RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus Asja läbiv

) § 149 lg-st 2 tuleneb müüja (võõrandaja) kohustus esitada müügileping osaühingu juhatusele.

§ 149

lg-st 2 ja võlaõigusseaduse (VÕS) §-st 249 tuleneb müüja (võõrandaja) kohustus teavitada ostueesõigusega isikut ja äriühingu juhatust osa võõrandamislepingust viisil, mis võimaldab teada saada selle sisu. Nõude korral tuleb esitada ka kirjaliku võõrandamislepingu dokument.

§ 149

lg-test 1 ja 2 tuleneb, et osa võõrandamislepingu esitamise nõude põhjendatuse selgitamiseks tuleb kindlaks teha, kas

1. augustil 2007 võõrandati hageja II osa osanikule või kolmandale isikule. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja III, kes osales
2. augusti
3. a tehingus omandajana, oli hageja II osanik. Vaidluse lahendamiseks tuleb tuvastada, millised on
4. detsembri
5. a lepingu ning hageja I
6. septembri
7. a ostueesõiguse teostamise avalduse õiguslikud tagajärjed. Maakohus leidis, et praegusel juhul tekkis
8. detsembri
9. a tehingust hageja II osanikel ostueesõigus. Hageja I teostas ostueesõigust
10. detsembri
11. a tehingus kehtivalt. Kostjad ei ole veenvalt tõendanud, et nad oleks
12. detsembri
13. a lepingu hageja II juhatusele esitanud. Osanike nimekirjas muudatuste tegemisest ei saa järeldada lepingute esitamist. Ostueesõiguse teostamise tähtaeg ei hakka kulgema mitte võõrandamisest teadasaamisest, vaid võõrandamistehingu sisust teadasaamisest. Ostueesõiguse teostamisel ei rikutud hea usu põhimõtet. Maakohus leidis veel, et
14. detsembri
15. a võõrandamistehingu esemeks olnud J. Vendla ja T. Teaste omandis olnud hageja II osade käsutused on tühised. Need osad ei kuulunud
16. augustil 2007 kostjale III, millest järeldub, et kostjad I ja II võõrandasid
17. augustil 2007 neile kuulunud hageja II osad

§ 149lg 2 tähenduses kolmandale isikule.

Osade võõrandamise tehingust tekib eelduslikult ostueesõigus. Hagejatel on

§ 149

lg 2 ja VÕS § 249 lg 1 alusel subjektiivne õigus nõuda võõrandajatelt võõrandamislepingute esitamist. Tõendatud ei ole, et võõrandamisleping on hagejatele esitatud. T. Teastel ei olnud

1. augustil 2007 õigust hagejat II esindada. Hagejate nõue lepingu väljanõudmiseks notarilt ei ole põhjendatud.
2. Nii hagejad kui ka kostjad I-III esitasid maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebused.
3. Kostjad I-III esitasid
4. jaanuaril 2009 ringkonnakohtule taotluse menetluse peatamiseks selles tsiviilasjas kuni kohtulahendi jõustumiseni teises tsiviilasjas (tsiviilasi nr 2-08-17797), kus J. Vendla ja T. Teaste on esitanud hagi selle menetluse hageja I vastu
5. septembri
6. a ostueesõiguse teostamise avalduse tühisuse tuvastamiseks. Teises tsiviilasjas on Harju Maakohus jätnud
7. novembri
8. a otsusega J. Vendla ja T. Teaste hagi UAB Gretsch-Unitas Baltic vastu ostueesõiguse teostamise avalduse tühisuse tuvastamise nõudes rahuldamata. Samas on J. Vendla ja T. Teaste esitanud selle otsuse peale apellatsioonkaebused, mis on ringkonnakohtu menetluses. Tuginedes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 356 lg-le 1, leidsid kostjad I-III, et praegusel juhul sõltub selles tsiviilasjas tehtav kohtulahend asjaolust, kas tsiviilasjas nr 2-08-17797 tuvastatakse UAB Gretsch-Unitas Baltic
9. septembril 2007 koostatud ostueesõiguse teostamise avalduse tühisus või mitte. Kui teises tsiviilasjas tuvastatakse ostueesõiguse teostamise avalduse tühisus, ei saaks ka selles tsiviilasjas hagi rahuldada.
10. Hagejad palusid jätta kostjate I-III taotluse rahuldamata. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
11. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas
12. jaanuari
13. a määrusega kostjate I-III taotluse ning peatas asjas menetluse kuni menetluse lõppemiseni tsiviilasjas nr 2-08-
14. Ringkonnakohus leidis, et selles tsiviilasjas tuleb menetlus peatada TsMS § 356 lg 1 alusel, mille kohaselt, kui otsus sõltub täielikult või osaliselt sellise õigussuhte olemasolust või puudumisest, mis on teise käimasoleva kohtumenetluse ese või mille olemasolu peab tuvastama haldusmenetluses või muus kohtumenetluses, võib kohus peatada menetluse kuni teise menetluse lõppemiseni. Ringkonnakohtu arvates sõltub hagi rahuldamine selles asjas asjaolust, kas teises menetluses (tsiviilasi nr 2-08-17797) tuvastatakse hageja I
15. septembril
16. a koostatud ostueesõiguse teostamise avalduse tühisus või mitte. Kui hageja varem teostatud ostueesõigus on kehtiv, ei saanud kostja III
17. detsembri
18. a tehingu tulemusel hageja II osa omanikuks ja seega võõrandasid kostjad I ja II neile kuulunud osaühingu osad kolmandale isikule ehk mitteosanikule. Juhul kui kohus tuvastab tsiviilasjas nr 2-08-17797 ostueesõiguse tühisuse, ei tule hagi praeguses asjas rahuldada. Asjaolu, et praeguses asjas ja tsiviilasjas nr 2-08-17797 on menetluse pooled osaliselt erinevad, ei välista menetluse peatamist. Piirangut, et menetlusosaliste ring peaks kattuma nii peatatavas menetluses kui ka menetluses, mille tulemusest peatatav menetlus sõltub, TsMS ei sisalda. Jõustunud kohtuotsus on kohustuslik menetlusosalistele osas, milles otsuse resolutsiooniga lahendatakse hagi või vastuhagiga esitatud nõue (TsMS § 457 lg 1). Kuna mõlemas menetluses on pooleks hageja I, siis tsiviilasjas nr 2-08-17797 tehtud otsuse resolutsioon on talle kohustuslik ja kohus ei saa tema suhtes praeguses asjas õigussuhte olemasolu või puudumist teisiti tuvastada. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
19. Hagejad esitasid ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse, milles paluvad ringkonnakohtu määruse tühistada ja teha uus määrus, millega jätta menetluse peatamise taotlus rahuldamata. Hagejad leiavad, et asjas ei ole tegemist TsMS § 356 lg-s 1 kirjeldatud olukorraga, kus otsus sõltuks täielikult või osaliselt sellise õigussuhte olemasolust või puudumisest, mis on teise käimasoleva kohtumenetluse ese. Küsimuse, kas
20. septembril
21. a hageja I esitatud ostueesõiguse teostamise avaldus on kehtiv või tühine, saab lahendada ka käimasolevas menetluses. Miski ei takista ringkonnakohtul hindamast esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust ka selles osas, mis puudutab ostueesõiguse avalduse kehtivust. Ringkonnakohus peatas menetluse teise kohtuasja tõttu olukorras, kus ei olnud kindel, kas teises kohtuasjas menetlus jätkub. Menetlus ringkonnakohtus algab alles apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisega, mida
22. jaanuaril
23. a veel ei olnud tehtud. Samuti välistab TsMS § 356 lg 1 kohaldamise praegusel juhul see, et menetlusosaliste ring mõlemas kohtuasjas ei lange kokku. TsMS § 457 lg-st 1 tulenevalt võib teises tsiviilasjas nr 2-0817797 tehtav lahend olla küll kohustuslik selle tsiviilasja pooltele UAB-le Gretsch-Unitas Baltic, Jaan Vendlale ja Tarmo Teastele, kuid ebaselgeks jääb, millisel alusel omandaks see kohtuotsus siduvuse praeguse kohtuasja poolte jaoks, kes ei ole menetlusosalised teises tsiviilasjas. Jättes kõrvale seaduses sätestatud erandid (nt kohtuotsus juriidilise isiku organi otsuse tühisuse tuvastamise kohta), ei ole kohtuotsus üldjuhul siduv isikute suhtes, kes kohtuasja menetluses ei osalenud. Kohtumäärusest ei nähtu, et kohus oleks määruse tegemisel kaalunud menetluse peatamise vajalikkust ja otstarbekust. Ringkonnakohus on rikkunud ka põhjendatuse nõuet. Menetluse peatamise taotlus esitati menetluses põhjendamatult hilja ning TsMS § 331 lg 1 alusel ei oleks kohus tohtinud taotlust menetleda.
24. Kostjad I-III vaidlevad määruskaebusele vastu ja paluvad jätta selle rahuldamata.
25. Kostja IV leiab oma vastuses, et ta ei ole vastu menetluse peatamisele, kui kohus peab seda vajalikuks. Kui kohus ei pea vajalikuks menetlust peatada, ei ole kostja IV vastu ka sellele. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
26. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb TsMS § 692 lg 1 p 2 alusel tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu ning asi tuleb saata samale ringkonnakohtule menetluse jätkamiseks.
27. Ringkonnakohus peatas asja menetluse TsMS § 356 lg 1 alusel, leides, et hagi rahuldamine sõltub sellest, kas teises menetluses tuvastatakse hageja I
28. septembril
29. a koostatud ostueesõiguse teostamise avalduse tühisus või mitte.
30. TsMS § 356 lg 1 sätestab, et kui otsus sõltub täielikult või osaliselt sellise õigussuhte olemasolust või puudumisest, mis on teise käimasoleva kohtumenetluse ese või mille olemasolu peab tuvastama haldusmenetluses või muus kohtumenetluses, võib kohus peatada menetluse kuni teise menetluse lõppemiseni. Seega on menetluse peatamiseks alus juhul, kui teises asjas tehtavast kohtulahendist oleneb arutatava asja tulemus (vt Riigikohtu
31. aprilli
32. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-24-07, p 10). Dokumendiga tutvumise võimaldamise nõude eeldused on sätestatud VÕS §-s 1015, mille kohaselt võib teise isiku valduses oleva dokumendiga tutvumise vastu õigustatud huvi omav isik valdajalt nõuda dokumendiga tutvumise lubamist, kui dokument on koostatud dokumendiga tutvuda sooviva isiku huvides või kui dokumendis on kajastatud selle isiku ja dokumendi valdaja vaheline õigussuhe või nendevahelise tehingu ettevalmistamine.

§ 149

lg 2 kohaselt on osa võõrandamisel kolmandale isikule teistel osanikel ostueesõigus ühe kuu jooksul võõrandamise lepingu esitamisest. Müüja esitab müügilepingu osaühingu juhatusele, kes teavitab viivitamatult teisi osanikke müügilepingu sõlmimisest. Muus osas kohaldatakse ostueesõigusele võlaõigusseaduses ostueesõiguse kohta sätestatut. VÕS § 249 lg 1 kohaselt peab müüja ostueesõigust omavale isikule viivitamata teatama ostjaga sõlmitud müügilepingust ja selle sisust. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt, kui müügileping on sõlmitud kirjalikus vormis, peab müüja ostueesõigust omava isiku nõudmisel esitama talle lepingu. Kolleegium leiab, et isik, kes soovib tutvuda osa müügilepinguga selleks, et otsustada, kas teostada osa ostueesõigust, peab müügilepinguga tutvumise võimaldamiseks tõendama, et ta on osanik.

1. Kolleegium nõustub hagejatega, et ringkonnakohus peatas menetluse asjas põhjendamatult. Peatatud asjas tehtav kohtulahend ei sõltu sellest, kas teises asjas tuvastatakse hageja koostatud ostueesõiguse avalduse tühisus või mitte (vt otsuse p 13). Kolleegium märgib täiendavalt, et tulenevalt TsMS § 457 lg-st 1 on jõustunud kohtuotsus menetlusosalistele kohustuslik osas, milles lahendatakse hagi või vastuhagiga esitatud nõue hagi aluseks olevatel asjaoludel, kui seadusest ei tulene teisiti. Seega võiks teises kohtuasjas tehtav kohtulahend olla kohustuslik küll hagejale I, kuid teistele menetlusosalistele mitte. Kolleegium leiab, et ringkonnakohus sai asja lahendada ilma menetlust peatamata ning ise hinnata, kas lepinguga tutvumise võimaldamiseks vajalikud eeldused on täidetud. Tulenevalt Riigikohtu
2. novembril
3. a tsiviilasjas nr 3-2-1-92-08 tehtud otsuse p-st 15 ei keela TsMS § 356 ega muud sätted tuvastada asjaolusid, mis on vajalikud kohtuotsuse resolutsioonis hagi rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta seisukoha võtmiseks. Kuna menetluse peatamise aluseid ei esinenud, tuleb ringkonnakohtu menetluse peatamise määrus tühistada ja saata asi menetluse jätkamiseks samale ringkonnakohtule.
4. Hagejate määruskaebuse rahuldamise tõttu tuleb tasutud kautsjon TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel tagastada. Ants Kull, Henn Jõks, Jaak Luik