) § 23 lg-ga 3, sest puuduvad
lg-tes 2 ja 3 märgitud alused väljakuulutamisega läbirääkimistega hankemenetluse korraldamiseks. See hankemenetluse liik on võrreldes avatud hankemenetlusega tunduvalt vähem läbipaistvam, kahjustab vaba konkurentsi ja riivab riigihangete eesmärke. Hankija ei ole määranud ka riigihanke eeldatavat maksumust. Hankija leiab, et hankelepingu eeldatavat maksumust ei ole võimalik määrata, enne kui on lõppenud läbirääkimised tööde teostamise tingimuste üle. Samas hindas hankija tööde eeldatavaks maksumuseks umbes 1 miljard krooni. Hankija tegelikuks eesmärgiks on soov pidada pakkujatega läbirääkimisi hinna üle, mitte ehitustööde teostamise tingimuste üle. Hinna üle läbirääkimiste pidamine ei ole Riigihangete seaduse alusel lubatud. Hankija ei ole märkinud taotlejate, kellele tehakse pakkumuse esitamise ettepanek, väljavalimise objektiivseid ja mittediskrimineerivaid kriteeriume, millega rikuti
Hankija ei saa taotlejaid, kellele tehakse pakkumuse tegemise ettepanek, välja valida suvaliselt. Õigusvastane, ebaproportsionaalne, diskrimineeriv ja riigihanke eesmärke kahjustav on tingimus, mille kohaselt peab taotleja viimase kolme majandusaasta keskmine netokäive olema vähemalt 500 miljonit krooni, mõistlik oleks 300 miljonit krooni. Märgitud tingimus muudab konkurentsi praktiliselt olematuks. See tingimus ei ole ka proportsioonis punktis III.2.3)A.2) kehtestatud kvalifitseerimise tingimusega taotleja tehnilise ja kutsealase pädevuse kohta. Põhjendamatu on kontrollida taotlejate majanduslikku ja finantsvõimekust üksnes
lg 1 p 3 alusel, jättes kasutamata võimaluse kontrollida kvalifikatsiooni ka sama lõike teiste punktide alusel.
Kuid soov läbi rääkida üksnes maksumuse üle ei saa olla
lg 2 kohaseks aluseks väljakuulutamisega läbirääkimistega hankemenetluse korraldamiseks. Vaidlustuskomisjoni arvates ei olnud hankija ainsaks või kõige olulisemaks eesmärgiks hankemenetluse liigi valikul soov tulevikus läbi rääkida maksumuse üle. AS Merko Ehitus väited hankelepingu eeldatava maksumuse määratletavuse kohta ei ole piisavad, et tuvastada Maanteeameti ilmset eksimust
Taotlejate väljavalimise kriteeriumide lahtiseks jätmine rikub riigihangete läbipaistvuse põhimõtet, kuid kuna Maanteeamet ei ole jätnud endale õigust piirata taotlejate arvu, kellele tehakse pakkumuse esitamise ettepanek, ei kahjusta hanketeate punktis IV.1.2) esitatud tingimused läbipaistvuse põhimõtete ja vaidlustaja subjektiivseid õigusi. Vaidlustaja väidab, et Eestis ei ole võib-olla ühtegi ettevõtjat, kes vastaks sellisele kvalifitseerimise tingimusele. See, et tegemist on Eesti tingimustes erakordse mahuga objektiga, ei tähenda iseenesest seda, et taotlejatele esitatavad kvalifitseerimise tingimused peaksid olema antud objektiga võrreldes leebemad kui väiksemate objektide puhul. AS Merko Ehitus ei ole väitnud, et tegemist oleks Euroopa Liidu ühisturu tingimustes erakordse mahuga teeehitusobjektiga, mis võiks piirata riigihankes osalemisest huvitatud isikute ringi niivõrd, et riigihankes ei oleks tagatud konkurents. Osalemisest huvitatud isikute huvid on kaitstud ka sellega, et kvalifitseerimise tingimuste osas on võimalik ühistaotlejatel oma näitajad summeerida (
Kvalifitseerimise tingimus ei ole ebaproportsionaalne isegi juhul, kui tegelikuks maksumuseks oleks Maanteeameti väidetav minimaalne 800 miljonit krooni. Tavapärane on nõuda pakkujalt või taotlejalt kvalifitseerumiseks majandustegevuse käivet mõnevõrra suuremas mahus, kui on hankelepingu eeldatav maht. Asjakohane ei ole väide, et vaidlustatud kvalifitseerimise tingimus (viimase kolme majandusaasta keskmine netokäive vähemalt 500 miljonit krooni) ei ole proportsioonis kvalifitseerimise tingimusega tehnilise ja kutsealase pädevuse kohta. Pakkujate või taotlejate majandusliku ja finantsseisundi kontrollimise eesmärgiks on tagada, et isik on võimeline tehtavaid töid sellises mahus majanduslikult juhtima ning finantseerima. Tehnilise ja kutsealase pädevuse kontrollimise eesmärgiks on tagada eelkõige tehnilise kompetentsi hindamine seda liiki tegevuseks. Eri liiki kvalifitseerimise tingimuste eesmärk on erinev ja seetõttu võib vastavalt objekti spetsiifikast olla erinev ka nõutava kogemuse määr. Need pädevused võivad kattuda, kuid ei pea alati kattuma. Väide, et hankija oleks pidanud võimaldama taotlejatel tõendada oma kvalifikatsiooni ka
lg-t 3 ja § 27 lg 2 p 2 ebaõigesti kohaldades jaganud poolte vahel vääralt tõendamiskoormust ning jätnud tähelepanuta asjaolu, et kaebaja asemel on vastustaja kohustatud motiveerima väljakuulutamisega läbirääkimistega hankemenetluse aluse olemasolu.
lg 3 kohaselt peab hankijal esinema erandliku menetluse kohaldamiseks konkreetne seaduslik alus. Väljakuulutamisega läbirääkimistega hankemenetlust võib kasutada vaid konkreetsetel
Hea halduse, õiguste kaitse ja legaliteedi põhimõtete kohaselt vastutab avaliku võimu kandja menetluse õiguspärase läbiviimise eest. Ebaõige on vaidlustuskomisjoni seisukoht, et hankijal on suvadiskretsioon valida ükskõik milline menetluse liik; 2) vaidlustuskomisjon on rajanud otsuse vastustaja paljasõnalisele seletusele. Vastustaja pole
Vaidlustuskomisjonile ei ole esitatud tõendeid, millest nähtuks alus või põhjus sellise hankemenetluse korraldamiseks. Vastustaja pole väitnud, et hankelepingu eeldatavat maksumust pole võimalik määrata, ta on tunnistanud, et hankelepingu eeldatav maksumus on umbes 1 miljard krooni.
lg 2 p-st 2 tuleneb, et väljakuulutamisega läbirääkimistega hankemenetlust on võimalik korraldada vaid juhul, kui ehitustööde, asjade või teenuste olemus või nendega seotud riskid ei võimalda hankelepingu eeldatavat maksumust määrata. Hankemenetluse liigi valikut tuleb kaaluda. Vaidlustuskomisjonil on pädevus ja kohustus kontrollida, kas hankija on valinud korrektse hankemenetluse liigi; 3) vaidlustuskomisjon on jätnud tähelepanuta hankelepingu eeldatava maksumuse määramise eesmärgi. Riigihanke seadus ei sätesta küll otsesõnu eeldatava maksumuse määramise eesmärki, kuid selliseks eesmärgiks tuleks pidada eelkõige riigihanke õigusliku raamistiku valmimise vajadust; 4) vaidlustuskomisjon kohaldas ebaõigesti
lg-t 1 ja § 66 lg-t 3 ning jättis kohaldamata
Vaidlustuskomisjon leidis, et läbirääkimistega hankemenetluses saab hankija pidada läbirääkimisi sisuliselt kõikide pakkumuse tingimuste üle, sh hind ja tehnilised lahendused.
lg 1 alusel ei saa olla läbirääkimiste pidamise iseseisvaks eesmärgiks eduka pakkumuse väljaselgitamine, sest eduka pakkumuse väljaselgitamine on pakkumuste hindamise küsimus. Pakkumuse maksumus pole
lg 3 alusel tingimuseks, mis oleks hankija määratleda, maksumuse üle ei saa läbirääkimisi pidada.
lg 2 p-de 2-3 alusel kogumis: ühelt poolt ei võimalda tee-ehituse projekteerimisega seonduv määrata hankelepingu tingimusi piisava täpsusega ja teiselt poolt ei ole tehniliste lahenduste ebaselguse tõttu võimalik määrata hanke eeldatavat maksumust. Pigem on asjakohane tugineda
lg 2 p-le 3, sest Maanteeameti huvi on eelkõige selles, et olla avatud erinevatele alternatiivsetele lahendustele projekteerimisel ja ehitamisel ning saavutada maksimaalselt hea lõpptulemus kõigis tehniliste lahenduste elementides. Kuna tegemist on riigi põhimaanteega, on Maanteeameti selline soov õigustatud. Kui maanteeamet viiks läbi avatud või piiratud hankemenetluse, peaks ta ise välja pakkuma kõik tehnilised lahendused, sest hankedokumendid ei saa olla ebatäpsed.
lg 3 kohaselt saab jätta väljakuulutamisega läbirääkimistega hankemenetluses hankedokumentidesse lisamata need andmed, mis selle hankemenetluse liigi olemusest tulenevalt ei ole pakkumuse esitamise ettepaneku tegemise hetkel määratletavad või mille üle hankemenetluses läbi räägitakse. hankemenetluse liigi valik ei ole toimunud antud juhul meelevaldselt. Maanteeameti selgitustest tuleneb üheselt, et läbi räägitakse üksnes tehniliste lahenduste üle, mis omakorda mõjutab pakkumuste hinda. Maanteeameti selgituste kohaselt võib ta eeldatava maksumuse määramisel eksida kuni 400 miljoni krooniga. Riigihangete seadus ei välista, et hind saab olla tingimuseks, mida on võimalik läbirääkimiste käigus muuta. hinna muutmise võimalus tuleneb selle hankemenetluse liigi olemusest. Pärast hanketeate avaldamist on kõigil huvitatud isikutel õigus esitada taotlus riigihankes osalemiseks. Pärast kvalifikatsiooni kontrollimist teeb hankija taotlejatele pakkumuse esitamise ettepaneku ja koos sellega edastatakse hankedokumendid, kus on jäetud lahtiseks need andmed, mille üle tahetakse läbi rääkida. Hankija avab pakkumused ja peab läbirääkimisi, et kohandada pakkumusi hanketeates ja hankedokumentides esitatud nõuetele ning valida välja edukas pakkumus. Maksumus sõltub kokku lepitavatest tehnilistest lahendustest. pakkujatel võimaldatakse pärast kõigis tingimustes läbirääkimiste lõpetamist esitada kohandatud pakkumus koos uue maksumusega. hankelepingu sõlmimise kriteeriumiks on üksnes madalaim hind. maanteeamet on tõendanud, et ta rakendas
§-s 27 sätestatud erandit õiguspäraselt. Asjaolusid, mille üle käib vaidlus (tehniliste lahenduste paljusus ja nende erinev maksumus), pole vaja hakata dokumentaalselt tõendama, neid võib pidada üldteadaolevaks (HKMS § 17 lg 2). MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 8. AS Merko Ehitus esitas kassatsioonkaebuse, milles palutakse ringkonnakohtu otsus tühistada ja teha uus otsus või kui see ei ole võimalik, saata asi uueks lahendamiseks ringkonnakohtule. Kassaatori arvates puuduvad alused väljakuulutamisega läbirääkimistega hankemenetluse korraldamiseks. Väited on kokkuvõtlikult järgmised: 1) ringkonnakohus rikkus HKMS § 16 lg-t 1 ja lg-t 2 ning TsMS § 654 lg-t 4 ja § 442 lg-t 8, leides, et hanketeate p IV.1.1) hankemenetluse valiku õiguspärasuse hindamisel tuleb lähtuda eelkõige vaidlustusmenetluses antud selgitustest. Ringkonnakohus rikkus HKMS § 17 lg-t 2, leides, et Maanteeameti paljasõnalisi väiteid tuleb lugeda üldtuntuks. Ringkonnakohtu otsus ei tuginenud tõenditele; 2) ringkonnakohus rikkus TsMS § 351 lg-t 1 ja lg-t 2 ning § 436 lg-t 4 ja tegi üllatusotsuse. Ringkonnakohus rikkus ka TsMS § 7, § 199 lg 1 p 4 ja põhiseaduse (PS) § 24; 3) ringkonnakohus rikkus TsMS § 654 lg-t 4, § 442 lg-t 8 ja § 436 lg-t 1, ringkonnakohtu otsus on vastuoluline. Otsus ei ole seaduslik ja põhjendatud. Rikuti võimude lahususe põhimõtet (PS § 4), sest kohus asus hankija asemel otsustama, millisel õiguslikul alusel on toimunud hankemenetluse liigi valik; 4) ringkonnakohus rikkus TsMS § 654 lg-t 5, kuna jättis hindamata asjaolu, et Maanteeamet on varasemas menetluses omaks võtnud, et puuduvad alused sellise hankemenetluse liigi valimiseks; 5) ringkonnakohus kohaldas ebaõigesti
lg 2 punkte 2 ja 3, leides, et esineb alus väljakuulutamisega läbirääkimistega hankemenetluse korraldamiseks. Ringkonnakohus kohaldas ebaõigesti
lg-t 1, § 66 lg-t 3 ja § 67 lg-t 1 ning jättis kohaldamata
lg 1, mistõttu leidis ebaõigesti, et pakkumuse hind on tingimuseks, mida on võimalik läbirääkimiste käigus muuta; 6) Riigikohus peaks tunnistama Riigihangete seaduse ja Riigihangete vaidlustuskomisjoni põhimääruse põhiseadusega (§ 15 lg 1 ja lg 2, § 148) vastuolus olevaks. Kassatsioonkaebuse rahuldamine on võimalik ka ilma põhiseaduslikkuse järelevalve menetlust algatamata.
Nimetatud säte oli ringkonnakohtule aluseks kaebuse menetlusse võtmisel. 13.
lg 1 sätestab: "Kaebus vaidlustuskomisjoni otsuse peale esitatakse hankija asukoha järgsele ringkonnakohtule ning selle menetlemisele kohaldatakse halduskohtumenetluse seadustikus apellatsioonkaebuse kohta sätestatut käesolevas peatükis sätestatud erisustega. Halduskohus ei ole esimeses astmes pädev läbi vaatama kaebusi käesoleva seaduse § 117 lõigetes 2 ja 3 nimetatud asjades." See säte välistab riigihanke asjades kaebuse esitamise halduskohtule. 14. Riigikohtu üldkogu hindas
juuni 2009. a otsusega asjas nr 3-4-1-7-08 tunnistas
Üldkogu põhjendas otsust järgmiselt: 1)
lg 1 on vastuolus PS § 149 lg-ga 2, mille kohaselt ringkonnakohtud on teise astme kohtud ning vaatavad apellatsiooni korras läbi esimese astme kohtu lahendeid.
lg 1 kohustab ringkonnakohut vaatama
lg-tes 2 ja 3 nimetatud asjades tõusetunud riigihankevaidlusi läbi esimese astme kohtuna, kuid selline regulatsioon ei ole kooskõlas ringkonnakohtu põhiseadusliku staatusega teise astme kohtuna. Lisaks kohustab see säte vaatama apellatsiooni korras läbi vaidlustuskomisjoni otsuseid. Vaidlustuskomisjon ei ole PS § 149 lg-s 2 nimetatud esimese astme kohus, mille otsuseid ringkonnakohus põhiseaduse kohaselt apellatsiooni korras läbi vaatab. Vaidlustuskomisjon on kohtuväliselt vaidlusi lahendav haldusorgan. Vaidlustuskomisjon ei ole osa PS §-s 148 kirjeldatud kohtusüsteemist. Vaidlustuskomisjoni liikmeid ei saa pidada kohtunikeks PS § 147 tähenduses ja liikmeid ei nimetata ametisse eluaegsetena. Vaidlustuskomisjonis toimuv haldusmenetlus ei ole ka menetlusosalistele tagatud menetluslikelt garantiidelt võrreldav kohtumenetlusega; 2)
lg 1 on vastuolus ka PS § 149 lg-ga 1, mis sätestab, et maa- ja linnakohtud ning halduskohtud on esimese astme kohtud.
lg 1 välistab
Seetõttu algavad riigihankeid puudutavad kohtuasjad teise astme kohtust. Halduskohtu välistamine riigihankevaidluste lahendamise menetlusest ei vasta PS §149 lg-s 1 väljendatud põhimõttele, mille kohaselt kõik kohtuasjad algavad esimese astme kohtust; 3) esimese kohtuastme välistamine riigihankevaidluste lahendamisest on vastuolus ka PS §146 esimese lausega koostoimes PS §-ga 4. PS §146 esimese lause kohaselt mõistab õigust ainult kohus. PS §-s 4 on väljendatud võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõte. Ühe kohtuastme välistamine kindlate kohtuasjade lehendamiselt selliselt, et selle asemel asub neid vaidlusi lahendama haldusorgan, tähendab sisuliselt kohtuvõimu pädevuse kitsendamist; 4) üldkogu otsus ei mõjuta hankija tegevuse vaidlustamist kohustuslikus kohtueelses menetluses vaidlustuskomisjonis ega vaidlustuskomisjoni otsuse peale kohtusse pöördumise regulatsiooni, mis on sätestatud
lg-tes 2, 3 ja 4; 5)
lg 1 vastuolu tõttu põhiseadusega ei olnud ringkonnakohtul pädevust vaadata läbi vaidlustuskomisjoni otsuse peale esitatud kaebust. Seetõttu ei olnud tal ka pädevust esitada seda kaebust sisuliselt lahendades põhiseaduslikkuse järelevalve taotlust. Niisuguses olukorras ei saa üldkogu ringkonnakohtu otsuses põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistatud ja kohaldamata jäetud sätete osas põhiseaduslikkuse järelevalve taotlust läbi vaadata.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.