Obsah (5)

§ 55§ 103§ 106§ 145§ 43

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus Asja läbiv

§ 55

lg 1 kohaselt kaitseb haldur kõigi võlausaldajate, samuti võlgniku õigusi ja huve ning tagab seadusliku, kiire ja majanduslikult otstarbeka pankrotimenetluse. Sama paragrahvi 2. lõige sätestab, et haldur peab oma kohustusi täitma korralikule ja ausale haldurile omase hoolega ning arvestama kõigi võlausaldajate ja võlgniku huve.

§ 55lg-st 3 tulenevalt peab haldur muu hulgas selgitama välja võlausaldajate nõuded.

Vaidlusaluse jaotusettepaneku koostamisel on haldur rikkunud aktsiaseltsi kui võlausaldaja õigusi ning ei ole taganud selles osas pankrotimenetluse seaduslikkust.

§ 103

lg 4 kohaselt loetakse nõuete kaitsmise koosolekul kaitsmiseta tunnustatuks nõue, mis on kohtu või vahekohtu jõustunud otsusega rahuldatud, ja pandiõigus, mida on kohtu või vahekohtu jõustunud otsusega tunnustatud või mis on kantud kinnistusraamatusse, kommertspandiregistrisse või Eesti väärtpaberite keskregistrisse. Harju Maakohus mõistis

1. veebruari
2. a tagaseljaotsusega osaühingult aktsiaseltsi kasuks välja 502 067 krooni 28 senti põhivõlgnevuse ja viivise katteks ning kohustas osaühingut maksma aktsiaseltsile viivitusintressi 0,5% tasumata põhinõudest (166 335 krooni 40 senti) alates
3. augustist 2006 kuni kohustuse täitmiseni ja viivitusintressi 0,05% põhinõudest (177 051 krooni 20 senti) alates
4. augustist 2006 kuni kohustuse täitmiseni. See tagaseljaotsus on jõustunud. Aktsiaseltsi arvestuse kohaselt oli viivitusintress jõustunud kohtuotsuse alusel kuni
5. septembrini 2007 (kuni osaühingu pankroti väljakuulutamiseni) kokku 353 357 krooni 80 senti. Seega on jõustunud kohtuotsusega osaühingult aktsiaseltsi kasuks kokku välja mõistetud 855 425 krooni 8 senti. TsMS § 457 lg 1 kohaselt on jõustunud kohtuotsus menetlusosalistele kohustuslik osas, milles otsuse resolutsiooniga lahendatakse hagi või vastuhagiga esitatud nõue, kui seadusest ei tulene teisiti.

§ 103

lg 4 alusel tulnuks aktsiaseltsi 855 425 krooni 8 sendi suurust nõuet tunnustada ilma kaitsmiseta ning halduril ei olnud seadusest tulenevat õigust esitada sellele vastuväiteid. Vaatamata sellele, et eelviidatud Harju Maakohtu otsuse resolutsioonis ei olnud viivitusintress summaliselt välja toodud, ei saanud haldur teha sellest järeldust, et nimetatud osa kohta ei ole jõustunud kohtuotsust. TsMS § 371 lg 1 p 4 alusel ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui on olemas Eesti kohtu jõustunud otsus, mis on tehtud vaidluses samade poolte vahel sama eseme kohta samal alusel ja mis välistab samas asjas uue kohtusse pöördumise. Nimetatud sättest tulenevalt ei saaks aktsiaselts ka menetluslikult halduri põhjendamatult esitatud vastuväite tõttu

§ 106lg 1 alusel nõude tunnustamise hagiga kohtusse pöörduda.

Seetõttu on ekslik halduri vastuses väljendatud seisukoht, et aktsiaselts oleks pidanud esitama hagi nõude tunnustamiseks.

§ 106

lg 1 näeb ette võimaluse tunnustada nõuet, mida kohus ei ole enne tunnustanud.

§ 145

lg 2 kohaselt jätab kohus jaotusettepaneku kinnitamata ja tagastab selle haldurile määrusega, kui ettepanekust ilmneb, et pankrotimenetluses on rikutud võlgniku või võlausaldaja õigusi. Halduri poolt aktsiaseltsi nõude 353 357 krooni 80 sendi ulatuses kaitsmiseta tunnustamata jätmine rikub aktsiaseltsi kui võlausaldaja

§ 103

lg-s 4 sätestatud õigusi ning seetõttu rikub tema õigusi ka kohtule esitatud jaotusettepanek.

§ 145

lg 2 alusel tuleb halduri esitatud jaotusettepanek jätta kinnitamata ja tagastada see haldurile uue jaotusettepaneku koostamiseks. Menetluskulud määratakse kindlaks TsMS

1. peatüki
2. jaos ettenähtud korras. Kui asja lahendanud esimese astme kohus on teinud menetluskulude kindlaksmääramise määruse ja see on jõustunud, siis saab seda käsitada

§ 103lg 4 tähenduses tunnustamist mittevajava nõudena.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 5. Osaühing esitas Riigikohtule määruskaebuse, milles palub ringkonnakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega jätta jõusse maakohtu määrus. Määruskaebuse kohaselt ei vaidlustanud aktsiaselts pankrotihalduri tegevust tema nõude osaliselt kaitsmisele panemisel. Samuti ei esitanud aktsiaselts hagi

§ 106lg 1 järgi.

Seega jäi tunnustamata nõude osa, millele pankrotihaldur esitas vastuväite. Pankrotihalduril on õigus esitada nõuete kaitsmise menetluses vastuväiteid viivitusintressi kohta, kui see on kasvanud ebamõistlikult suureks. Pankrotihaldur vaidles vastu ka teiste võlausaldajate ebamõistlikele viivisenõuetele ja saavutas sellega võlausaldajate võrdse kohtlemise ja ka võlgniku huvidega arvestamise. Ringkonnakohtu seisukoht võib viia ebaõiglase ja hea usu põhimõttega vastuolus oleva lahenduseni. Kui aktsiaselts oleks teadlikult hoidunud tagaseljaotsusega tunnustatud nõude täitmisest täitemenetluses, võinuks viivis kasvada põhivõlast kümneid kordi suuremaks. Ringkonnakohtu seisukoht ei võimaldaks sellistel juhtudel nõude peale vastuväiteid esitada. Ringkonnakohus ei ole vastanud ka kõikidele määruskaebuse peale esitatud vastuses märgitud seisukohtadele. 6. Aktsiaselts leiab vastuses määruskaebusele, et ringkonnakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT 7. Kolleegium leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust ringkonnakohtu määruse tühistamiseks. Ringkonnakohtu määrus tuleb jätta TsMS § 695 ja TsMS § 691 p 1 alusel muutmata ning määruskaebus rahuldamata. 8. Kolleegium ei nõustu määruskaebuse väitega, et kuna aktsiaselts ei esitanud hagi

§ 106

lg 1 järgi nõude tunnustamiseks, siis jäi tunnustamata tema nõude osa, millele pankrotihaldur esitas vastuväite. Asjas on tuvastatud, et Harju Maakohus mõistis

1. veebruari
2. a tagaseljaotsusega osaühingult aktsiaseltsi kasuks välja 502 067 krooni 28 senti põhivõlgnevuse ja viivise katteks ning kohustas osaühingut maksma aktsiaseltsile viivitusintressi 0,5% tasumata põhinõudest (166 335 krooni 40 senti) alates
3. augustist 2006 kuni kohustuse täitmiseni ja viivitusintressi 0,05% põhinõudest (177 051 krooni 20 senti) alates
4. augustist 2006 kuni kohustuse täitmiseni. Õige on ringkonnakohtu seisukoht, et kuna aktsiaseltsi kasuks on jõustunud kohtuotsusega välja mõistetud kokku 855 425 krooni 8 senti, siis tuli

§ 103

lg 4 alusel aktsiaseltsi nõuet tunnustada ilma selle kaitsmiseta hagimenetluse korras.

§ 103

lg 4 kohaselt loetakse nõuete kaitsmise koosolekul kaitsmiseta tunnustatuks nõue, mis on kohtu või vahekohtu jõustunud lahendiga rahuldatud. Pankrotihalduril ei olnud seega õigust vastuväidet esitada ning aktsiaseltsil ei olnud kohustust esitada nõude tunnustamise hagi.

1. Kolleegium märgib õiguse ühetaolise kohaldamise huvides järgmist. Erandjuhtudel on võimalik jõustunud kohtulahendi toimet kõrvaldada täitemenetluses sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiga TMS § 221 järgi. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiga võib võlgnik pärast täitemenetluse alustamist esitada materiaalõiguslikke vastuväiteid võlausaldaja nõudele, mille kohta on olemas täitedokument, sh jõustunud kohtulahend. Sellise hagi eesmärgiks on TMS § 221 lg 1 teise lause järgi täitedokumendi täidetavuse, mitte täitedokumendi kehtivuse või õigusjõu kõrvaldamine (vt Riigikohtu
2. jaanuari
3. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-134-07, p 11). Üheks materiaalõiguslikuks vastuväiteks TMS § 221 lg 1 alusel esitatava hagi põhjendamiseks võib olla ka ebamõistlikult suur leppetrahv VÕS § 162 lg 1 järgi. VÕS § 113 lg 8 sätestab, et VÕS § 162 kohaldub ka viivise suhtes. Kuna TMS § 221 lg 2 kohaselt võib vastuväide kohtulahendi korral põhineda vaid sellisel asjaolul, mis on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist, siis ei ole võimalik sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis vaidlustada neid asjaolusid, mis on tuvastatud jõustunud kohtulahendiga. Muu hulgas võib TMS § 221 alusel esitada hagi leppetrahvi või viivise vähendamiseks aja eest pärast kohtulahendi jõustumist. Seda aga vaid juhul, kui leppetrahv või viivis ei ole kohtulahendis välja mõistetud kindla summana või kui selle lõplik suurus ei ole lahendist tulenevalt välja arvutatav (protsent võlgnetavast summast kohtulahendiga kindlaksmääratud kuupäevani). TMS § 221 lg 3 kohaselt võib sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitada täitemenetluse lõpuni, kuid mitte hiljem kui 30 päeva pärast täitmisteate kättetoimetamist. Tegemist on hagi aegumise tähtajaga (vt Riigikohtu
4. novembri
5. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-101-07, p 10). Juhul kui võlgnik on täitemenetluses esitanud sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi ning pärast seda on välja kuulutatud võlgniku pankrot, võib pankrotihaldur

§ 43lg 1 järgi astuda protsessi võlgniku seadusliku esindajana.

Seadus ei näe ette võimalust kohaldada TMS § 221 lg-t 1 olukorras, kus võlgniku vastu ei ole algatatud sundtäitmise menetlust, kuid on algatatud pankrotimenetlus. Kuna aga pankrotimenetlus on sundtäitmise menetluse eriliik, siis saab TMS § 221 lg-t 1 kohaldada pankrotimenetluses analoogia alusel selliselt, et pankrotihalduril on õigus esitada võlgniku seadusliku esindajana hagi jõustunud kohtulahendi täidetavuse vaidlustamiseks. Sellise hagi aegumise tähtaeg on TMS § 221 lg 3 analoogia järgi samuti 30 päeva. See tähtaeg hakkab kulgema ajast, millal pankrotihaldurile teatati nõudest võlgniku vastu

§-s 93 jj sätestatud korras. Enne nõuete kaitsmise koosolekut esitatud sundtäitmise täidetavuse vaidlustamise hagiga vaidlustatud nõue on tunnustamata nõue seni, kuni jõustub selle hagi kohta tehtav kohtulahend. Kui eelnimetatud hagi rahuldatakse, mõjub tehtud kohtuotsus nõude tunnustamise menetluses nagu iga muu jõustunud kohtulahend

§ 103lg 4 järgi.

Leppetrahvi või viivise vähendamiseks pankrotihalduri esitatud sundtäitmise täidetavuse vaidlustamise hagi rahuldamise korral on varasema kohtulahendiga rahuldatud nõue tunnustatud

§ 103lg 4 järgi üksnes osas, milles leppetrahvi uue kohtulahendiga ei vähendatud.

Juhul kui võlgniku vastu oli algatatud täitemenetlus, võlgnikule oli kätte toimetatud täitedokument, kuid pärast seda algatati võlgniku pankrotimenetlus, siis hakkab jõustunud kohtulahendi täidetavuse vaidlustamise hagi 30-päevane tähtaeg kulgema TMS § 221 lg 3 järgi, s.o alates võlgnikule täitmisteate kättetoimetamisest. 10. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb osaühingu tasutud kautsjon arvata TsMS § 149 lg 4 teise lause järgi riigituludesse. Henn Jõks, Peeter Jerofejev, Tambet Tampuu