3-1-1-53-09

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-1-53-09 Otsuse kuupäev

1. juuni 2009 Kohtukoosseis Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Jüri Ilvest ja Ott Järvesaar Kohtuasi Kriminaalasi J. K. süüdistuses KrK § 1481 lg 1 ja § 161 järgi Vaidlustatud kohtulahend Tartu Ringkonnakohtu
2. veebruari
3. a kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-02-19 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik J. K. kaitsja vandeadvokaat Mart Missik, kassatsioon Asja läbivaatamise kuupäev
4. juuni 2009, kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
5. Tühistada Tartu Maakohtu
6. oktoobri
7. a ja Tartu Ringkonnakohtu
8. veebruari
9. a kohtuotsused J. K. süüditunnistamises ja karistamises KrK § 161 järgi 22.-
10. märtsil
11. a toimunud kindlustusaktsiaseltside A ja B varade võõrandamises, samuti kindlustusaktsiaseltsi B (pankrotis) tsiviilhagi rahuldamise osas.
12. Lõpetada kriminaalmenetlus J. K. suhtes KrMS § 199 lg 1 p 2 alusel aegumise tõttu.
13. Kindlustusaktsiaseltsi B (pankrotis) tsiviilhagi jätta läbi vaatamata.
14. Muus osas jätta Tartu Ringkonnakohtu otsus muutmata.
15. Kaitsja kassatsioon rahuldada.
16. Mõista Eesti Vabariigilt J. K. (arveldusarve XXXXXXXXXXXX) kasuks välja 5000 (viis tuhat) krooni seoses õigusabi kulude kandmisega kassatsioonimenetluses. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
17. J. K. anti kohtu alla süüdistatuna KrK § 1481 lg-s 1 ja §-s 161 sätestatud kuritegude toimepanemises. Süüdistusakti kohaselt olid need teod toime pandud ajavahemikul
18. juulist 1997 kuni
19. märtsini
21. Tartu Maakohtu
22. oktoobri
23. a kohtuotsusega mõisteti J. K. KrK § 1481 lg 1 järgi õigeks, kuna prokurör loobus kohtus süüdistusest. Samuti mõisteti ta osaliselt õigeks KrK § 161 järgi ja seda kuriteo tunnuste puudumise tõttu MTÜ-le S väljastatud arvelduskrediidi kuludesse kandmisel ning osaühingutele C ja D maksepuhkuse andmises. Kindlustusaktsiaseltside A ja B varade võõrandamisel
24. märtsist
25. a kuni
26. märtsini
27. a, samuti kindlustusaktsiaseltsidega A ja E
28. septembrist 1998 kuni
29. jaanuarini 1999 toimunud tehingute sõlmimises mõistis maakohus J. K. KrK § 161 järgi süüdi.
30. Samal kuupäeval, s.o
31. oktoobril 2008 lõpetas Tartu Maakohus kriminaalmenetluse veel neljas J. K.-le KrK § 161 järgi etteheidetavas kuriteoepisoodis seoses aegumisega.
32. Maakohus mõistis J. K.-lt solidaarselt A. B.-ga 1 032 977 krooni 91 senti kindlustusaktsiaseltsi A (pankrotis) kasuks ja 4 159 684 krooni kindlustusaktsiaseltsi B (pankrotis) kasuks. AS T (pankrotis) tsiviilhagi jättis maakohus läbi vaatamata seoses J. K. õigeksmõistmisega tsiviilhagiga seonduvates kuritegudes.
33. J. K. kaitsja vandeadvokaat M. Missik vaidlustas nii kohtuotsuse kui ka määruse, taotledes kaitsealuse täielikku õigeksmõistmist ja tsiviilhagide rahuldamise kohta tehtud otsuste tühistamist.
34. Tartu Ringkonnakohtu
35. veebruari
36. a kohtuotsusega rahuldati need taotlused osaliselt. Menetlus lõpetati aegumise tõttu kuriteos, milles J. K. mõisteti KrK § 161 järgi süüdi selles, et
37. jaanuaril 1999 otsustas kindlustusaktsiaseltsi A tehingute toimumise E-ga, millega kindlustusaktsiaseltsile tekitati kahju 1 032 977 krooni 91 senti. Samuti otsustas ringkonnakohus jätta J. K.-lt solidaarselt A. B.-ga kindlustusaktsiaseltsi A (pankrotis) kasuks väljamõistetud tsiviilhagi läbi vaatamata. Muus osas jäeti maakohtu otsus muutmata. KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
38. Ringkonnakohtu otsuse peale esitas J. K. kaitsja kassatsiooni, milles taotleb nii Tartu Maakohtu
39. oktoobri
40. a kui ka Tartu Ringkonnakohtu
41. veebruari
42. a kohtuotsuste tühistamist ja J. K. suhtes menetluse lõpetamist, kuna ka selle kuriteo osas, milles ta KrK § 161 järgi süüdi tunnistati, on möödunud 10-aastane aegumistähtaeg, samuti mõistlik aeg asja arutamiseks.
43. Kassatsioonivastuses märgib Lõuna Ringkonnaprokuratuur, et kuna käesolevaks ajaks on J. K. poolt toimepandud kuritegu aegunud, tuleb kriminaalmenetlus tema suhtes lõpetada. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
44. Karistusseadustiku § 81 lg 1 p 2 alusel ei tohi isikut teise astme kuriteo toimepanemises süüdi mõista, kui kuriteo toimepanemisest kuni selle kohta tehtud kohtuotsuse jõustumiseni on möödunud viis aastat. KarS § 81 lg-s 5 sätestatakse küll kuriteo aegumise katkemise tingimused, kuid sama paragrahvi lõige kuus määratleb absoluutse aegumistähtaja, milleks on paragrahvi lõikes üks sätestatust viie aasta võrra pikem aeg. Seega on teise astme kuriteo absoluutseks aegumistähtajaks kümme aastat arvates kuriteo toimepanemisest.
45. J. K. pani ainsa teo, milles ta tänaseks on Tartu Maakohtu
46. oktoobri
47. a kohtuotsusega süüdi mõistetud ja karistatud, toime
48. -
49. märtsini
50. Seega möödus kümneaastane aegumistähtaeg küll peale Tartu Ringkonnakohtu otsuse tegemist, kuid kuna see otsus kasseeriti, siis enne kohtuotsuse jõustumist. Juhindudes KrMS § 199 lg 1 p-st 2, § 361 p-st 4 ja §-st 363, tühistab kriminaalkolleegium kohtuotsused ning lõpetab kriminaalmenetluse J. K. suhtes.
51. Kohtud mõistsid kindlustusaktsiaseltsi B (pankrotis) tsiviilhagi alusel J. K.-lt välja 4 159 684 krooni. Kuna käesoleva otsuse punktis 9 toodud põhjustel tuleb tsiviilhagi aluseks oleva teo osas kriminaalmenetlus J. K. suhtes aegumise tõttu lõpetada ja pidades silmas KrMS § 310 lg-tes 2 ja 3 ning § 274 lg-s 4 sätestatut, jätab kriminaalkolleegium kindlustusaktsiaseltsi B (pankrotis) hagi läbi vaatamata, mis aga ei välista hagi uuesti esitamist tsiviilkohtupidamise korras.
52. J. K. ja tema kaitsja on esitanud taotluse kassatsioonimenetlusega seonduvate kohtukulude väljamõistmiseks summas 49 560 krooni. Arvestades, et kriminaalasi vaadati läbi kirjalikus menetluses, samuti asjaolu, et kassatsiooni üheks aluseks oli teo aegumine, mis on absoluutne menetlustakistus, ning sellest tulenevat asja keerukuse astet kassatsioonimenetluses, leiab kriminaalkolleegium, et hüvitamisele kuuluvaks mõistlikuks kassatsioonimenetluse kuluks on 5000 krooni. Hannes Kiris, Jüri Ilvest, Ott Järvesaar