluse eesmärgiga ei oleks kooskõlas olukord, kus
lg-s 1 sätestatud pakkumuse tagatise nõude põhjendatuse üle otsustab vaidlustuskomisjon kohtuvälise vaidluste lahendamise organina, aga
lg-s 5 sätestatud pakkujale tagatise mittetagastamise õiguspärasuse üle otsustab esimese astme halduskohus. AS Megaron-E esitatud kaebusest ja määruskaebusest nähtub, et pakkumuse tagatise sissenõudmise õigusvastasust põhjendab ta hankija minetustega riigihankemenetluse läbiviimisel ning kaebaja hankemenetlusest kõrvaldamise õigusvastasusega. Neid küsimusi ei ole halduskohus pädev lahendama. AS Megaron-E esitas vaidlustuse vaidlustuskomisjonile ja vaidlustus jäeti läbi vaatamata.
lg 1 sätestab, et kaebus vaidlustuskomisjoni otsuse peale esitatakse hankija asukoha järgsele ringkonnakohtule ja sellele menetlusele kohaldatakse Halduskohtumenetluse seadustikus apellatsioonkaebuse kohta sätestatut käesolevas peatükis sätestatud erisustega. Halduskohus leidis õigesti, et käesoleva vaidluse lahendamiseks on ette nähtud muu menetluskord. HKMS § 3 lg 2 välistab halduskohtu pädevuse ja kaebuse tagastamine oli õige. Ringkonnakohus märkis, et kuna AS Megaron-E ei apelleerinud vaidlustuskomisjoni otsust eksliku seisukoha tõttu, et vaidluse läbivaatamine kuulub halduskohtu pädevusse, siis annab ringkonnakohus tähtaja
lg 2 kohaselt saab esitada vaidlustuskomisjonile vaidlustuse samas lõikes nimetatud hankija dokumentide või otsuste peale. Vaidlustuskomisjon ei ole pädev lahendama vaidlustust, mis on esitatud hankija toimingu peale. Kohtud leidsid ekslikult, et ta esitas vaidlustuse ja kaebuse riigihankemenetlusest kõrvaldamise otsuse peale. Vaidlustus ja kaebus esitati haridusameti toimingu peale, millega nõutakse riigihankemenetlusest kõrvaldamise otsuse tegemisel sisse pakkumuse tagatist; 2) pärast hankelepingu sõlmimist tehtavate otsuste ja toimingute peale saab kaevata halduskohtule. Halduskohus on HKMS § 6 lg 3 p 1 kohaselt pädev tegema kindlaks toimingu õigusvastasuse. Tagatise 250 000 krooni sissenõudmine on ebaproportsionaalne; 3) Tallinna Ringkonnakohtu 28. märtsi 2008. a otsusega haldusasjas nr 3-07-2391 tunnistati
lg 1 p 4 põhiseadusega vastuolus olevaks ja algatati põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus Riigikohtus. Riigikogu muutis
Muudatus jõustus
Tallinna Ringkonnakohus leidis samuti, et
lgst 1 tuleneb, et kaebus vaidlustuskomisjoni otsuse peale tuleb esitada ringkonnakohtule, mitte aga halduskohtule. AS Megaron-E määruskaebuses Riigikohtule leitakse, et kaebuse peab lahendama halduskohus. 16.
lg 1 sätestab: "Kaebus vaidlustuskomisjoni otsuse peale esitatakse hankija asukoha järgsele ringkonnakohtule ning selle menetlemisele kohaldatakse halduskohtumenetluse seadustikus apellatsioonkaebuse kohta sätestatut käesolevas peatükis sätestatud erisustega. Halduskohus ei ole esimeses astmes pädev läbi vaatama kaebusi käesoleva seaduse § 117 lõigetes 2 ja 3 nimetatud asjades." See säte välistab riigihanke asjades kaebuse esitamise halduskohtule kui esimese astme kohtule. 17. Riigikohtu üldkogu hindas
juuni 2009. a otsusega asjas nr 3-4-1-7-08 tunnistas
Üldkogu põhjendas otsust järgmiselt: 1)
lg 1 on vastuolus PS § 149 lg-ga 2, mille kohaselt ringkonnakohtud on teise astme kohtud ning vaatavad apellatsiooni korras läbi esimese astme kohtu lahendeid.
lg 1 kohustab ringkonnakohut vaatama
lg-tes 2 ja 3 nimetatud asjades tõusetunud riigihankevaidlusi läbi esimese kohtuastmena, kuid selline regulatsioon ei ole kooskõlas ringkonnakohtu põhiseadusliku staatusega teise astme kohtuna. Lisaks kohustab see säte vaatama apellatsiooni korras läbi vaidlustuskomisjoni otsuseid. Vaidlustuskomisjon ei ole PS § 149 lg-s 2 nimetatud esimese astme kohus, mille otsuseid ringkonnakohus põhiseaduse kohaselt apellatsiooni korras läbi vaatab. Vaidlustuskomisjon on kohtuväliselt vaidlusi lahendav haldusorgan. Kuigi teatud liiki haldusvaidluste lahendamise kohustuse panemine haldusorganile ei ole põhiseadusega vastuolus, ei ole selline haldusorgan osa PS §-s 148 kirjeldatud kohtusüsteemist. Vaidlustuskomisjoni liikmed on oma otsuste langetamisel sarnaselt kohtunikega sõltumatud ja nende sõltumatuse tagatised kattuvad osaliselt kohtunike omadega (
Vaidlustuskomisjoni liikmeid ei nimetata ametisse eluaegsetena. Lisaks ei ole nende ametisse nimetamisel tagatud sõltumatus täitevvõimust, nagu see on PS § 150 kohaselt tagatud kohtunike puhul. Vaidlustuskomisjonis toimuv haldusmenetlus ei ole ka menetlusosalistele tagatud menetluslikelt garantiidelt võrreldav kohtumenetlusega; 2)
lg 1 on vastuolus ka PS § 149 lg-ga 1, mis sätestab, et maa- ja linnakohtud ning halduskohtud on esimese astme kohtud.
lg 1 välistab
Riigihankeid puudutavad kohtuasjad algavad seetõttu teise astme kohtust. Halduskohtu välistamine riigihankevaidluste lahendamise menetlusest ei vasta PS § 149 lg-s 1 väljendatud põhimõttele, mille kohaselt kõik kohtuasjad algavad esimese astme kohtust; 3) esimese kohtuastme välistamine riigihankevaidluste lahendamisest on vastuolus ka PS § 146 esimese lausega koostoimes PS §-ga 4. PS § 146 esimese lause kohaselt mõistab õigust ainult kohus. PS §-s 4 on väljendatud võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõte. Niisuguse seaduse vastuvõtmine, millega halduskohus välistatakse kindlate kohtuasjade lahendamiselt selliselt, et halduskohtu asemel asub neid vaidlusi lahendama haldusorgan, tähendab sisuliselt kohtuvõimu pädevuse kitsendamist; 4) üldkogu otsus ei mõjuta hankija tegevuse vaidlustamist kohustuslikus kohtueelses menetluses vaidlustuskomisjonis ega vaidlustuskomisjoni otsuse peale kohtusse pöördumise regulatsiooni, mis on sätestatud
lg-tes 2, 3 ja 4; 5)
lg 1 vastuolu tõttu põhiseadusega ei olnud ringkonnakohtul pädevust vaadata läbi vaidlustuskomisjoni otsuse peale esitatud kaebust. Seetõttu ei olnud tal ka pädevust esitada seda kaebust sisuliselt lahendades põhiseaduslikkuse järelevalve taotlust. Niisuguses olukorras ei saa üldkogu Tallinna Ringkonnakohtu otsuses põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistatud ja kohaldamata jäetud sätete osas põhiseaduslikkuse järelevalve taotlust läbi vaadata.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.