← Eesti

3-3-1-20-09

Obsah (6)§ 12§ 40§ 38§ 39§ 117§ 129

RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine Kohtuistungil osalenud isikud RESOL

) ei näe ette võimalust hankemenetluse kestel ühe isiku poolt ja tema kohta esitatud andmete ja/või dokumentide asendamiseks/ümber vahetamiseks teise isiku kohta käivate dokumentidega. AS Merko Ehitus (registrikood 10068022) esitatud andmete ja dokumentidega on võimalik kontrollida vaid AS Merko Ehitus (uue nimega AS Järvevana) kvalifikatsiooni. Tulenevalt

§ 12

lg-st 1, § 38 lg-test 1 ja 3, § 39 lg-st 1, § 40 lg-st 1 ja § 41 lg-st 1 on hankemenetluses pakkuja kohta esitatud andmed ja dokumendid pakkumuse esitanud isikuga lahutamatult seotud, mistõttu hankemenetluses osalemise õigus ei ole peale pakkumuste esitamise tähtpäeva üleantav.

  1. Vaidlustuskomisjoni
  2. oktoobri
  3. a otsusega nr 111-08/105877 rahuldati AS Talter, AS TREF, AS K-Most ja AS Teede REV-2 vaidlustus ning tunnistati kehtetuks käskkirja p 2, millega kvalifitseeriti AS Merko Ehitus ja Tallinna Teede AS. Põhjendused olid järgmised: 1) ÄS § 446 lg 1 kohaselt läheb jagunemise kandmisega jaguneva ühingu asukoha äriregistrisse jaguneva ühingu kogu vara, eraldumise korral eraldatud vara, vastavalt jagunemislepingus ettenähtud jaotusele üle omandavatele ühingutele. Üldõigusjärgluse korral AS Merko Ehitus (registrikood 10068022) majandustegevuse jätkumine AS-s Merko Ehitus (registrikood 1150257) ei tähenda jaguneva ühingu eelneva majandustegevuse (ja selle tulemusel tekkinud majandusnäitajatele tuginemise õiguse) üleminekut omandavale ühingule. AS Merko Ehitus (registrikood 10068022) majandusaasta aruannetes kajastatud majandustehingud on teostanud AS Merko Ehitus (registrikood 100680229 ja nendele andmetele tuginemine saab

§ 40

lg 1 p-de 2 ja 3 tähenduses olla võimalik vaid selle isiku poolt, kellel on õigus netokäivet kajastavaid majandusaasta aruandeid kasutada kui enda omasid; 2) AS Merko Ehitus (registrikood 10068022) majandusaasta aruanded ja seal kajastatud majandustulem (sh netokäibed) on kasutatavad AS Järvevana poolt. Seega AS-l Merko Ehitus (registrikood 11520257) ei ole aastatest 2005-2007 pärinevat netokäivet teede ja/või sildade ja/või viaduktide ja/või tunnelite ehitus- ja/või remonditööde tegemise osas. Kaks eraldiseisvat juriidilist isikut AS Järvevana ja AS Merko Ehitus (registrikood 11520257) ei saa mõlemad tugineda oma kvalifikatsiooni tingimustele vastavuse tõendamiseks ühtedele ja samadele andmetele ja dokumentidele, mis tulenevad samadest tegevustest; 3) viited

§ 40

lg-le 3, mis annavad pakkujale õiguse tõendada hankijale vastuvõetaval viisil oma vastavust majanduslikule ja finantsseisundile esitatud nõuetele konkreetse hankelepingu täitmise raames lisaks oma näitajatele ka teise isiku vahendite alusel, on asjakohatud, sest see eeldaks, et pakkujal on võimalik vajaduse korral selle isiku vastavaid vahendeid hankelepingu täitmiseks kasutada. Käesolevas asjas ei ole AS Merko Ehitus (registrikood 11520257) soovinud tugineda AS Merko Ehitus (registrikood 10068022) näitajatele, vaid on soovinud astuda õigusjärglusele viidates hankemenetlusse AS Merko Ehitus (registrikood 10068022) asemel; 4) Riigihangete seaduses sätestatud põhimõtetega ei ole kooskõlas ühingu jagunemise kaudu eraldumise teel oma staatuse kindlustamine pakkujana tuleviku hankemenetluses - omandavale ühingule antakse üle vajalik vara, õigused ja kohustused, kolmanda isiku väitel ka tööde teostamise kogemus, sh käive, ja jagunevasse ühingusse jäetakse asjaolud, mis võivad olla takistuseks hankemenetluses osalemisel (nt

§ 38

lg 1 p 1 pakkuja seadusliku esindaja karistatus Riigihangete seaduses loetletud asjaoludel kriminaal- või väärteomenetluses).

  1. Ühispakkujad AS Merko Ehitus ja Tallinna Teede AS esitasid Tallinna Ringkonnakohtule kaebuse, milles palusid vaidlustuskomisjoni otsused tühistada ja jätta vaidlustused rahuldamata. Väited olid järgmised: 1) vaidlustuskomisjon rikkus menetlusnorme, kuna jättis nende esitatud vastuväited tähelepanuta; 2) vaidlustused oleks tulnud jätta läbi vaatamata, sest need ei olnud seotud vaidlustajate õiguste kaitsega; 3) Merko Ehituse AS (registrikood 11520257) on Äriseadustiku kohaselt AS Merko Ehitus (registrikood 10068022) üldõigusjärglane varakogumi suhtes, mis läks jagunemise käigus üle. Kuna jagunemise tulemusena anti üle kogu AS Merko Ehitus (registrikood 10068022) majandustegevuseks kasutatud vara, sealhulgas õigused ja kohustused seoses täiendavate hankelepingutega ning pooleliolevate hankemenetlustega, jätkab jagunemise tulemusena tekkinud AS Merko Ehitus automaatselt ilma täiendavate toiminguteta enne jagunemist eksisteerinud äriühingu majandustegevust. Vaidlustuskomisjon jättis tähelepanuta, et üldõigusjärgluse korral asendab õigussuhetes õigusjärglane seaduse alusel automaatselt õiguseelnejat, see ei sõltu kolmandate isikute nõusolekust; 4) endise AS Merko Ehitus käive koos Tallinna Teede AS käibega oli piisav riigihankel kvalifitseerumiseks ja nende poolt esitatud dokumendid vastasid nõutud tingimustele. Kõik õiguseelneja poolt kestvates menetlustes esitatud dokumendid tuleb lugeda alates jagunemiskande tegemise hetkest üldõigusjärglase poolt esitatuks ja tema suhtes kehtivateks. Kuna kogu tehniline ja kutsealane suutlikkus on seotud üksnes ettevõttega, mille kaudu juriidiline isik tegutseb, pole kahtlust, et äriühing saab tugineda varasemale aruandlusele üksnes osas, milles see seostub varakogumiga, mille suhtes ta on õigusjärglaseks.
  2. Tallinna Ringkonnakohtu
  3. novembri
  4. a otsusega haldusasjas nr 3-08-1998 tühistati vaidlustuskomisjoni
  5. oktoobri
  6. a otsused nr 110-08/105877 ja 111-08/105877 ning jäeti AS Talter, AS TREF, AS K-Most, AS Teede REV-2 ja AS Aspi, AS Eesti Ehitus vaidlustused rahuldamata. Vaidlustajatelt mõisteti välja AS Merko Ehitus kasuks menetluskulud: AS-lt Talter, ASlt TREF, AS-lt K-Most, AS-lt Teede REV-2 igaühelt 18 733,35 krooni ja AS-lt Aspi, AS-lt Eesti Ehitus kummaltki 23 733,35 krooni. Põhjendused olid järgmised: 1) hankedokumentide p 8.1.4.9 kohaselt tuli kvalifitseerimiseks ära näidata muu hulgas pakkuja varasem teehoiutööde netokäive ja p 8.1.4.10 kohaselt varasem tehtud teehoiutööde loetelu. Vaidlust ei ole selle üle, et AS Merko Ehitus (registrikood 10068022) ja Tallinna Teede AS ühispakkumus oleks vastanud kvalifitseerimise nõuetele. Vaidlus on tekkinud sellest, et peale pakkumuse esitamist ja avamist
  7. juulil 2008 on viidud lõpule AS Merko Ehitus (registrikood 10068022) jagunemine selliselt, et viidatud registrikoodi all jätkab tegevust AS Järvevana ning AS Merko Ehitus (registrikood 11520257) on jagunemise käigus asutatud äriühing. Vaidlustuskomisjon pidas kvalifitseerimist ebaõigeks kahel põhjusel - formaliseeritud hankemenetluses sõnaselge regulatsiooni puudumise tõttu pole võimalik õigusjärglase astumine pakkumuse esitanud isiku asemele; isiku õigusjärglasel puudub õigus kvalifitseerimiseks viidata pakkumuse esitanud õiguseellase poolt teostatud töödele ja käibele. Ringkonnakohus sellega ei nõustu; 2) hankemenetlus on formaliseeritud menetlus, mis tähendab seda, et menetluses lähtutakse põhiliselt esitatud dokumentide vormilisest küljest ja ei anta sisulisi hinnanguid. Teatud juhtudel nõuab Riigihangete seadus hankijalt ka tõendite hindamist, et anda esitatud asjaoludele sisuline hinnang. Taoliseks juhtumiks on ka

§ 39

jj alusel pakkuja kvalifikatsiooni kontrollimine; 3) Riigihangete seaduses puuduvad sätted, mis reguleeriksid pakkuja asendamist pakkumismenetluse kestel. TsÜS § 6 kohaselt võivad tsiviilõigused ja kohustused üle minna ühelt isikult teisele, kui need ei ole seadusest tulenevalt isikuga lahutamatult seotud. Haldusmenetluse seadus (HMS) § 12 lg 1 sätestab, et haldusmenetluses kohaldatakse õigus- ja teovõimele Tsiviilseadustiku üldosa seaduse sätteid. Seega avalikus õiguses aktsepteeritakse õigusjärglust, kui see pole seaduse kohaselt välistatud. Õigusjärgluse täielik välistamine piiraks ebaproportsionaalselt ettevõtlusvabadust, ettevõtetel on vajadus aeg-ajalt end organisatsiooniliselt ümber korraldada. Vaidlustajad peavad oluliseks, et menetlusreeglid näeksid ette õigusjärglase menetlusse astumise. See, millised küsimused peavad olema reguleeritud haldusmenetluses seadusega, tuleneb põhiseaduse seaduse reservatsiooni põhimõttest; 4) Võlaõigusseaduse (VÕS) § 181 kohaselt ei kohaldata Võlaõigusseaduse

  1. peatüki
  2. jao sätteid ettevõtte üleminekule juriidiliste isikute ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise puhul. Juriidilise isiku jagunemise korral lähtutakse õiguste ja kohustuste üleminekul Äriseadustiku regulatsioonist. ÄS § 435 ja § 449 lg 4 kohaselt määratakse jagunemiskavas, millised kohustused üle lähevad ja millised jäävad jagunevale äriühingule. Jagunemine võimaldab isikutel kõrvale kalduda ettevõtte tehingulisele üleminekule omasest põhimõttest, et üleminevad kohustused määrab seadus. Pooltel on võimalik anda jagunemise käigus omandavale äriühingule üle sisuliselt tegutsev ettevõte ja jätta seejuures mõned ettevõttesse kuuluvad kohustused üle andmata. Seetõttu ei ole vaja ringkonnakohtul pikemalt käsitleda seda, kas käive võib olla seotud konkreetse majandusüksusega ja millised võimalused on ettevõtte omandanud isikul tugineda ettevõtte varasematele käibeandmetele; 5) ÄS § 446 lg 1 ja AS Merko Ehitus jagunemiskava p 4.1 kohaselt läks kogu äritegevus, sellega seotud vara, õigused ja kohustused üle omandavale äriühingule ning jagunevasse äriühingusse jäid üksnes viis kinnistut ja kriminaalasjaga seotud kohustused. Seega on TsÜS § 6 lg 1 kohaselt praegune AS Merko Ehitus varasema samanimelise äriühingu õigusjärglaseks kogu varasema äritegevuse osas. Hankija on õigesti aktsepteerinud praeguse AS Merko Ehitus võimekust näitavate andmetena varasema samanimelise äriühingu käivet ja suutlikust hanke teostamiseks; 6) vaidlustajad väitsid, et jagunemisel tekkinud äriühingud ei saa sarnaselt varasema käibega väita, et nad on olnud mingi enne jagunemist võõrandatud vara omanikud. Tegemist on ajaloolise faktiga, mida ei saa loovutada. ÄS § 447 lg 1 näeb ette, et sõltumata sellest, kas uued tekkinud äriühingud peavad end kunagise vara omanikeks või mitte, et enne jagunemise kandmist jaguneva äriühingu asukoha äriregistrisse tekkinud jaguneva ühingu kohustuste eest vastutavad jagunemisel osalevad ühingud solidaarselt. Kui seoses jagunevale äriühingule kuulunud varaga on selle omandanud isikul mingeid nõudeid, tuleb omandaval äriühingul tunnistada, et see vara kuulus ka kunagi talle. Kui seadus näeb ette, et õigusjärglane peab vastutama varem käivet andnud kohustuste eest, oleks ebaõiglane öelda, et ta ei või tugineda õiguseellase käibe näitajatele. Käesoleval juhul peaks praegune AS Merko Ehitus kandma varasematest kvalifitseerimiseks vajalikku käivet andnud ehitustöödest tulenevad garantiikohustused. Kui kolmandate isikute ees vastutavad jagunev ja omandav äriühing solidaarselt, siis omavahelistes suhetes on ÄS § 447 lg 1
  3. lause kohaselt kohustatud isikuks see, kellele määrati kohustused jagunemislepinguga. Tema kui õigusjärglase vastu esitatud nõuet ei saa praegune AS Merko Ehitus tõrjuda väitega, et teda polnud veel kohustuse tekkimise ajal olemas; 7) kuigi käive ei ole subjektiivne õigus, ei välista see seda, et õigusjärglane ei saaks tugineda õiguseellase käibele. Käive on juriidiline fakt, mis oli hankemenetluses osalemise õiguse tekkimise eelduseks. TsÜS § 6 lg 1 kohaselt võib õigusjärglane tugineda samadele juriidilistele faktidele ja nendega seotud õigustele kui õiguseellanegi, kui need ei ole lahutamatult seotud õiguseellase isikuga. Seega on omandaval äriühingul kui õigusjärglasel õigus tugineda jaguneva äriühingu käibenäitajatele. Käivet kui majandusnäitajat ei saagi õigusjärglasele üle anda ja seetõttu ei oma käibeandmetele viitamise õigus mingit seost sellega, kelle käes on majandusaasta aruanded. Samuti ei sõltu õigus viidata õiguseellase käibele sellest, et omandava äriühingu näol oli tegemist asutava äriühinguga. Tulenevalt ÄS § 449 lg-st 2 kohaldatakse asutatavatele ühingutele omandavate ühingute kohta sätestatut. Seega oli hankija otsus AS Merko Ehitus kvalifitseerimiseks seaduslik; 8) ebaõige on kaebajate väide, et vaidlustuskomisjon poleks tohtinud vaidlustusi sisuliselt läbi vaadata, kuna need ei ole seotud vaidlustajate õiguste kaitsega.

§ 117

lg 2 p 9 kohaselt võib hankija kvalifitseerimise otsuse peale esitada vaidlustuse. Vaidlustustest ei nähtu, et vaidlustused oleksid esitatud AS Merko Ehitus (registrikood 10068022) huvides või eesmärgiga kaasata ta hankemenetlusse; 9) ebaõige on vaidlustajate ja hankija seisukoht, et käesoleval juhul omab kaalu ka AS Merko Ehitus jagunemise põhjus - käimasolev kriminaalmenetlus, mis võib tulevikus saada takistuseks riigihangetes osalemisel. Kuna

§ 38

lg 1 p 1 ei näe ette alust riigihankemenetlusest kõrvaldamiseks seoses kriminaalmenetlusega, siis ei oma jagunemise põhjus tähtsust. Kui jaguneva äriühingu osalemine riigihankes oleks mõnel

§ 38

lg-s 1 sätestatud alusel võimatu, tuleks kaaluda, kas jaguneva äriühingu käibele tuginemine annab aluse ka omandava äriühingu kõrvaldamiseks hankemenetlusest. Praegu selliseid aluseid ei esine; 10) AS Merko Ehitus palus välja mõista menetluskuludena esindajatetasu 82 400 krooni (ilma käibemaksuta) ja riigilõivu 40 000 krooni.

§ 129

lg 1 kohaselt kohaldatakse vaidlustuskomisjoni otsuse peale ringkonnakohtule esitatud kaebuse läbivaatamisel Halduskohtumenetluse seadustikus apellatsioonkaebuse kohta sätestatut

  1. peatükis sätestatud erisustega. Eelnevast tulenevalt saab vaidlustuskomisjonile vaidlustuse esitanud isikut pidada ringkonnakohtu menetluses võrdseks halduskohtusse kaebuse esitanud kaebajatega ning menetluskulude jaotamisel HKMS § 92 lg-st 1 juhindudes omab tähtsust küsimus, kas otsus tuleb vaidlustuse esitaja kasuks või mitte. HKMS § 92 lg 7 alusel kannavad nad ka vaidlustuskomisjonis kolmanda isikuna esinenud AS Merko Ehitus kulud. Riigilõiv tuleb AS Merko Ehitus kasuks välja mõista AS-delt Aspi ja Eesti Ehitus kummaltki 10 000 krooni ning AS-delt Talter, TREF, Teede REV-2, K-Most igaühelt 5000 krooni. Esindajatasu tuleb AS Merko Ehitus kasuks välja mõista igalt vaidlustajalt 13 733,35 krooni. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
  2. AS Talter, AS TREF, AS K-Most ja AS Teede REV-2 kassatsioonkaebuses palutakse ringkonnakohtu otsus tühistada ja teha uus otsus, millega tunnistada AS Merko Ehitus kvalifitseerimine õigusvastaseks. Samuti muuta menetluskulude jaotust. Põhjendused on järgmised: 1) Maanteeameti peadirektori
  3. oktoobri
  4. a käskkirjaga nr 246 tunnistati käesolev hankemenetlus kehtetuks. See käskkiri vaidlustati AS Merko Ehitus ja Tallinna Teede AS poolt vaidlustuskomisjonis, kuid vaidlustuskomisjon jättis
  5. detsembri
  6. a otsusega vaidlustuse rahuldamata ning seda otsust ringkonnakohtusse ei kaevatud. Seega on käskkiri nr 246 jõus, hange on tunnistatud kehtetuks ja kehtetud on ka kõik hankemenetluse raames tehtud otsustused. Seetõttu puudub alus nõuda
  7. augusti
  8. a käskkirja nr 191 tühistamist. HKMS § 24 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab halduskohus menetluse, kui haldusakt on kehtetuks tunnistatud, välja arvatud, kui kaebuse esitajal on asja läbivaatamiseks põhjendatud huvi Kassaatoritel on põhjendatud huvi saamaks seisukohta AS Merko Ehitus kvalifitseerimise õigsuse osas. Otsene huvi on selles, et tulenevalt ringkonnakohtu otsusest peavad kassaatorid kandma menetluskulusid, kuid kuna kassaatorite arvates on ringkonnakohtu otsus ebaõige, siis ei peaks nad kandma menetluskulusid ja varalist kahju. Seisukoha saamine on vajalik ka tuleviku jaoks, et saada kindlalt teada, millistele alustele võib edaspidi riigihangete pakkumuste esitamisel tugineda. Seetõttu paluvad kassaatorid menetleda käesolevat asja tuvastamiskaebusena; 2) ringkonnakohus on materiaalõigusnormi vääralt tõlgendades ja protsessiõigusnorme rikkudes leidnud, et õigusjärglane saab tugineda õiguseelneja käibele. Ringkonnakohus kohaldas vääralt TsÜS § 6 lg-t
  9. Kohus ei võtnud seisukohta, kas käibe puhul on tegemist õiguste või kohustustega. Käibe puhul ei ole tegemist õiguste ja kohustustega, tegemist on juriidilise faktiga. Jääb arusaamatuks, kuidas jõudis ringkonnakohus järeldusele, et nimetatud sättest tuleneb, et õigusjärglane saab tugineda sellisele juriidilisele faktile. Seadusest tulenev õigusjärglase vastutus ei tähenda automaatselt, et ta saab ka kohustuse aluseks olevat ajaloolist fakti omistada endale. Ringkonnakohus ei ole pööranud tähelepanu ka selle sätte teisele poolele, mille kohaselt saavad õigusjärglasele üle minna vaid õigused ja kohustused, mis ei ole õiguseellasega lahutamatult seotud. Kui lugeda käivet õiguseks, siis peab järeldama, et see on seotud lahutamatult isikuga. Ringkonnakohus oleks pidanud põhjendama, millest tulenevalt ei saa käivet kui juriidilist fakti lugeda isikuga lahutamatult seotuks ja seda ka vaid tuginemise, mitte ülemineku kontekstis. Kohus ei ole ka põhjendanud, millises ulatuses võib õiguseelneja käibele tugineda, sest käesoleval juhul ei antud AS-le Merko Ehitus üle kogu majandusüksust. Ringkonnakohtu otsusest tulenevalt saaksid edaspidi samal riigihankel osaleda nii õiguseelneja kui õigusjärglane, kes tugineksid samadele käibeandmetele. See on vastuolus Riigihangete seaduse mõttega, mille kohaselt on sama riigihanke raames ühtedele ja samadele vahenditele tuginemine keelatud; 3) ringkonnakohus tegi menetluskulude jaotuse osas ebaõige otsuse. Ringkonnakohus leidis, et kuivõrd kassaatorite poolt vaidlustuskomisjonile vaidlustuse esitamisest saab kassaatoreid pidada ringkonnakohtu menetluses võrdseks halduskohtusse kaebuse esitanutega ning kuna kolmandate isikute (AS Merko Ehitus, Tallinna Teede AS) kaebus rahuldati, siis kohustuvad kassaatorid koos kolmandate isikutega (AS-ga Eesti Ehitus, AS-ga Aspi), kes olid samuti käsitatavad kaebuse esitajatena, tasuma kolmandate isikute (AS Merko Ehitus, Tallinna Teede AS) ja vastustaja (Maanteeamet) menetluskulud. Kassaatorid leiavad, et menetlust ringkonnakohtus ei saa pidada jätkuks vaidlustuskomisjonis toimunud vaidlusele. Ringkonnakohtu
  10. oktoobri
  11. a määruse ps 7 leiti, et vaidlustuskomisjoni otsuse puhul on tegemist haldusaktiga. Seega ei saa vaidlustuskomisjoni otsust käsitleda esimese astme kohtu otsusena. Seaduse alusel ei ole võimalik mõista kohtumenetluses välja kulusid, mis on kantud vaidlustuskomisjonis ja Riigikohus ning ringkonnakohus ei saa asja tagasi saata arutamiseks vaidlustuskomisjonile. Vaidlustuskomisjoni menetlus on kohtumenetlusest eraldiseisev, mistõttu samas asjas kohtus ja vaidlustuskomisjonis osalevaid isikuid tuleb käsitleda nende menetlusosalistena, kellena nad on vastavasse menetlusse astunud. Ringkonnakohus on vääralt leidnud, et kassaatoritele ebasoodsa lahendi tulemusel kohustuvad kassaatorid hüvitama kolmandate isikute (AS Merko Ehitus, Tallinna Teede AS) ja vastustajate (Maanteeamet) menetluskulud. Kassaatoreid sai ringkonnakohtu menetluses käsitleda vaid kolmandate isikutena, kellelt HKMS § 92 lg 7 kohaselt ei ole võimalik teiste menetlusosaliste kulusid välja nõuda. Kolmandate isikute (AS Merko Ehitus, Tallinna Teede AS) menetluskulud oleks pidanud kandma vastustaja (Maanteeamet) ja kassaatorite menetluskulud oleksid pidanud jääma nende endi kanda. Kui Riigikohus leiab, et kassaatoritel puudub põhjendatud huvi asja lahendamiseks tuvastamiskaebuse alusel, tuleks teha menetluskulude jaotuse osas uus lahend ja kõik kolmandate isikute (AS Merko Ehitus, Tallinna Teede AS) ja kassaatorite menetluskulud peaks kandma vastustaja (Maanteeamet), sest Maanteeamet tunnistas ringkonnakohtus kassaatorite väidete õigsust ja tegi HKMS § 24 lg 1 p 4 kohase otsuse, millega vaidlustatud käskkiri nr 191 muutus kehtetuks. Kui Riigikohus ei ole nõus asja sisulise arutamise jätkamisega, ei tohiks see kaasa tuua olukorda, kus kassaatorid ja kolmandad isikud (AS Eesti Ehitus, AS Aspi) kannaksid menetluskulusid vaid seetõttu, et ringkonnakohus tegi nende suhtes ebasoodsa otsuse. Seoses vastustaja (Maanteeameti) poolt hanke tühistamisega saavutasid kassaatorid ja kolmandad isikud (AS Eesti Ehitus, AS Aspi) tulemuse, mida nad taotlesid vaidlustuskomisjonilt ning vastustaja (Maanteeamet) võttis ringkonnakohtus omaks kassaatorite seisukohad. Alternatiiv eelnevale: kui Riigikohus peaks leidma, et kassaatoritel puudub põhjendatud huvi asja lahendamiseks tuvastamiskaebuse alusel ja asja sisuline arutelu ei saa jätkuda ning vastustaja (Maanteeamet) ei pea tasuma ringkonnakohtus kantud menetluskulusid, siis tuleks jaotada menetluskulud kassaatorite ja kolmandate isikute (AS Eesti Ehitus, AS Aspi) vahel teisiti. Kassaatorid peaksid kandma esindajatasudest poole ja kolmandad isikud (AS Eesti Ehitus, AS Aspi) poole, st vastavalt sellele, kui suure osa kuludest moodustasid konkreetselt nendega seotud kolmandate isikute (AS Merko Ehitus, Tallinna Teede AS) esindajakulud.
  12. AS Aspi ja AS Eesti Ehitus kassatsioonkaebuses palutakse tühistada ringkonnakohtu otsus ja jätta jõusse vaidlustuskomisjoni otsused ning jätta AS Merko Ehitus ja Tallinna Teede AS menetluskulud nende endi kanda. Kolmandate isikute AS Aspi ja AS Eesti Ehitus menetluskulud mõista välja AS-lt Merko Ehitus ja Tallinna Teede AS-lt. Põhjendused on järgmised: 1) ringkonnakohtu otsuses puuduvad asjakohased põhjendused selle kohta, miks järeldati, et pakkuja asendamine õigusjärglasega on võimalik hankemenetluse igas staadiumis. Kohtu poolt viidatud HMS § 12 lg 1 ja TsÜS § 6 lg 1 ei anna selliseks järelduseks alust. HMS § 12 lg 1 räägib õigus- ja teovõimest, mitte õigusjärglusest. Õigusjärglus ning õigus- ja teovõime on erinevad õigusinstituudid, mis on reguleeritud TsÜS-i erinevates osades (
  13. ja
  14. osas). Õigus- ja teovõime kohta käiva regulatsiooni kohaldatavusest haldusmenetluses ei saa teha järeldust õigusjärgluse küsimustes riigihankemenetluses. Ka TsÜS § 6 lg-st 1 ei saa teha järeldust, et õigusjärglase astumine pakkuja asemele on võimalik igas riigihanke menetluse staadiumis. Ringkonnakohtu käsitlus õigusjärglusest ei haaku Riigihangete seaduse sätete ja loogikaga. Ringkonnakohtu järeldus esialgse pakkuja õigusjärglasega asendamise võimalikkusest pärast pakkumuste esitamise tähtaja möödumist on vastuolus Riigihangete seadusega. Isegi kui selline asendamine oleks Riigihangete seaduse kohaselt lubatav, ei olnud see konkreetsetest asjaoludest tulenevalt ikkagi võimalik. Ringkonnakohus hindas ebaõigesti tõendeid kui leidis, et uue AS Merko Ehitus kvalifitseerimine vana AS Merko Ehitus asemel oli võimalik; 2) materiaalõigusel ei põhine ringkonnakohtu järeldus, mille kohaselt saab pakkuja õigusjärglane tugineda esialgse pakkuja majandusnäitajatele (käive) ja majandustegevuse ajaloole (varem tehtud ehitustööd ja täidetud lepingud). Ringkonnakohus kohaldas ebaõigesti Riigihangete seadust osas, mis puudutab pakkuja õigusjärglase poolt esialgse pakkuja majandusnäitajatele tuginemise võimalikkust; 3) ringkonnakohus on kaebajate menetluskulud kolmandatelt isikutelt välja mõistes oluliselt rikkunud kohtumenetluse normi.
  15. AS Merko Ehitus ja Tallinna Teede AS kirjalikus vastuses AS Talter, AS TREF, AS K-Most ja AS Teede REV-2 kassatsioonkaebusele leitakse, et kassatsioonkaebus on sisult ainetu ja tuleks jätta rahuldamata. Kassaatorid on käesolevas menetluses olnud läbivalt seisukohal, et AS Merko Ehitus omab õigust tugineda jagunemiseelse AS Merko Ehitus teostatud tööde loetelule kui tema kutsealast ja tehnilist suutlikkust iseloomustavatele andmetele. Ringkonnakohus jõudis tõendeid hinnates õigele järeldusele, et restruktureerimine ei mõjutanud AS-le Merko Ehitus terviklikult üleläinud majandusüksuse suutlikkust. Kassaatorid ei ole seda ka vaidlustanud. Jagunemisel ei läinud kaduma majandusüksuses talletatud, aastatega kogunenud oskusteave, samuti kajastab varasem raamatupidamisaruandlus käivet, mis tulenes tervikuna AS-le Merko Ehitus üleläinud majandusüksuse tegevusest. Ringkonnakohus on lähtunud Euroopa Kohtu käsitlusest, et kvalifikatsiooninõudeid ei tohi käsitleda formaalselt, vaid lähtuda tuleb kvalifitseerimistingimuste sisulisest tähendusest. Kassatorid tõlgendavad kvalifikatsiooninõuete tähendust vääralt.
  16. AS Aspi ja AS Eesti Ehitus kirjalikus vastuses AS Talter, AS TREF, AS K-Most ja AS Teede REV-2 kassatsioonkaebusele teatatakse, et nõustutakse kassatsioonkaebuse selle osaga, mis puudutab AS Merko Ehitus kvalifitseerimist. Ülejäänud osas ollakse aga oponeerival seisukohal.
  17. AS Talter, AS TREF, AS K-Most ja AS Teede REV-2 kirjalikus vastuses AS Aspi ja AS Eesti Ehitus kassatsioonkaebusele toetatakse kassaatorite seisukohti.
  18. AS Merko Ehitus ja Tallinna Teede AS kirjalikus vastuses AS Eesti Ehitus ja AS Aspi kassatsioonkebusele leitakse, et ringkonnakohtu otsus on õige ja menetlusnorme ei ole rikutud. Kassatsioonkaebus on sisult ainetu ja tuleks jätta rahuldamata. Õigusjärglase astumine riigihankemenetlusse on võimalik. Kvalifitseerimisnõudeid tuleb tõlgendada eesmärgipäraselt. Olukorras, kus jagunemisel määratakse katkematult tegutsev majandusüksus tervikuna õigusjärglasele, on riigihankel õigusjärglasel õigus oma suutlikkuse (nii majandusliku kui kutsealase) tõendamiseks viidata vastavat majandusüksust iseloomustavatele näitajatele. Varasemad näitajad, sh käibenäitajad, on kohased iseloomustamaks AS Merko Ehitus suutlikkust tegutseda ettevõtlusega. Väljaspool kahtlust on asjaolu, mis on ka tõendatud, et restruktureerimine ei mõjutanud AS-le Merko Ehitus terviklikult üleläinud majandusüksuse suutlikkust. AS Merko Ehitus vastab riigihanke kvalifitseerimistingimustele. Käesoleva vaidluse ajendiks on AS Merko Ehitus konkurentide soov tõrjuda ta otsitud põhjustel riigihangetelt välja ja tekitada olukord, kus konkurents riigihangete raames ei vastaks ehitusturul enam tegelikule konkurentsile. Käesolevaks hetkeks on välja kujunenud ühtne halduspraktika, mis kinnitab AS Merko Ehitus seisukohtade õigsust - st võib tugineda jagunemiseelset majandustegevust iseloomustavatele näitajatele. Näiteks samal riigihankel tegi konkureeriva pakkumuse AS Teede REV-2, mis asutati samuti jagunemisel sarnaselt AS-ga Merko Ehitus ja mis tugines samuti jagunemiseelsetele näitajatele. Tema kvalifitseerimist aga kassaatorid ei vaidlustanud. Vaidlustuskomisjon on samuti oma praktikat muutnud ja tunnistab nii AS Merko Ehitus kui AS Teede REV-2 õigust tugineda kvalifitseerimisel jagunemiseelset majandustegevust iseloomustavatele näitajatele. Kõik hankijad tunnustavad seda, et AS Merko Ehitus majandusliku suutlikkuse tõendamiseks on käesolevatel asjaoludel kohane tugineda jagunemiseelsetele näitajatele. Ka kohtupraktika (Tallinna Halduskohus ja Tallinna Ringkonnakohus) toetab AS Merko Ehitus seisukoha õigsust. Kassaatorite väide, et tegemist on õiguslikult segase olukorraga, ei vasta seega tegelikkusele. Haldus- ja kohtupraktika on kooskõlas ka seda valdkonda reguleerivate Euroopa Liidu õigusaktide (sh direktiiv 2004/18/EÜ) ja Euroopa Kohtu käsitlusega (nt Euroopa Kohtu
  19. detsembri
  20. a otsus kohtuasjas C-176/98, p 9 (asjaolud), eelkõige p-d 25 ja 29). Kassaatorite seisukoht on vastuolus nende endi seisukohaga antud küsimuses teiste pakkujate riigihankel kvalifitseerimise õiguspärasusele hinnangu andmisel ja on seetõttu pahauskne.
  21. Maanteeameti kirjalikus vastuses kõikidele kassatsioonkaebustele leitakse, et ringkonnakohtu otsus tuleks tühistada osas, millega kohus tühistas vaidlustuskomisjoni otsused. Ringkonnakohus kohaldas vääralt materiaalõiguse norme (TsÜS § 6 lg 1) ja rikkus HKMS § 25 lg-s 2 sätestatud põhjendamiskohustust. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  22. Halduskolleegium leiab, et käesolevas asjas on vajalik anda hinnang sellele, kas Tallinna Ringkonnakohus oli pädev läbi vaatama antud riigihankevaidlust.
  23. Käesolevas asjas esitasid ühispakkujad AS Aspi ja AS Eesti Ehitus ning ühispakkujad AS Talter, AS TREFF, AS K-Most ja Teede REV-2 Maanteeameti peadirektori
  24. augusti
  25. a käskkirja nr 191 p 2 peale vaidlustuse vaidlustuskomisjonile. Kuna ühispakkujad AS Merko Ehitus ja Tallinna Teede AS ei nõustunud vaidlustuskomisjoni
  26. oktoobri
  27. a otsustega nr 110-08/105877 ja nr 111-08/105877, siis esitasid nad kaebuse Tallinna Ringkonnakohtule. Kohtule kaebuse esitamisel lähtuti

§ 129lg-st 1.

Nimetatud säte oli ringkonnakohtule aluseks kaebuse menetlusse võtmisel. 18.

§ 129

lg 1 sätestab: "Kaebus vaidlustuskomisjoni otsuse peale esitatakse hankija asukoha järgsele ringkonnakohtule ning selle menetlemisele kohaldatakse halduskohtumenetluse seadustikus apellatsioonkaebuse kohta sätestatut käesolevas peatükis sätestatud erisustega. Halduskohus ei ole esimeses astmes pädev läbi vaatama kaebusi käesoleva seaduse § 117 lõigetes 2 ja 3 nimetatud asjades." See säte välistab riigihanke asjades kaebuse esitamise halduskohtule. 19. Riigikohtu üldkogu hindas

§ 129lg 1 vastavust põhiseadusele ja 8.

juuni 2009. a otsusega asjas nr 3-4-1-7-08 tunnistas

§ 129lg 1 põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks.

Üldkogu põhjendas otsust järgmiselt: 1)

§ 129

lg 1 on vastuolus PS § 149 lg-ga 2, mille kohaselt ringkonnakohtud on teise astme kohtud ning vaatavad apellatsiooni korras läbi esimese astme kohtu lahendeid.

§ 129

lg 1 kohustab ringkonnakohut vaatama

§ 117

lg-tes 2 ja 3 nimetatud asjades tõusetunud riigihankevaidlusi läbi esimese astme kohtuna, kuid selline regulatsioon ei ole kooskõlas ringkonnakohtu põhiseadusliku staatusega teise astme kohtuna. Lisaks kohustab see säte vaatama apellatsiooni korras läbi vaidlustuskomisjoni otsuseid. Vaidlustuskomisjon ei ole PS § 149 lg-s 2 nimetatud esimese astme kohus, mille otsuseid ringkonnakohus põhiseaduse kohaselt apellatsiooni korras läbi vaatab. Vaidlustuskomisjon on kohtuväliselt vaidlusi lahendav haldusorgan. Vaidlustuskomisjon ei ole osa PS §-s 148 kirjeldatud kohtusüsteemist. Vaidlustuskomisjoni liikmeid ei saa pidada kohtunikeks PS § 147 tähenduses ja liikmeid ei nimetata ametisse eluaegsetena. Vaidlustuskomisjonis toimuv haldusmenetlus ei ole ka menetlusosalistele tagatud menetluslikelt garantiidelt võrreldav kohtumenetlusega; 2)

§ 129

lg 1 on vastuolus ka PS § 149 lg-ga 1, mis sätestab, et maa- ja linnakohtud ning halduskohtud on esimese astme kohtud.

§ 129

lg 1 välistab

§ 117lg-tes 2 ja 3 nimetatud riigihankeasjades halduskohtusse pöördumise.

Seetõttu algavad riigihankeid puudutavad kohtuasjad teise astme kohtust. Halduskohtu välistamine riigihankevaidluste lahendamise menetlusest ei vasta PS § 149 lg-s 1 väljendatud põhimõttele, mille kohaselt kõik kohtuasjad algavad esimese astme kohtust; 3) esimese kohtuastme välistamine riigihankevaidluste lahendamisest on vastuolus ka PS § 146 esimese lausega koostoimes PS §-ga 4. PS §146 esimese lause kohaselt mõistab õigust ainult kohus. PS §-s 4 on väljendatud võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõte. Ühe kohtuastme välistamine kindlate kohtuasjade lahendamiselt selliselt, et selle asemel asub neid vaidlusi lahendama haldusorgan, tähendab sisuliselt kohtuvõimu pädevuse kitsendamist; 4) üldkogu otsus ei mõjuta hankija tegevuse vaidlustamist kohustuslikus kohtueelses menetluses vaidlustuskomisjonis ega vaidlustuskomisjoni otsuse peale kohtusse pöördumise regulatsiooni, mis on sätestatud

§ 129

lg-tes 2, 3 ja 4; 5)

§ 129

lg 1 vastuolu tõttu põhiseadusega ei olnud ringkonnakohtul pädevust vaadata läbi vaidlustuskomisjoni otsuse peale esitatud kaebust. Seetõttu ei olnud ka pädevust esitada seda kaebust sisuliselt lahendades põhiseaduslikkuse järelevalve taotlust. Niisuguses olukorras ei saa üldkogu ringkonnakohtu otsuses põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistatud ja kohaldamata jäetud sätete osas põhiseaduslikkuse järelevalve taotlust läbi vaadata.

  1. Kuna Riigikohtu üldkogu viidatud otsusest tulenevalt ei olnud Tallinna Ringkonnakohtul pädevust läbi vaadata vaidlustuskomisjoni otsuse peale esitatud kaebust, siis tuleb Tallinna Ringkonnakohtu
  2. novembri
  3. a otsus haldusasjas nr 3-08-1998 tühistada ning saata AS Merko Ehitus ja Tallinna Teede AS kaebus lahendamiseks Tallinna Halduskohtule.
  4. AS Talter, AS K-Most, AS TREF, AS Teede REV-2 kassatsioonkaebus ja AS Aspi (praegu AS Nordecon Infra), AS Eesti Ehitus (praegu AS Nordecon International) kassatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt. Kautsjonid kuuluvad tagastamisele. Kuna AS Merko Ehitus ja Tallinna Teede AS kaebus saadetakse lahendamiseks esimese astme kohtule, siis ei vaata halduskolleegium läbi menetluskulude väljamõistmise taotlusi. Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Harri Salmann

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.