Obsah (5)

§ 23§ 1054§ 110§ 1045§ 137

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Tsiviilasja hind Riigikohtus Menetlusosalised ja

) §dest 110 ja 111 tuleneva vastuväite. Hageja kasutas oma lepingulise kohustuse täitmisel OÜ STALBERT (edaspidi alltöövõtja) töötajat Artjom Sibanovi (edaspidi alltöövõtja töötaja). Alltöövõtja töötaja viibis kostja territooriumil, kuna täitis hageja volitusel hageja ja kostja lepingut. Lumekoristustööde ajal tekitas alltöövõtja töötaja kostjale varalist kahju 192 275 krooni 74 senti. 4. mail 2005 allkirjastas alltöövõtja töötaja võlakirja, millega tunnistas kahju tekitamist. Kohtuistungi toimumise ajaks on ta kostjale hüvitanud 9000 krooni. Hageja alltöövõtja rikkus

§ 23lg 1 p-s 4 sätestatud kaitsekohustust ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse (Ts

ÜS) § 132 alusel vastutab hageja tema käitumise ja temast tulenevate asjaolude eest.

§ 1054

lg 2 järgi oleks õiguslik tagajärg sama ka siis, kui hageja ja kostja lepingu eesmärgiks ei oleks varguse vältimine. Kostja on kohtuväliselt korduvalt nõudnud hagejalt tekitatud kahju hüvitamist. Hageja ei ole kahju hüvitanud. Hagiavaldusele esitatud vastuses esitas kostja hagejale nõuete tasaarvestamise avalduse. Samuti esitas kostja vastuväite hageja viivisenõudele ja palus seda vähendada, leides, et lepingust ei tulene sellist viivisemäära ning see on ebamõistlikult suur.

1. Harju Maakohus jättis
2. veebruari
3. a otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohtu otsuse kohaselt ei vaidle pooled selle üle, et hageja ja kostja sõlmisid lumekoristustööde lepingu ja et hagejal tekkis kostja vastu lepingust tulenev tasu nõue. Pooled ei vaidle ka selle üle, et hageja kasutas oma kohustuste täitmisel alltöövõtjat, kes kasutas omakorda kohustuste täitmisel oma töötajat, kes tekitas kostjale kahju 192 275 krooni 74 senti. Kohtuistungi toimumise ajaks on sellest kostjale tasutud 9000 krooni. Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja peab vastutama selle isiku tekitatud kahju eest, keda hageja alltöövõtja oma kohustuste täitmisel kasutas, ning kas asjas kohaldub TsÜS § 132 või

§ 1054. Ts

ÜS § 132 lg 2 kohaselt vastutab isik teise isiku käitumise või temast tulenevate asjaolude eest, kui ta kasutab seda isikut oma kohustuste täitmisel ja selle isiku käitumine või temast tulenevad asjaolud on seotud selle kohustuse täitmisega. Hagejal olid kostja vastu lepingust tulenevad kohustused, mille täitmisel ta kasutas alltöövõtjat. Seega vastutab hageja alltöövõtja käitumise ja temast tulenevate asjaolude eest. Kuivõrd alltöövõtja alltöövõtulepingust tulenevaid kohustusi täitis alltöövõtja töötaja, vastutab alltöövõtja oma töötaja käitumise ja temast tulenevate asjaolude eest. Hageja vastutab alltöövõtja töötaja käitumise ja temast tulenevate asjaolude eest juhul, kui ka muud eeldused on täidetud. Selle isiku käitumine või asjaolud, millest tulenevat vastutust omistatakse, peavad olema seotud selle kohustuse täitmisega, milleks seda isikut kasutati. Kostja viidatud võlaõigusseadusest tulenevat kaitsekohustust tuleb käsitleda kitsendavalt. See hõlmab eelkõige üksnes lepingust tulenevaid, lepingule omaseid kohustusi, et neid kohustusi täidetaks hoolikalt ja et kohustuste täitmisest ei tekiks lepingu pooltele kahju. Lumekoristustööde lepingus lepivad pooled kokku eelkõige lume koristamises, mitte vara säilitamises ega varastamisest hoidumises. Seega ei kohaldu asjas TsÜS § 132 lg 2.

§ 1054

lg 2 järgi vastutab isik teise isiku õigusvastaselt tekitatud kahju eest nagu enda tekitatud kahju eest, kui ta kasutab teist isikut oma kohustuse täitmisel ja kahju tekitati või sai võimalikuks selle kohustuse täitmise tõttu. Hageja kasutas oma lepingust tuleneva kohustuse täitmisel alltöövõtja töötajat. Territoorium, kus lepingu järgi lund koristati ja millelt asjade varastamisega kostjale kahju tekitati, oli tarastatud ja valvatud. Sellele oli võimalik juurde pääseda üksnes lumekoristustööde tegemiseks. Seega sai kahju tekitamine võimalikuks kohustuse täitmise tõttu ning on täidetud

§ 1054kohaldamise teine eeldus.

Seetõttu vastutab hageja alltöövõtja töötaja tegevuse eest nagu enda tegevuse eest. Pooled ei vaidle selle üle, et alltöövõtja töötaja tegevuses olid täidetud kõik deliktikoosseisu tunnused, sh süü ning

§ 1054lg 2 alusel omistatakse alltöövõtja töötaja süü ka hagejale.

Seejuures ei ole oluline, et hageja ei ole varguses süüdi. Hageja vastutab alltöövõtja töötaja poolt kostjale tekitatud 197 275 krooni 74 sendi suuruse kahju eest. Asjaolu, et alltöövõtja töötaja võis võtta endale täielikult kogu vastutuse tekkinud kahju eest, ei vabasta hagejat vastutusest. Alltöövõtja töötaja tahteavalduse (võlakirja) õiguslikuks tagajärjeks ei saanud olla hageja vastutuse lõppemine kolmanda isiku ees. Hageja vastutus võiks lõppeda juhul, kui kohustus oleks täidetud. Pooled ei vaidle selle üle, et kostjale on hüvitatud üksnes 9000 krooni. Seetõttu jättis maakohus hageja põhinõude rahuldamata. Kostja esitas hagejale 16. veebruaril 2007 tasaarvestamise avalduse. Kuna mõlema poole kohustused on muutunud sissenõutavaks, on hageja lepingust tulenev nõue kostja vastu tasaarvestuse tagajärjel lõppenud. Kostjal oli õigus keelduda lumekoristustööde arve maksmisest

§ 110

lg 1 alusel, sest tal oli hageja vastu kehtiv ja sissenõutavaks muutunud nõue ning poolte vahel esines kohane seos

§ 110lg 1 tähenduses.

Seetõttu ei ole hagejal lisaks põhinõudele ka viivise nõuet. 4. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada. Hageja arvates kohaldas maakohus valesti

§ 1054lg-t 2.

Selle sätte kohaldamise eelduseks on asjaolu, et teenuse osutaja tekitab õigusvastase teoga kahju isikule, kellega teenuse tellija ei ole lepingulises suhtes. Lisaks õigusvastasusele tuleb

§ 1054lg 2 kohaldamiseks tuvastada kahju tekitaja süü.

Praegusel juhul ei ole

§ 1054

kohaldamise eeldused täidetud, mistõttu ei saa hagejale omistada alltöövõtja töötaja tegevusest tulenevat vastutust. Lisaks ei ole kohus välja selgitanud asjaolu, kuidas sai lepingu täitmise tõttu võimalikuks kahju tekitamine kui

§ 1054lg 2 kohaldamise eeldus.

Hageja täitis lepinguga võetud kohustused nõuetekohaselt ning kostjal ei ole alust keelduda oma kohustuste täitmisest. Kostja on esitanud alltöövõtja töötaja võlakirja, millega viimane kinnitas kahju tekitamist kostjale. Kostja on kinnitanud, et alltöövõtja töötaja on asunud kohustust täitma. Kostja keeldumine kohustuse täitmisest ei ole heauskne. Kuna kostjal ei ole õigust teha tasaarvestust ja keelduda täitmisest, tuleb temalt välja mõista ka hagiavalduses märgitud viivis kohustuse täitmisega viivitamise eest.

1. veebruaril 2009 esitas hageja ringkonnakohtule taotluse, milles palus võtta dokumentaalse tõendina vastu Põhja Politseiprefektuuri
2. mai
3. a määrus. Määruse kohaselt on kriminaalmenetluses tõendatud, et alltöövõtja töötaja varastas kostjale kuuluvat vara üksnes 10 311 krooni 95 sendi eest, mistõttu tuleb kriminaalmenetlus seda summat ületavas osas lõpetada.
4. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
5. Tallinna Ringkonnakohus jättis
6. veebruari
7. a otsusega maakohtu otsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata. Menetluskulud jättis ringkonnakohus hageja kanda. Ringkonnakohtu otsuse kohaselt kohaldub asjas

§ 1054, mille 2.

lõike kohaselt vastutab isik, kes kasutab teist isikut oma kohustuse täitmisel, selle isiku poolt õigusvastaselt tekitatud kahju eest nagu enda tekitatud kahju eest, kui kahju tekitati või kahju tekitamine sai võimalikuks selle kohustuse täitmise tõttu. Maakohus on tuvastanud, et hageja alltöövõtja töötajal oli kostja tarastatud ja valvatud territooriumile juurdepääs üksnes lumekoristustööde tõttu. Seega ei ole õige hageja väide, et maakohus jättis kontrollimata asjaolu, kuidas sai kostjale kahju tekitamine võimalikuks lumekoristustööde tegemisel. Tõendatud ei ole, et alltöövõtja töötajal oli kostja territooriumile juurdepääs muudel, st hageja kohustusest sõltumatutel asjaoludel. Maakohus kontrollis hageja vastutuse tuvastamisel delikti üldkoosseisu alusel

§ 1054lg 2 kohaldamise eeldusi.

Pooled ei vaidle selle üle, et alltöövõtja töötaja on süüdi kostjale kahju tekitamises. Tõendada ei tule, et isik, kellele vastutus omistatakse (hageja), oleks ise varguse toimepanemises süüdi. Hageja vastupidine seisukoht ei ole kooskõlas

§ 1054lg-s 2 sätestatu ega selle normi eesmärgiga.

Maakohus on kontrollinud

§ 1054

lg 2 kohaldamise eeldusi (alltöövõtja kasutamine lepingust tuleneva kohustuse täitmisel, kahju tekitamise võimaluse tekkimine kohustuse täitmise tõttu ja hageja alltöövõtja töötaja süü) ning leidnud põhjendatult, et hageja vastutab oma alltöövõtja töötaja tekitatud kahju eest nagu enda tekitatud kahju eest. Kui hageja kasutab oma lepinguliste kohustuste täitmisel teist isikut, võtab ta sellega endale võimaliku riski ja vastutuse ka selle isiku kohustuse täitmisel teisele poolele õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise eest. Maakohus on õigesti tunnustanud kostja õigust tasaarvestada oma nõue hageja nõudega, mistõttu lõppes hageja nõue kostja vastu. Samuti on maakohus õigesti jätnud rahuldamata hageja viivisenõude.

§ 110

lg 1 järgi võib võlgnik keelduda oma kohustuse täitmisest, kuni võlausaldaja on rahuldanud võlgniku sissenõutavaks muutunud nõude võlausaldaja vastu, kui see nõue ei ole piisavalt tagatud ning selle nõude ja võlgniku kohustuse vahel on piisav seos ning seadusest, lepingust või võlasuhte olemusest ei tulene teisiti. Eelkõige on nõude ja kohustuse vahel piisav seos juhul, kui võlgniku ja võlausaldaja kohustused tulenevad samast õigussuhtest, nendevahelisest eelnevast regulaarsest suhtest või muust piisavast majanduslikust või ajalisest seosest. Maakohus leidis põhjendatult, et kostjal oli hageja vastu sissenõutavaks muutunud kahju hüvitamise nõue ja et poolte vastastikuste nõuete ja kohustuste vahel oli lumekoristustööde lepingust tulenev seos. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 7. Hageja esitas ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse, milles palub ringkonnakohtu otsuse tühistada ja saata asja uueks läbivaatamiseks ringkonnakohtule. Hageja leiab, et ringkonnakohus kohaldas valesti

§ 1054lg-t 2.

Asjas ei ole tuvastatud õigusvastasust ega hageja või tema alltöövõtja töötaja süüd, mistõttu ei ole täidetud selle sätte kohaldamise eeldused ning hagejale ei saa omistada tema alltöövõtja töötaja vastutust. Nõustudes maakohtu otsuse põhjendustega, rikkus ringkonnakohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 lg-t 1, sest ei arvestanud ega hinnanud kõiki hageja tõendeid ja väiteid. Samuti rikkus ringkonnakohus TsMS § 654 lg-s 5 sätestatut, kuna ei arvestanud hageja väidet, et

§ 1054

lg 2 kohaldamise eeldused on täitmata, ning ei põhjendanud, miks see väide tuleb jätta tähelepanuta. Ringkonnakohus ei arvestanud dokumentaalse tõendina hageja esitatud kriminaalmenetluse osalise lõpetamise määrust, mille kohaselt asus prokuratuur seisukohale, et kriminaalmenetluses on tõendatud, et hageja alltöövõtja töötaja varastas kostja vara üksnes 10 311 krooni 95 sendi väärtuses. Esitatud tõend kinnitab, et ülejäänud osas on alltöövõtja töötaja süü tõendamata. 8. Kostja vaidleb kassatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Kostja arvates on kohtud õigesti kohaldanud

§ 1054

lg-t 2, kontrollides selle sätte kohaldamise eeldusi ning leides, et hageja vastutab oma alltöövõtja töötaja tekitatud kahju eest nagu enda tekitatud kahju eest. Maakohus on tuvastanud kahju tekitanud isiku süü. Põhjendatud on kohtute seisukoht, et

§ 1054lg 2 kohaldamisel ei ole vaja tõendada isiku süüd, kellele vastutus omistatakse.

Ringkonnakohus on vastanud hageja apellatsioonkaebuse väidetele. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

1. Kolleegium leiab, et kassatsioonkaebus tuleb rahuldada ning ringkonnakohtu otsus tühistada TsMS § 692 lg 1 p-de 1 ja 2 alusel materiaalõiguse normi ebaõige kohaldamise ning menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Asi tuleb TsMS § 691 p 2 alusel saata uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.
2. Pooled ei vaidle kassatsiooniastmes selle üle, et hageja kasutas kostjaga sõlmitud lumekoristustööde lepingu täitmisel alltöövõtjat, kes omakorda kasutas enda kohustuste täitmisel oma töötajat, ning et alltöövõtja töötaja tekitas kostjale kahju. Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja vastutab kostja ees alltöövõtja töötaja tekitatud kahju eest ja kui vastutab, siis kas on tuvastatud kõik vastutuse eelduse asjaolud, sh kahju suurus.
3. Kohtud on õigesti leidnud, et asjas ei kohaldu TsÜS § 132, mis reguleerib teise isiku vastutust lepingulises suhtes (vt Riigikohtu
4. oktoobri
5. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-75-05, p 15). TsÜS § 132 lg 2 kohaselt vastutab isik teise isiku käitumise või temast tulenevate asjaolude eest, kui ta kasutab seda isikut oma kohustuste täitmisel ja selle isiku käitumine või temast tulenevad asjaolud on seotud selle kohustuse täitmisega. Kolleegium nõustub kohtute seisukohaga, et TsÜS § 132 lg-st 2 tuleneva kaitsekohustuse eesmärgiks on lepinguliste kohustuste täitmine selliselt, et kohustuste täitmisest ei tekiks teisele lepingupoolele kahju. Kaitsekohustuse eesmärgiks ei ole igasuguste lubamatute tegude (nt vargus) ärahoidmine.
6. Kahju õigusvastasest põhjustamisest tulenev deliktiline vastutus teise isiku eest on sätestatud

§-s

1. Kui isik kasutab teist isikut pidevalt oma majandus- või kutsetegevuses, vastutab ta selle paragrahvi
2. lõike kohaselt selle isiku poolt õigusvastaselt tekitatud kahju eest nagu enda tekitatud kahju eest, kui kahju tekitamine oli seotud selle majandus- või kutsetegevusega. Praeguses vaidluses reguleerib nimetatud säte hageja alltöövõtja ja kostja vahelist suhet. Alltöövõtja vastutaks kostja ees oma töötaja tekitatud kahju eest, kui töötaja vastutaks kostjale tekitatud kahju eest

§ 1045lg 1 p 5 ja § 1050 järgi.

Hageja võib vastutada kostja ees oma alltöövõtja töötaja tekitatud kahju eest

§ 1054lg 2 järgi.

Kui isik kasutab teist isikut oma kohustuse täitmisel, vastutab ta

§ 1054

lg 2 järgi selle isiku poolt õigusvastaselt tekitatud kahju eest nagu enda tekitatud kahju eest, kui kahju tekitati või kahju tekitamine sai võimalikuks selle kohustuse täitmise tõttu.

§ 1054lg 2 kohaldamise tingimuseks on praegusel juhul sama paragrahvi 1.

lõikest tuleneva vastutuse eelduste tuvastamine. Seega tuli

§ 1054

lg-st 2 tuleneva hageja vastutuse kohaldamiseks teha kindlaks, kas hageja alltöövõtja vastutab kostja ees

§ 1054lg 1 alusel.

1. Kolleegium leiab, et ringkonnakohus nõustus vääralt maakohtuga, et pooled ei vaidle selle üle, et hageja alltöövõtja töötaja tekitas kostjale kahju 192 275 krooni 74 senti ning et töötaja tunnistas oma kohustust ja on asunud seda täitma. Kolleegium märgib, et maakohtu otsuses märgitu: "Pooled ei vaidle selle üle, et A. Sibanov tekitas kostjale kahju summas 192 275 krooni ja 74 senti" ei luba põhjendada selle asjaolu tõendamist. Kohtud on ekslikult samastanud töötaja kohustuse tunnistamise poole omaksvõtuga TsMS § 231 lg 2 tähenduses. Kohtud rikkusid TsMS § 231 lg-t 2, mille kohaselt poole faktilise asjaolu kohta esitatud väidet ei ole vaja tõendada, kui vastaspool võtab selle omaks. Omaksvõtt on faktilise väitega tingimusteta ja selgesõnaline nõustumine kohtule adresseeritud kirjalikus avalduses või kohtuistungil, kus nõustumine protokollitakse. Seega on omaksvõtt kõnealuse sätte tähenduses üksnes poole nõustumine vastaspoole väitega. Kohtud ei ole tuvastanud, et hageja oleks alltöövõtja töötaja tekitatud kahju TsMS § 231 lg 2 tähenduses omaks võtnud. Asja materjalidest nähtuvalt on hageja esitanud ringkonnakohtule taotluse võtta dokumentaalse tõendina vastu Põhja Politseiprefektuuri määrus kriminaalmenetluse osalise lõpetamise kohta, millest nähtub, et tõendatud ei ole alltöövõtja töötaja süü kostjale kahju tekitamises 186 963 krooni 79 sendi ulatuses (tlk-d 61-65). Ringkonnakohus võttis esitatu vastu, kuid on jätnud sellele otsuses hinnangu andmata ja ei ole põhjendanud, miks ta selle tõendiga ei arvesta. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus ei vasta TsMS § 442 lg-s 8 ja § 654 lg-s 5 sätestatule.
2. Õige on kohtute järeldus, et hagejat ei vabasta vastutusest asjaolu, et alltöövõtja töötaja võttis endale täielikult kogu vastutuse kostjale tekkinud kahju eest. Kui ringkonnakohus tuvastab, et hageja vastutab alltöövõtja töötaja tekitatud kahju eest (vt käesoleva otsuse p 12), ei mõjuta see hageja kui kahju tekitamise eest hageja alltöövõtja ja tema töötajaga solidaarselt vastutava isiku (

§ 137lg 1) õigust esitada vastuväiteid kahjuhüvitise nõudele.

15. Kolleegium leiab, et kuna kohtud jätsid tuvastamata hageja alltöövõtja töötaja tekitatud kahju summa, s.o kostja tasaarvestatava nõude ning ringkonnakohus võttis hageja esitatud dokumendi vastu, kuid jättis selle hindamata, tuleb asi saata uueks läbivaatamiseks ringkonnakohtule. Asja uuel läbivaatamisel tuleb ringkonnakohtul tuvastada, kas kostjale on tekitatud kahju, mille eest võib hageja vastutada

§ 1054lg 2 alusel (vt käesoleva otsuse p 12). Selleks tuleb Ts

MS § 652 lg 3 p 2 alusel hinnata mh hageja esitatud tõendit, andes kostjale kooskõlas TsMS § 652 lg-ga 9 võimaluse esitada sellele vastuväiteid. Kui ringkonnakohus tuvastab, et hageja alltöövõtja töötaja tekitas kostjale kahju, peab kohus lisaks tegema kindlaks, kas esinevad muud hageja alltöövõtja töötaja deliktilise vastutuse eeldused, s.o põhjuslik seos, õigusvastasus ja süü. Kolleegium nõustub ringkonnakohtu seisukohaga, et

§ 1054lg 2 kohaldamiseks ei ole vaja tuvastada hageja enda süüd kahju tekitamises. 16. Menetluskulude jaotus jääb Ts

MS § 173 lg 3 teise lause alusel ringkonnakohtu otsustada. Ants Kull, Lea Laarmaa, Tambet Tampuu