Obsah (11)

§ 139§ 147§ 125§ 129§ 134§ 137§ 639§ 6§ 637§ 3401§ 149

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus Asja läbiv

) § 150 lg 4 järgi kohus, kelle menetluses asi viimati oli. Apellatsioonkaebust ei ole ringkonnakohtu menetlusse võetud. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

1. Tallinna Ringkonnakohus jättis
2. veebruari
3. a määrusega (määrus I) kostja taotluse riigilõivu tagastamiseks rahuldamata. Ringkonnakohtu määruse põhjenduste kohaselt tuleb

§ 139

lg 2 p 3 järgi tasuda apellatsioonkaebuselt riigilõivu.

§ 147lg 1 kohaselt maksab avaldaja riigilõivu lõivustatud toimingu tegemiseks ette.

Enne riigilõivu tasumist lõivustatud toimingust tulenevaid menetlustoiminguid ei tehta. Riigilõivuseaduse § 56 lg 19 kohaselt tasutakse tsiviilasjas tehtud maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda hagi või muu avalduse esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades apellatsioonkaebuse ulatust.

§ 139

lg 3 kohaselt sõltub riigilõivu suurus tsiviilasja hinnast, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti.

§ 125

kohaselt määratakse tuvastushagi hind hüve väärtusega, mida hageja on eeldatavalt õigustatud saama hagi rahuldamise korral. Kui hüve väärtust ei ole võimalik kindlaks määrata, loetakse haginõue mittevaraliseks. Tegemist on varalise vaidlusega, hüve väärtus on võimalik kindlaks määrata ja hüve väärtus määratakse kindlaks

§ 129

lg 1 alusel.

§ 129

lg 1 kohaselt on korduvate kohustuste täitmisele suunatud nõude üle toimuvas vaidluses hagihind kohustuste koguväärtus, kuid mitte suurem kui kohustuste aastase koguväärtuse kolmekordne summa.

§ 134

lg 1 kohaselt hagihinda arvutades liidetakse ühes hagis sisalduvad nõuded.

§ 137

lg 1 kohaselt on apellatsioonkaebuse esitamise puhul tsiviilasja hind sama, mis esimeses kohtuastmes, arvestades kaebuse ulatust.

§ 639

lg 1 kohaselt kohaldatakse apellatsioonimenetluses esimese astme kohtu menetluse kohta kehtivaid sätteid, kui apellatsioonimenetluse kohta ei ole sätestatud teisiti või esimese astme kohtu menetluse kohta sätestatu ei ole vastuolus apellatsioonimenetluse olemusega. Kostja palus tühistada Harju Maakohtu otsuse ja jätta uue otsusega hagi kõigi hagejate suhtes rahuldamata. Asjas esitatud andmetest nähtuvalt on kõigi üürnike üüritasu vahe kolme aasta eest kokku 1 122 789 krooni 20 senti, millelt tuleb riigilõivuseaduse lisa 1 kohaselt tasuda riigilõivu 85 000 krooni. Kostja tasus apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu 5000 krooni. Ülejäänud riigilõiv on tasumata.

§ 6

järgi tehakse tsiviilasja menetlustoiming toimingu tegemise ajal kehtiva seaduse järgi. Riigikohus selgitas

1. jaanuari
2. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-137-06, et varalise vaidluse puhul on tsiviilasja hind apellatsioonkaebuse esitamisel sama kui maakohtus, kuid riigilõivu määr kaebuse esitamisel tuleb arvutada riigilõivuseaduse lisaks oleva tabeli alusel selle seisuga, mis kehtib kaebuse esitamise ajal. Alates
3. jaanuarist 2006 kehtiva tsiviilkohtumenetluse seadustiku sätete järgi ei ole tuvastusnõue eelduslikult mittevaraline ja tsiviilasja hinna määramisel tuleb lähtuda hüve väärtusest. Kostja esitas apellatsioonkaebuse
4. jaanuaril 2009 ja riigilõivu määr tuleb kindlaks määrata
5. jaanuaril 2009 jõustunud riigilõivuseaduse lisast 1 lähtudes. Seega ei ole apellant tasunud apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu ettenähtust enam ja taotluse rahuldamiseks ei ole alust.
6. Tallinna Ringkonnakohus tegi
7. veebruaril 2009 määruse (määrus II) ka apellatsioonkaebuse käiguta jätmise ja puuduste kõrvaldamise kohta, s.o täiendava riigilõivu tasumiseks tähtaja andmise kohta, märkides, et selle määruse peale ei saa edasi kaevata. Ringkonnakohtu määruse põhjenduste kohaselt oli kostja vaidlustatud korduvate kohustuste kogusumma 1 122 789 krooni 20 senti, millelt tuli riigilõivuseaduse lisa 1 kohaselt tasuda riigilõivu 85 000 krooni. Apellant tasus apellatsioonkaebuse esitamisel 5000 krooni, ülejäänud riigilõiv on tasumata. Kohus ei võta

§ 637

lg 1 järgi apellatsioonkaebust menetlusse, kui apellatsioonkaebuselt ei ole tasutud riigilõivu. Seetõttu tuleb apellatsioonkaebus

§ 3401

lg 1 alusel käiguta jätta ja puudused tuleb kõrvaldada 20 päeva jooksul alates apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõivu tagastamisest keeldumise kohta tehtud määruse (määrus I) jõustumisest. Puuduste kõrvaldamata jätmisel, jääb apellatsioonkaebus

§ 3401lg 2 alusel menetlusse võtmata.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

1. Kostja esitas
2. märtsil 2009 määruskaebuse, milles palus ringkonnakohtu määruse I tühistada ja saata asja samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on esitatud hagi üüri tõstmise tühisuse tuvastamiseks. Restitutsiooninõudeid vm varalisi nõudeid ei ole hagejad esitanud. Tehingu tühisuse tuvastamise nõue ilma restitutsiooninõudeta ei ole varaline nõue ning selle rahuldamisel ei ole saadav hüve varaline hüve, mille varalist väärtust saab kindlaks määrata. Riigikohtu
3. oktoobri
4. a määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-115-03 asus kolleegium seisukohale, et tehingu tühisuse tuvastamise hagi on varasema seaduse kohaselt hindamisele mittekuuluv hagi. Sama põhimõte kehtib ka praeguses tsiviilkohtumenetluse seadustikus. Kuigi üldjuhul tehakse menetlustoiming toimingu tegemise ajal kehtiva seaduse järgi, ei saa praeguses asjas nõuda riigilõivu tasumist
5. jaanuaril 2009 jõustunud määras, sest määr muutus oluliselt menetlustoimingu tegemiseks ettenähtud ajal. Kohtumenetlusega seotud toimingutelt nõutava riigilõivu määrade mitmekordistamine tõstatab küsimuse selle kooskõlast põhiseadusega. Määruse II kohta esitas kostja
6. märtsil 2009 ringkonnakohtule oma seisukohad, milles märkis mh, et võtab riigilõivu täiendava tasumise kohta seisukoha pärast seda, kui on jõustunud määrus I. Samuti teavitas kostja ringkonnakohut asjaolust, et esitas määruse I vaidlustamiseks määruskaebuse Riigikohtule.
7. Hagejate esindaja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
8. Kolleegium leiab, et määruskaebus ei anna alust ringkonnakohtu määruse I tühistamiseks, kuid muuta tuleb selle õiguslikke põhjendusi.
9. Kolleegium leiab, et ringkonnakohus määras asjas õigesti tsiviilasja hinna.

§ 137

lg 11 järgi võib kõrgema astme kohus asja hinda muuta, kui see on alama astme kohtus valesti määratud. Ringkonnakohus leidis tsiviilasja hinda määrates õigesti, et praeguses asjas on tegemist varaliselt hinnatava nõudega. Pooled vaidlevad üüritasu suurendamise avalduse tühisuse üle. Võlaõigusseaduse § 299 järgi on üürileandjal õigus tõsta üüri üürnikule vastava tahteavalduse tegemisega, s.o muuta ühepoolselt poolte üürilepingus kokkulepitud üüri suurust. Sellise kujundusõiguse teostamisega saab üürileandja õiguse nõuda üürnikult rohkem üüri ja üürnik on kohustatud üüri määratud suuruses tasuma. Kui tuvastatakse üüri tõstmise tahteavalduse tühisus, ei ole üürileandjal õigust saada üüri avalduses märgitud suuruses ja üürnikul ei ole kohustust tasuda rohkem üüri. Seega on üüri tõstmise avalduse tühisuse tuvastamise nõue varaliselt hinnatav ning nõude väärtuse saab määrata kindlaks varem kokkulepitud ja üürileandja soovitud uue üüri suuruse vahest lähtudes, nagu leidis õigesti ka ringkonnakohus. Õige on ka see, et hagihind tuleb määrata kindlaks

§ 129

lg 1 alusel, mille kohaselt on korduvate kohustuste täitmisele suunatud nõude üle toimuvas vaidluses hagihind kohustuste koguväärtus, kuid mitte suurem kui kohustuste aastase koguväärtuse kolmekordne summa.

§ 137

lg 1 kohaselt on apellatsioonkaebuse esitamise puhul tsiviilasja hind sama, mis esimeses kohtuastmes, arvestades kaebuse ulatust. Kostja viide Riigikohtu

1. oktoobri
2. a määrusele tsiviilasjas nr 3-2-1-115-03 ei ole praeguses asjas asjakohane, kuna viidatud lahend ei ole tehtud kehtiva tsiviilkohtumenetluse seadustiku sätete alusel.
3. Ringkonnakohus määras tsiviilasja hinna õigesti, kuid leidis vääralt, et kostja peab apellatsioonkaebuselt tasuma riigilõivu alates
4. jaanuarist 2009 kehtestatud määras. Kuna maakohus tegi otsuse
5. detsembril 2008 ja alates sellest ajast oli kostjal põhimõtteliselt võimalik seda otsust vaidlustada, tuleb kolleegiumi arvates tasuda kostjal apellatsioonkaebuselt riigilõivu enne
6. jaanuari 2009 kehtinud määras. Riigilõivuseaduse lisa 1 järgi tuli 1 122 789 krooni 20 sendi pealt maksta enne
7. jaanuari 2009 tsiviilkohtumenetluses avalduse esitamisel riigilõivu 41 250 krooni. Kostja tasus apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu 5000 krooni. Seega tasus kostja ettenähtust vähem riigilõivu ega ole alust rahuldada tema taotlust riigilõivu tagastamiseks. Küll tuleb ringkonnakohtul arvestada käesoleva määruse põhjendustega kostjalt täiendava riigilõivu maksmist nõudes.
8. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb sellelt tasutud kautsjon arvata

§ 149lg 4 teise lause alusel riigituludesse.

Tambet Tampuu, Peeter Jerofejev, Jaak Luik