RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM Kohtuasja number Määruse tegemise kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi koht Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Asja läbivaatamise kuupäev RESOLUTSIOON 1.

§ 414lg 2 p 2) järgi ja teda karistati vangistusega seitsmeks aastaks; Kar

S § 415 lg 1 järgi ja karistati vangistusega kuueks aastaks; KarS § 420 lg 1 järgi ja karistati vangistusega seitsmeks kuuks ning KarS § 418 lg 3 p 2 (alates 15.

§ 418lg 2 p 2) järgi ja karistati vangistusega neljaks aastaks. Sama kohtuotsusega mõisteti A. Särak süüdistuses Kar

S § 405 lg 2 järgi õigeks. Karistusseadustiku § 64 lg 1 järgi luges maakohus A. Särakule mõistetud üksikkaristustest kergemad kaetuks raskeimaga ja mõistis liitkaristuseks seitse aastat vangistust. Karistusseadustiku § 68 lg 1 alusel arvestas kohus eelvangistuses viibitud aja karistusaja hulka ja luges A. Särakul ärakandmisele kuuluvaks karistuseks kuus aastat, kuus kuud ja neli päeva vangistust.

1. Maakohtu otsuse peale esitasid apellatsioonid Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Toomas Tomberg ja A. Säraku kaitsja vandeadvokaat Kaido Uduste. 2.
2. Ringkonnaprokurör taotles Harju Maakohtu otsuse tühistamist KarS § 405 lg 2 järgi õigeksmõistmise osas, A. Säraku süüdimõistmist KarS § 405 lg 1 järgi ja karistamist üheaastase vangistusega. Ühtlasi palus prokurör jätta maakohtu otsus mõistetud liitkaristuse osas muutmata. Prokurör leidis, et maakohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust ja jätnud kontrollimata A. Säraku vastutuse KarS § 405 lg 1 järgi. 2.2 A. Säraku kaitsja taotles maakohtu otsuse tühistamist ja süüdistatava õigeksmõistmist. Kaitsja hinnangul on A. Särakule esitatud süüdistus puudulik ja arusaamatu, millega on oluliselt rikutud süüdistatava kaitseõigust. Maakohus on süüdistatava süüdi mõistnud KarS § 414 lg 2 p 3 järgi, kuid sellist sätet ei ole karistusseadustikus kunagi olnud. Kohus on jätnud tähelepanuta mitmed asjas olulised tõendid, rajanud osaliselt otsuse uurimata tõenditele ja tõenditele, mis on ebausaldusväärsed või lubamatud ning tõlgendanud kõik kahtlustused süüdistatava kahjuks. Samuti on kohus põhjendamatult jätnud vastu võtmata mitmed kaitsja poolt esitatud tõendid. Ühtlasi on maakohus läinud vastuollu ne bis in idem põhimõttega, kuna A. Säraku suhtes on Harju Maakohtu
3. novembri
4. a otsusega väärteomenetlus relvaseaduse § 892 lg 1 järgi VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel lõpetatud. Harju Maakohus on
5. novembri
6. a otsusega A. Särakut karistanud sama teo eest kriminaalkorras. 2.3 Lisaks eelnevale leidis apellant, et maakohus ei ole karistuse mõistmisel arvestanud süüdistatava isikut ja on põhjendamatult jätnud kohaldamata KarS §
7. Samuti märkis kaitsja, et A. Särakule ette heidetavad teod moodustavad ideaalkogumi KarS § 63 lg 1 mõttes.
8. Tallinna Ringkonnakohtu
9. märtsi
10. a määrusega tühistati Harju Maakohtu otsus ja kriminaalasi saadeti maakohtule uueks arutamiseks. 3.1 Ringkonnakohtu hinnangul väärib tähelepanu apellandi väide, et maakohus on A. Säraku süüdi tunnistanud sellises kuriteos, milles talle süüdistust pole esitatud ning mille eest vastutus karistusseadustikus puudub. A. Särakule on esitatud süüdistus KarS § 414 lg 3 p 2 (alates 15.

§ 414lg 2 p 2) järgi. Maakohus on otsuse põhiosas analüüsinud A. Säraku vastutust vaheldumisi Kar

S § 414 lg 3 p 2 ja KarS § 414 lg 2 p 3 järgi. Resolutiivosas on kohus A. Säraku süüdi tunnistanud KarS § 414 lg 2 p 3 järgi. Kuna kohtuotsuse põhiosas tuvastatust nähtub, et kohus on süüdistatava teo kvalifitseeritud KarS § 414 lg 3 p 2 järgi, kuid resolutiivosas on kohus süüdistatava süüdi tunnistatud KarS § 414 lg 2 p 3 järgi, on kohtuotsuse põhiosa ja resolutiivosa omavahel vastuolus. Sellega on maakohus oluliselt rikkunud kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 1 p 8 tähenduses. Ühtlasi on maakohus rikkunud oluliselt kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 2 tähenduses, kuna süüdistataval pole võimalik aru saada, millise sätte järgi ta on süüdi tunnistatud. 3.2 Kriminaalmenetluse seadustiku § 341 lg 1 sätestab, et kui ringkonnakohtu istungil tuvastatakse kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine KrMS § 339 lg 1 järgi, tühistab ringkonnakohus kohtuotsuse ja saadab kriminaalasja esimese astme kohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus. Sama on rõhutatud Riigikohtu otsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-59-

1. Kriminaalmenetluse seadustiku § 339 lg 1 rikkumise kõrvaldamine ei ole apellatsioonimenetluses lubatud. Eelnevast lähtudes leidis ringkonnakohus, et ta ei saa resolutiivosa vastuolu põhiosaga ise kõrvaldada, mistõttu tuleb kriminaalasi saata uueks arutamiseks maakohtule. KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
2. Tallinna Ringkonnakohtu määruse peale esitasid määruskaebuse Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Toomas Tomberg ja A. Säraku kaitsja Kaido Uduste. 4.1 Ringkonnaprokurör taotleb ringkonnakohtu määruse tühistamist ja kriminaalasja saatmist ringkonnakohtule. Ringkonnaprokuröri hinnangul on maakohtu otsuse resolutiivosas toodud viide KarS § 414 lg 2 p-le 3 kirjaviga ja on võimalik aru saada, et kohus on tegelikult mõelnud KarS § 414 lg 3 p 2, mistõttu on ringkonnakohtu järeldus kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise kohta KrMS § 339 lg 1 p 8 järgi ebaõige. Ringkonnakohus oleks saanud kirjavea KrMS § 337 lg 1 p 2 alusel ise ära parandada. Ühtlasi ei ole maakohus rikkunud kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 2 tähenduses, kuna süüdistatavale esitati süüdistus ja ta tunnistati süüdi suures koguses lõhkematerjali ebaseaduslikus käitlemises (alates
3. märtsi 2007 suures koguses lõhkeaine ebaseaduslik käitlemine). Kokkuvõttes leiab prokurör, et ringkonnakohus on suuremahulise kriminaalasja saatnud põhjendamatult maakohtule uueks arutamiseks. 4.2 A. Säraku kaitsja taotleb samuti ringkonnakohtu määruse tühistamist ja kriminaalasja saatmist uueks arutamiseks ringkonnakohtule. Kaitsja leiab, et ringkonnakohus oleks pidanud maakohtu otsuse tühistama ja kriminaalasja maakohtule uueks arutamiseks saatma ainult osas, millega A. Särak mõisteti süüdi KarS § 414 lg 2 p 3 järgi. Ülejäänud süüdistuse osas oleks ringkonnakohtul tulnud teha ise uus otsus. Ühtlasi märgib kaitsja, et isiku süüditunnistamine olematu sätte alusel on käsitatav materiaalõiguse ebaõige kohaldamisena ja ringkonnakohus oleks KrMS § 340 lg 1 p 1 alusel pidanud A. Säraku KarS § 414 lg 2 p 3 järgi õigeks mõistma, sest isikut ei saa süüdi mõista kuriteos, mis ei ole karistusseadustiku järgi karistatav. Kuna prokurör ei ole apellatsioonis süüdistatava süüdimõistmist KarS § 414 lg 3 p 2 järgi taotlenud, raskendaks maakohus juhul, kui ta uue arutamise tulemusena A. Säraku KarS § 414 lg 3 p 2 järgi süüdi mõistaks, lubamatult süüdistatava olukorda. 4.3 Lisaks heidab kaitsja ringkonnakohtule ette seda, et ringkonnakohus ei ole käsitlenud muid kaitsja poolt apellatsioonkaebuses esitatud väiteid. Samuti leiab kaitsja, et ringkonnakohus on põhjendamatult tühistanud maakohtu otsuse osas, millega A. Särak mõisteti õigeks süüdistuses KarS § 405 lg 2 järgi. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
4. Ringkonnakohus on maakohtu otsuse tühistanud KrMS § 339 lg 1 p-s 8 sätestatud rikkumise tõttu põhjendusel, et kohtuotsuse põhiosas on maakohus analüüsinud A. Säraku vastutust KarS § 414 lg 3 p 2 järgi, samas kui resolutiivosas on A. Särak süüdi tunnistatud KarS § 414 lg 2 p 3 järgi. Ringkonnaprokurör märgib määruskaebuses, et maakohtu otsusest on võimalik aru saada, millises süüteos on süüdistatav tegelikult süüdi tunnistatud. Riigikohtu kriminaalkolleegium nõustub prokuröri seisukohaga ja põhjendab seda järgmiselt. 5.1 Käsitletavas kriminaalasjas on A. Särakule esitatud süüdistus muuhulgas KarS § 414 lg 3 p 2 (alates 15.

§ 414lg 2 p 2) järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises.

Maakohtu otsuse põhiosas leheküljel 93 leiab kohus, et A. Säraku tegevus on õigesti kvalifitseeritud KarS § 414 lg 3 p 2 (alates 15.

§ 414lg 2 p 2) järgi. Otsuse leheküljel 94 märgib maakohus, et Kar

S § 414 lg 2 p-s 3 (alates 15.

§ 414

lg 2 p 2) sätestatud kuriteo eest on ette nähtud karistus kaks kuni kümme aastat vangistust. Otsuse leheküljel 95 leiab kohus, et A.Särak tuleb süüdi mõista KarS § 414 lg 2 p 3 (alates 15.

§ 414lg 2 p 2) järgi. Maakohtu otsuse resolutiivosas on kohus A. Säraku süüdi tunnistanud Kar

S § 414 lg 2 p 3 (alates 15.

§ 414lg 2 p 2) järgi. Eelneva põhjal järeldas ringkonnakohus, et esineb kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine Kr

MS § 339 lg 1 p 8 mõttes, kuna maakohtu otsuse põhi- ja resolutiivosa on omavahel vastuolus. Samas märkis ringkonnakohus, et maakohtu otsuse põhiosast nähtub, et süüdistatava poolt toimepandu on kohtu poolt kvalifitseeritud KarS § 414 lg 3 p 2 järgi (otsuse lk 14). 5.2 Riigikohtu kriminaalkolleegiumi hinnangul nähtub maakohtu otsuse põhiosast, et kohus on kontrollinud A. Säraku vastutust KarS § 414 lg 3 p 2 järgi. Selleks on kohus analüüsinud otsuse leheküljel 93, kas A. Säraku tegu vastab KarS § 414 lg 3 p-s 2 sätestatud süüteo koosseisutunnustele. Ühtlasi on kohus samal leheküljel kontrollinud, kas A. Säraku tegu on karistatav ka kehtiva sätte (KarS § 414 lg 2 p 2) järgi. Kuigi otsuse resolutiivosas on läinud vahetusse KarS § 414 lõige ja punkt, ei ole Riigikohtu hinnangul tegemist sisulise vastuoluga. Seda seisukohta toetab seegi, et maakohus, analüüsides käesoleval ajal kehtivat redaktsiooni sama teo kohta, on otsuses läbivalt osutanud õigele kehtivale sättele (KarS § 414 lg 2 p 2). Riigikohus on varasemalt käsitlenud otsuse sisulist külge mittepuudutava eksimuse olemust seoses ringkonnakohtu volituste küsimusega kohtuotsust KrMS § 337 lg 1 p 2 alusel täpsustada. Seda volitust on Riigikohtu praktikas sisustatud selliselt, et olemuslikult tähendab see ringkonnakohtu võimalust parandada maakohtu otsuses esinevaid pisivigu (nt eksitus kuupäevas, nime vale kirjapilt, tehnilised vead vm) juhul, kui puudub sisuline õiguslik etteheide maakohtu otsuse sisule. Tuleb arvestada, et nn pisivigade parandamine ei tohi muuta otsuse sisulist õiguslikku tähendust ega tuua kaasa kohtumenetluse pooltele uusi/üllatuslikke õiguslikke tagajärgi (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 16. mai 2007. a kohtuotsus kriminaalasjas nr 3-1-1-14-07 - RT III 2007, 21, 171, p 9; 20. novembri 2007. a kohtuotsus kriminaalasjas nr 3-1-1-53-07 - RT III 2007, 42, 332, p 8.1; 1. aprilli 2009. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-25-09 - RT III 2009, 16, 119, p 13). 5.3 Riigikohtu praktika kohaselt peab kohtuotsus olema legitiimsuse tagamiseks üheselt mõistetav ega tohi sisaldada vastuolusid. Kriminaalmenetluse seadustiku § 339 lg 1 p 8 järgi on kriminaalmenetlusõiguse oluliseks rikkumiseks see, kui kohtuotsuse resolutiivosa järeldused ei vasta tõendamiseseme tuvastatud asjaoludele. Teisisõnu on tegemist olukorraga, kus kohtuotsuse põhiosa ja resolutiivosa on omavahel sisulises vastuolus (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 30. juuni 2006. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-55-06 - RT III 2006, 28, 257, p 20). Käsitletavas kriminaalasjas Riigikohtu hinnangul sellist vastuolu ei esine, kuna maakohtu otsuse pinnalt on arusaadav, et A. Säraku vastutuse alusena mõeldakse KarS § 414 lg 3 p 2 (alates 15.

§ 414lg 2 p 2).

Seetõttu ei jaga Riigikohus ka kaitsja seisukohta, et A. Särak on süüdi tunnistatud sätte alusel, mida karistusseadustikus ei ole.

1. Riigikohus nõustub määruskaebuste esitajate poolt rõhutatuga, et ringkonnakohus, tuvastades KrMS § 339 lg 1 p-s 8 sätestatud rikkumise, on põhjendamatult tühistanud maakohtu otsuse täies ulatuses ja saatnud kogu kriminaalasja uueks arutamiseks maakohtule. Nimelt sätestab KrMS § 337 lg 2 p 2, et ringkonnakohus võib määrusega tühistada kohtuotsuse täies ulatuses või osaliselt ja saata kriminaalasja uueks arutamiseks esimese astme kohtule. Sellest sättest tuleneb ringkonnakohtu pädevus tühistada vajadusel maakohtu otsus üksnes osaliselt ja saata kriminaalasi selles osas uueks arutamiseks esimese astme kohtule. Tuvastanud A. Säraku süüdimõistmisel KarS § 414 lg 3 p 2 järgi kriminaalmenetlusõiguse rikkumise KrMS § 339 lg 1 p 8 mõttes tulnuks ringkonnakohtul kaaluda, kas rikkumine mõjutab ka ülejäänud otsuse seaduslikkust. Kuna ringkonnakohus ei ole seda teinud ega esitanud omapoolseid põhjendusi selle kohta, miks ta tühistab maakohtu otsuse täies ulatuses, on ringkonnakohus oluliselt rikkunud kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 1 p 7 tähenduses. Selline rikkumine toob kaasa ringkonnakohtu otsuse tühistamise ja kriminaalasja tagasisaatmise ringkonnakohtule uueks arutamiseks.
2. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1, § 361 p-st 6 ja § 362 p-st 2 tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Tallinna Ringkonnakohtu
3. märtsi
4. a määruse ja saadab kriminaalasja uueks arutamiseks Tallinna Ringkonnakohtule uues kohtukoosseisus. Prokuröri ja kaitsja määruskaebused tuleb rahuldada. Lea Kivi, Jüri Ilvest, Eerik Kergandberg