RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus Asja läbiv

§-s 2 märgitud tsiviilkohtumenetluse ülesannete täitmiseks tuleb vajalikel juhtudel jätta menetlusosalise esitatud dokumendist kohtu toimikusse koopia ka siis, kui dokument tagastatakse selle esitanud isikule. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

1. Tallinna Ringkonnakohus jättis
2. märtsi
3. a määrusega kostja avalduse apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks läbi vaatamata. Ringkonnakohus tagastas kostjale tähtaja ennistamise avalduselt tasutud kautsjoni. Ringkonnakohtu määruse kohaselt ei esitanud kostja lepinguline esindaja koos apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamise avaldusega apellatsioonkaebust. Avalduse sisust tuleneb, et kostja ei esitanud tahtlikult koos avaldusega apellatsioonkaebust, kuna leidis, et kõigepealt tuleb tähtaeg ennistada ja alles pärast seda saab esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse esitamiseks palus kostja määrata talle 5-päevane tähtaeg alates tähtaja ennistamise määruse jõustumisest. Avaldusele (5 lehel) lisas kostja pöördumise Eesti Geotehnika Ühingu juhatuse poole (1 lehel), teatise Eesti Geotehnika Ühingu juhatuse esimehelt (1 lehel), eksperthinnangu (3 lehel ja maksekorralduse kautsjoni tasumise kohta (1 lehel). Seega esitas kostja avalduse koos lisadega kokku 11 lehel, mille ringkonnakohus
4. septembril 2008 kostjale tagastas. Tähtaja ennistamise avalduse koos lisadega esitas kostja uuesti Riigikohtule, välja arvatud maksekorralduse kautsjoni tasumise kohta. TsMS § 68 lg 2 kohaselt pidi kostja esitama koos apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamise avaldusega ka apellatsioonkaebuse. Riigikohtu määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-78-08 väljendatud seisukoha kohaselt ei ole ringkonnakohtul võimalik tähtaja ennistamise üle otsustada, kui apellatsioonkaebust ei ole esitatud. Apellatsioonkaebuseta esitatud tähtaja ennistamise avaldus tuleb jätta läbi vaatamata ja tagastada kostja lepingulisele esindajale. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
5. Kostja esitas Riigikohtule määruskaebuse, milles palub tühistada ringkonnakohtu määruse ja saata tähtaja ennistamise avaldus uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Määruskaebuse kohaselt ei välista TsMS § 68 lg 2 seda, et apellatsioonkaebust ei võiks esitada enne tähtaja ennistamise avalduse esitamist. Praegusel juhul on kostja apellatsioonkaebuse esitanud, ringkonnakohus tagastas selle kaebuse tähtaja möödalaskmise tõttu. Ringkonnakohus ei ole lahendanud taotlust määrata apellatsioonkaebuse täpsustamiseks täiendav tähtaeg.
6. Hageja leiab vastuses määruskaebusele, et ringkonnakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
7. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb TsMS § 692 lg 1 p 2 (koostoimes §-ga 695) ja § 701 lg 3 teise lause alusel tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Asi tuleb saata apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamise avalduse läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.
8. Kolleegium leiab, et ringkonnakohus on kostja apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamise avaldust läbi vaadates ekslikult kohaldamata jätnud TsMS § 3401, mis kehtib alates
9. jaanuarist
10. TsMS § 3401 lg 1 kohaselt määrab kohus avalduse, taotluse, vastuväite või kaebuse esitajale puuduste kõrvaldamise tähtaja, kui avaldus, taotlus, vastuväide või kaebus ei vasta vorminõuetele või on esitatud muude puudustega, mida saab kõrvaldada. Ringkonnakohus on tuvastanud, et kostja ei esitanud tähtaja ennistamise avaldusega koos apellatsioonkaebust. Kolleegiumi arvates on tegemist sellise puudusega, mida saab kõrvaldada. TsMS § 68 lg 2 kohaselt tuleb üheaegselt tähtaja ennistamise avalduse esitamisega teha menetlustoiming, mille tegemiseks tähtaja ennistamist taotletakse. Kolleegium leiab,

§ 68

lg 2 sõnastus ei välista apellatsioonkaebuse esitamist enne apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamise avalduse esitamist või ka pärast apellatsioonkaebuse tähtaja ennistamise avalduse esitamist, kui tähtaja ennistamise avaldus esitatakse TsMS § 67 lg-s 1 nimetatud takistuse ära langemisest alates TsMS § 67 lg-s 2 ettenähtud 14 päeva jooksul. Kui enne tähtaja ennistamise avalduse esitamist ei ole kohtule edastatud apellatsioonkaebust ja ka apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamise avaldusele ei ole lisatud apellatsioonkaebust, tuleb avalduse esitajale anda TsMS § 3401 lg 1 kohaselt tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Kolleegium on seisukohal, et tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks võib apellatsioonkaebuse korral olla minimaalselt vajalik tähtaeg esitamata jäänud apellatsioonkaebuse järeletoomiseks või saatmiseks ringkonnakohtule. Nimetatud puuduste kõrvaldamise tähtaja eesmärgiks ei ole võimaldada apellatsioonkaebuse koostamist, sest apellatsioonkaebus peab olema TsMS § 67 lg 2 ja § 68 lg 2 koostoime kohaselt koostatud (hiljemalt) 14-päevase tähtaja jooksul, mis on ette nähtud tähtaja ennistamise avalduse esitamiseks. Seetõttu ei saa selline tähtaeg tavajuhul ületada 1-2 päeva. 13. Vastuseks määruskaebuse väitele apellatsioonkaebuse varasema esitamise kohta märgib kolleegium järgmist. Määruse p-s 12 sedastatu kohaselt ei keela TsMS § 68 lg 2 esitada apellatsioonkaebust ka enne tähtaja ennistamise avalduse esitamist. Kui apellatsioonkaebus tagastatakse selle esitajale tähtaja möödalaskmise tõttu, ei saa sellist apellatsioonkaebust siiski lugeda TsMS § 638 lg 10 kohaselt esitatuks. Kolleegium juhib tähelepanu Riigikohtu 4. märtsi 2009. a määrusele tsiviilasjas nr 3-2-1-6-09, mille p-s 13 leidis Riigikohus järgmist: "Kolleegium on seisukohal,

§-s 2 märgitud tsiviilkohtumenetluse ülesannete täitmiseks tuleb vajalikel juhtudel jätta menetlusosalise esitatud dokumendist kohtu toimikusse koopia ka siis, kui dokument tagastatakse selle esitanud isikule. See võimaldab muu hulgas kõrgema astme kohtul kontrollida dokumendi esitamist, sh menetlustähtaja ennistamise taotluse korral." 14. Menetluskulude jaotus tuleb TsMS § 173 lg 3 teise lause kohaselt lahendada alama astme kohtus, sh arvestades TsMS § 169 lõikes 2 sätestatut. Kolleegium peab vajalikuks selgitada,

§ 169

lg 2 kohaselt, kui hagi rahuldatakse, jäävad tähtaja ennistamisega seotud täiendavad menetluskulud (sh nt õigusabikulud kassatsiooniastmes) tähtaja ennistamise avalduse esitaja kanda. Samuti tuleneb TsMS § 169 lg-st 2 erinormina TsMS § 162 lg 1 suhtes see, et ka hagi rahuldamata jätmise korral tuleb tähtaja ennistamisega tekkinud kulud kanda tähtaja ennistamise avalduse esitajal. 15. Määruskaebuse rahuldamise tõttu tuleb TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel kostjale tagastada määruskaebuselt tasutud kautsjon. Kostja on määruskaebuses palunud kautsjoni tagastada Advokaadibüroo Taivo Saks & Partnerid OÜ kontole. Ants Kull, Lea Laarmaa, Jaak Luik