Obsah (4)

§ 124§ 135§ 16§ 17

RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine RESOLUTSIOON Eesti Vabariigi nimel

) § 124 lg 1 alusel ja tuginedes Lääne Maakohtu

1. septembri
2. a otsusele kriminaalasjas nr 1-57/96 teenistusest seoses teenistusse võtmise eeskirjade rikkumisega. Vastavalt kohtuotsusele kriminaalasjas karistati O. Tšarnetskit
3. a tahtlikult toime pandud kuriteo eest, mistõttu rikuti tema ametisse nimetamisel teenistusse võtmise eeskirja.
4. Kaebuses Tallinna Halduskohtule palus O. Tšarnetski teenistusest vabastamise seadusevastaseks tunnistamist, teenistusse ennistamist ja teenistusest sunnitult puudutud aja eest tasu väljamõistmist. Kaebuse kohaselt vabastati kaebaja teenistusest seitse aastat pärast karistusandmete karistusregistrist kustutamist ning vastustaja ei kuulu isikute hulka, kellel on õigus saada andmeid karistusregistri arhiivist. Karistusregistri arhiivi kantud andmed ei saanud omada tähendust tema teenistussuhte jätkumisel.

§ 124

lg 2 kohaselt ei vabastata ametnikku teenistusest, kui vabastamist tingiv asjaolu on ära langenud. Kaebaja rõhutas veel, et teenistusse võtmisel ei küsitud temalt andmeid karistuste kohta, vaid vastavate andmete kontrollimise kohustus lasus vastustajal.

1. Tallinna Halduskohus jättis
2. veebruari
3. a otsusega haldusasjas nr 3-07-2332 kaebuse rahuldamata. Halduskohus juhtis tähelepanu mõistete "karistatus" ja "karistatud" erinevale sisule ja märkis, et kaebaja teenistusse võtmise ajal kehtinud Vabariigi Valitsuse
4. mai
5. a määruse nr 186 kohaselt ei võetud täitevteenistusse isikuid, kes on karistatud tahtlike kuritegude eest või kes on kandnud vabadusekaotust ettevaatamatute kuritegude eest, olenemata karistatuse kustumisest. Kohus leidis, et vanglaametnikele avaliku teenistuse seaduses sätestatust rangemate nõuete kehtestamine oli nende töö iseloomu tõttu põhjendatud. Kuna vanglaametnikud puutuvad igapäevatöös kokku kinnipeetavatega, oleks ebasobiv kriminaalse taustaga inimese teenistusse lubamine. See suurendaks tema kalduvust korruptsioonile või vähendaks autoriteeti kinnipeetavate silmis. Ka kehtiv vangistusseaduse (VangS) § 114 p 2 välistab vanglateenistuse isiku jaoks, keda on karistatud tahtlikult toimepandud kuriteo eest. Kaebaja teenistusest vabastamist ei takista asjaolu, et haldusorgan ei selgitanud ise välja teenistust välistavat asjaolu. Ametniku vabastamisel

§ 124

lg 1 alusel on ette nähtud kolme kuu ametipalga suurune hüvitus, millega kompenseeritakse asutuse eksimus.

§ 124lg 1 kohaldamist tingiv asjaolu pole ära langenud.

Selle sätte kohaldamist ei välista, et kaebaja väitel ei küsitud temalt teenistusse võtmisel teavet varasema karistamise kohta. Kaebaja on teenistusse võtmisel andnud kirjaliku kinnituse, et talle on teada Eesti Vabariigi vanglateenistuses olevale täitevametnikule seadusega kehtestatud nõuded.

1. Apellatsioonkaebuses taotles O. Tšarnetski halduskohtu otsuse tühistamist ja uue otsusega tema kaebuse rahuldamist. Lisaks varasemas menetluses esitatud seisukohtadele lisas apellant, et teod, mille eest kaebajat kriminaalkorras karistati, olid teenitusest vabastamise ajaks dekriminaliseeritud.
2. Tallinna Ringkonnakohus tühistas
3. jaanuari
4. a otsusega halduskohtu otsuse ning rahuldas O. Tšarnetski apellatsioonkaebuse ja kaebuse. Vaidlustatud käskkiri tühistati, kaebaja ennistati teenistusse ning vanglat kohustati välja arvutama ja maksma talle

§ 135lg-st 1 tulenevalt tasu teenistusest sunnitult puuudutud aja eest.

Ringkonnakohus leidis järgmist:

1. a)poolte vahel pole vaidlust, et teenistusse võtmise eeskirju rikuti, kuna teenistusse võtmise ajal oli kaebajal karistatus tahtlikult toimepandud teo eest;
2. b)kuigi grammatiline tõlgendus ei välista, et sõna "karistatud" tuleks mõista kui karistamise fakti, ei saa VangS § 114 p 2 tõlgendada lahus teistest seadustest, sealhulgas karistusregistri seadusest;
3. c)karistusregistri seaduse (KarRS) §31 lg 1 kohaselt omavad karistusregistri andmed õiguslikku tähendust kuni nende kustutamiseni sama seaduse §-des 25-28 sätestatud tähtaegadel. Karistusregistri arhiivi kantud andmed omavad õiguslikku tähendust vaid KarRS § 22 lg 1 punktides 21-23 sätestatud juhtudel ning nende hulka ei kuulu vanglaametniku teenistusse võtmisel isiku sobivuse kontrollimiseks andmete saamine. Vastustajal puudub KarRS § 22 lg-st 1 tulenev õigus saada karistusregistri arhiivis asuvaid andmeid;
4. d)KarRS § 17 lg 1 p 11 sätestab, et karistusregistrist on võimalik saada andmeid isiku tööle või teenistusse võtmisel seadusega sätestatud nõuetele vastavuse kontrollimiseks, mistõttu välistab karistusregistri seadus VangS § 114 p-s 2 sätestatud keelu kohaldamise isikute suhtes, kelle karistusandmed on karistusregistrist kustutatud; e)

§ 124

lg 2 kohaselt ei vabastata ametnikku teenistusse võtmise eeskirjade rikkumise tõttu, kui vabastamist tingiv asjaolu on ära langenud. KarRS § 25 lg 1 p-st 5 tulenevalt vabastati kaebaja teenistusest seitse aastat pärast karistusandmete kustutamist registrist;

1. f)kuna teenistusest vabastamine oli õigusvastane, ei pea ringkonnakohus vajalikuks kontrollida asjaolu, kas kaebaja poolt toime pandud tegu oli teenistusest vabastamise ajaks dekriminaliseeritud. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 6. Kassatsioonkaebuses palub Murru Vangla tühistada ringkonnakohtu otsus ja jätta jõusse halduskohtu otsus. Kassaator väidab järgmist:
2. a)VangS § 114 lg 2 tõlgendamisel tuleb arvestada ka VangS § 6, mis sätestab vangistuse täideviimise eesmärgi, ning VangS § 1141, mis näeb ette vanglasse teenistusse võetava isiku taustakontrolli;
3. b)VangS § 114 lg-ga 2 on seadusandja soovinud tahtlikult vältida karistatud isikute sattumist vanglateenistusse. Kehtestatud piirang on vajalik ja soovitud eesmärgiga proportsionaalne. Samalaadse piirangu sätestab ka näiteks prokuratuuriseaduse § 151 lg 3;
4. c)kuigi KarRS § 22 sätestab isikud, kellel on õigus seaduse alusel saada andmeid karistusregistri arhiivist, ei välista see võimalust kontrollida vanglaametniku teenistusse võtmisel, kas teda on karistatud tahtlikult toimepandud teo eest. VangS § 1141 lg-s 4 sätestatakse vangla õigus teha järelepärimisi kõigile riigi- või kohaliku omavalitsuse asutustele ja ametiisikutele. Avalikult kättesaadavad on ka jõustunud kohtulahendid;
5. d)ringkonnakohus kohaldas põhjendamatult

§ 124lg-t 2.

Asjaolu, et isikut on karistatud, ei saa ära langeda ja ainuüksi andmete kandmine karistusregistri arhiivi ei saa olla

§ 124lg 2 kohaldamise aluseks.

1. O. Tšarnetski kirjalikus vastuses palutakse jätta kassatsioonkaebus rahuldamata ja ringkonnakohtu otsus muutmata ning menetluskulud täies ulatuses vastustaja kanda. Vastuses leitakse, et teenistusest vabastamise hetkeks oli teenistusse võtmist välistav asjaolu ära langenud. Vastustajal puudus juurdepääsuõigus karistusregistri arhiivi kantud andmetele ja ta ei saanud neile O. Tšarnetskit teenistusest vabastades tugineda. Kuna Murru Vangla aktsepteeris kaebaja töötamist veel seitsme aasta jooksul pärast karistusandmete karistusregistrist kustutamist, oli isikul tekkinud õiguspärane ootus ja usaldus, et tal võimaldatakse teenistust jätkata. Vastuses viidatakse ka Riigikohtu
2. juuni
3. a otsusele haldusasjas nr 3-3-1-34-04, milles kolleegium asus seisukohale, et juhul, kui jõustunud kohtuotsusest kriminaalasjas või karistusseaduse sätetest, mille alusel isik süüdi mõistetakse, ei tulene üheselt, et tegemist on tahtlikult toimepandud kuriteoga, ei ole teenistusest vabastamise õigust omava isiku pädevuses anda hinnangut süüteokoosseisu subjektiivsele tunnusele ega võtta seisukohta, kas isik on süüdi mõistetud tahtliku või ettevaatamatu teo eest. Sellisel juhul tuleb eeldada, et tegemist pole tahtliku teoga. O. Tšarnetski märgib veel, et teod, mille eest ta
4. aastal süüdi mõisteti, on praeguseks dekriminaliseeritud. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
5. Praegune vaidlus on tõusetunud vanglaametniku teenistusest vabastamisest

§ 124lg 1 alusel.

Selle sätte kohaselt vabastatakse ametnik teenistusest, kui tema ametisse nimetamisel või valimisel oli rikutud teenistusse võtmise eeskirju. Vaidlust ei ole selle üle, et O. Tšarnetski teenistusse võtmisel rikuti teenistusse võtmise eeskirju, kuid pooled on erineval seisukohal selles, kas see saab käesoleval juhul õigustada

§ 124lg 1 kohaldamist teenistusest vabastamisel.

1. Avaliku teenistuse seaduses sätestatud teenistusse võtmisest keeldumise aluste kohaselt, mis kehtisid üldnormina ka kaebaja teenistusse võtmise ajal
2. aastal, ei või teenistusse võtta isikut, kellel on karistatus tahtlikult toimepandud kuriteo eest (

§ 16

p 1).

§ 17

lg-te 1 ja 2 kohaselt kehtestatakse avaliku teenistuse seadusega võrreldes teenistusse võtmise teistsugused või täiendavad nõuded seadusega või seaduse alusel.

1. Teenistusse võtmise teistsugused nõuded olid O. Tšarnetski teenistusse nimetamise ajal
2. juulil 1999 kehtestatud ka täitevametnike jaoks. Sel ajal kehtis TMS § 14 lg 2 alusel Vabariigi Valitsuse
3. mai
4. a määrusega nr 186 kehtestatud täitevametniku teenistusmäärustik, mille punkt 7 sätestas: "Täitevteenistusse ei võeta isikuid, kes on karistatud tahtlike kuritegude eest või kes on kandnud vabadusekaotust ettevaatamatute kuritegude eest (olenemata karistatuse kustumisest)." Ka
5. detsembril 2000 jõustunud VangS § 114 sätestab, et vanglaametniku ettevalmistusteenistusse võtta ja vanglaametniku ametikohale ametisse nimetada on keelatud isikut, keda on karistatud tahtlikult toimepandud kuriteo eest (p 2) või kes on kandnud vangistuslikku karistust (p 3). Põhimõtteliselt eristab ka avaliku teenistuse seadus teenistusse võtmise nõuete kehtestamisel mõisteid "karistatud" ja "karistatus", välistades lisaks üldisemale keelule võtta teenistusse isikut, kellel on karistatus tahtlikult toimepandud kuriteo eest (

§ 16

p 1), juurdepääsu avalikku teenistusse ka isiku jaoks, keda on karistatud haldus- või kriminaalkorras korruptiivse teo eest (p 5). Kolleegium nõustub kassaatoriga selles, et vangistuse täideviimise eesmärke ja vanglateenistuse eripära arvestades on vanglateenistusse võtmiseks üldisest avalikust teenistusest rangemate nõuete kehtestamine põhjendatud ja eesmärgipärane.

1. Riigikohtu üldkogu selgitas
2. oktoobri
3. a otsuses asjas nr 3-4-1-7-01, et karistatus on ajutise iseloomuga ja kestab selle kustumiseni või kustutamiseni. Karistamise fakt seevastu iseloomustab isikut ja on seetõttu püsiva tähendusega. Kuigi ringkonnakohus möönis, et mõistetel "karistatus" ja "karistatud" on erinev sisu, ei pidanud ta võimalikuks, et

§ 124lg 1 kohaldamisel võetakse arvesse karistust, mille andmed on karistusregistrist kustutatud. Kar

RS § 31 lg 1 kohaselt lähtutakse isiku karistatuse ja kuriteo või väärteo korduvuse arvestamisel karistusregistrisse kantud isiku karistusandmetest. Karistusregistri karistusandmed omavad õiguslikku tähendust kuni nende kustutamiseni selle seaduse §-des 25-28 sätestatud tähtaegadel. Lääne Maakohtu

1. septembri
2. a otsusega kriminaalasjas nr 1-57/96 mõisteti O. Tšarnetskile KrK § 1411 lg 1 järgi kaks aastat vabadusekaotust tingimisi üheaastase katseajaga, mille algust arvestati
3. septembrist
4. KarRS § 25 lg 1 p 5 kohaselt kustutatakse karistusandmed registrist ja kantakse üle arhiivi, kui tähtajalisest vangistusest või rahalisest karistusest tingimisi vabastamise korral määratud katseaja lõppemisest on möödunud kolm aastat.
5. Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium on
6. oktoobri
7. a otsuses asjas nr 3-4-1-9-00 ja üldkogu
8. oktoobri
9. a otsuses asjas nr 3-4-1-7-01 analüüsinud sel ajal kehtinud RelvS § 28 lg 1 p 6 põhiseadusele vastavust. Vaidlustatud säte nägi ette: "Soetamisluba või relvaluba ei anta füüsilisele isikule, kes on kriminaalkorras karistatud tahtlikult toimepandud kuriteo eest, olenemata sellest, kas karistatus on kustunud või kustutatud". Halduskolleegium leidis, et
10. oktoobri
11. a otsuses asjas nr 3-3-1-53-06, et üldkogu viidatud otsustest tuleb järeldada, et karistamise fakt tohib isikut saata kogu elu ainult siis, kui see on ette nähtud eriseaduses, kui isik, kes otsustab akti andmise, on karistusregistri seaduse järgi õigustatud saama andmeid karistusregistri arhiivist, ja kui isikut kogu elu saatvate karistusregistri andmete kasutamine on proportsionaalne taotletava eesmärgiga.
12. Seadusandja on nii kuni
13. detsembrini 2000 kehtinud täitevametnike teenistusmäärustikuga kui ka kehtiva VangS § 114 p-ga 2 kehtestanud nõude, et vanglateenistusse asuv isik ei tohi olla karistatud tahtlikult toimepandud teo eest ja paneb vanglale kohustuse seda nõuet järgida. KarRS § 17 lg 1 p 11 kohaselt on tööandjal isiku tööle või teenistusse võtmisel seadusega sätestatud nõuetele vastavuse kontrollimiseks õigus saada karistusregistrist andmeid. KarsRS § 22 lg 1 sätestab, kellel on õigus saada andmeid karistusregistri arhiivist. Tööandja juurdepääsu karistusregistri arhiivi andmetele on seadusandja ette näinud vaid lastega seotud tööle või teenistusse võtmise juhtudel seadusega sätestatud nõuetele vastavuse kontrollimiseks (lg 1 p 23) ja sedagi mitte enam olukorras, kus tekib vajadus selliste andmete saamiseks töö- või teenistussuhte ajal. VangS §-ga 1141 on ette nähtud vanglasse tööle asuda soovija taustakontroll. Vanglasse tööle asuda sooviva isiku isikuandmete ankeedi vormi kehtestab ja andmete kontrollimise õigust omavad ametnikud määrab justiitsminister (lg 3). Neil ametnikel on õigus pöörduda riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste ja ametiisikute, samuti füüsiliste ja juriidiliste isikute poole järelepärimistega vanglateenistusse asuda sooviva isiku isikuandmete kohta (lg 4 p 1) ja kontrollida, kas VangS § 1141 lg-s 2 nimetatud isikud (ametisse soovija ja tema lähisugulased ning -hõimlased) on kriminaalmenetluses kahtlustatavad, süüdistatavad või karistatud tahtlikult toimepandud kuriteo eest (lg 4 p 3). Karistusregistri seadusest ega eriseadustest ei tulene seega tööandjale õigust saada karistusregistri arhiivist teavet juba teenistuses olevale isikule mõistetud karistuste kohta. 14.

§ 124

annab asutusele võimaluse parandada isiku teenistusse võtmisel tehtud viga ning vabastada isik selles sättes nimetatud alusel (st teenistusse võtmise eeskirja rikkumise tõttu).

§ 124

lg 1 kohaldamise eelduseks on, et teenistusse võtmise eeskirjade rikkumine oleks õiguspäraselt välja selgitatud.

1. Vangistuse täideviimise eesmärgi ja vanglateenistuse olemusega ei ole kooskõlas karistatud isiku jätkamine vanglateenistuses ning selline on VangS § 114 p-st 2 tulenevalt olnud ka seadusandja valik. Juhul, kui alles teenistuse käigus ilmneb, et vanglateenistuse ametikohale on kas inimliku eksituse või ametniku süülise käitumise tõttu siiski võetud isik, keda on karistatud tahtlikult toimepandud teo eest ja kes ei vasta seaduses sätestatud nõuetele, kuid kelle karistusandmed on kantud karistusregistri arhiivi, puudub praeguses õiguslikus olukorras asutusel võimalus temaga teenistussuhet teenistusse võtmise eeskirja rikkumise põhjendusel lõpetada, sest kehtiv õigus ei võimalda õiguspäraselt välja selgitada karistamise fakti. Õiguspäraseks ei saa pidada olukorda, kus tööandja kasutab karistusregistri arhiivi andmeid, mida KarRS § 22 lg 1 alusel on selleks õigustatud isikud saanud muul eesmärgil. Näiteks halduskolleegiumi
2. oktoobri
3. a otsuses asjas nr 3-3-1-56-03 (p-d 18 ja 19) pidas Riigikohus oluliseks, et KarRS §-st 22 tulenevalt ei tohi elamisloa andmise üle otsustamisel kasutada karistusandmeid, millele vastaval haldusorganil juurdepääs puudub, ning kõnealuses asjas polnud kolleegiumi hinnangul oluline, kuidas asja otsustanud siseminister sai isiku kohta karistusregistri arhiivis sisalduvaid andmeid. Karistusregistri arhiiviandmetele juurdepääsu puudumisel ei ole

§ 124

lg 1 kohaldamiseks õigustatud ka tuginemine avalikult kättesaadavale jõustunud kohtuotsusele.

1. Riigikohtu varasemas praktikas (üldkogu otsus asjas nr 3-4-1-7-01 ja halduskolleegiumi otsus asjas nr 3-3-1-56-03) väljendatud järeldus, et teatud olukordades pole haldusel võimalik eesmärgipäraselt täita seaduses sätestatud ülesandeid või kasutada talle seadusest tulenevat kaalutlusõigust ilma karistusregistri arhiivi andmete kasutamise õigust omamata, tõi kaasa karistusregistri seaduse muudatuse, mille kohaselt anti karistusregistri arhiivi andmete saamise õigus Vabariigi Valitsusele, Siseministeeriumile, Kodakondsus- ja Migratsiooniametile ning Kaitsepolitseiametile kodakondsuse seaduses, välismaalaste seaduses, väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduses ning välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduses sätestatud menetluste läbiviimiseks (
2. juunil
3. a vastu võetud kodakondsuse seaduse, karistusregistri seaduse ja sellest tulenevalt riigilõivuseaduse muutmise seaduse § 10).
4. Kuna kehtivas õiguslikus olustikus ei olnud Murru Vanglal õiguspärast võimalust karistusregistri arhiiviandmetele juurdepääsu omamata välja selgitada isiku karistamise fakti ning lubamatu on kasutada karistusregistri arhiivis sisalduvat informatsiooni ka siis, kui see on muul moel kättesaadavaks osutunud, oli O. Tšarnetski teenistusest vabastamine

§ 124lg 1 alusel õigusvastane.

Seetõttu tuleb Murru Vangla kassatsioonkaebus jätta rahuldamata ja ringkonnakohtu otsus muutmata. Kassatsioonkaebuse esitamisel tasutud kautsjon arvatakse HKMS § 90 lg 2 teise lause alusel riigituludesse. Jüri Põld, Indrek Koolmeister, Harri Salmann