Obsah (4)

§ 741§ 22§ 5§ 90

RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine RESOLUTSIOON KOHTUMÄÄRUS 3-3-1-47-09 19. juun

) § 22 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 356 lg 1 kohaselt peatab halduskohus menetluse, kui otsus sõltub täielikult või osaliselt sellise õigussuhte olemasolust või puudumisest, mis on teise käimasoleva kohtumenetluse ese või mille olemasolu peab tuvastama teises kohtumenetluses. Halduskohtu hinnangul on käesoleva vaidluse lahendamine võimatu enne lahendi jõustumist viidatud tsiviilasjas.

1. OÜ Castell esitas määruskaebuse, milles palus tühistada halduskohtu määruse, jätta uue määrusega J. Malsubi taotlus haldusasjas menetluse peatamiseks rahuldamata ja uuendada asja menetlus. Määruskaebuse kohaselt on kohus juba kahes varasemas tsiviilasjas leidnud, et kaebajal puudub omandiõigus Anepalu 9 maaüksusel asuvatele ehitistele (tsiviilasjad nr 2-07-52309 ja 2-051318), ning perspektiivitu on ka uus hagi. Lisaks ei sõltu käesoleva haldusasja lahendamine uue hagi esemeks oleva õigussuhte olemasolust või puudumisest.
2. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas
3. märtsi
4. a määrusega haldusasjas nr 3-07-2565 määruskaebuse ja tühistas Tallinna Halduskohtu
5. detsembri
6. a määruse. Kohus ei nõustunud halduskohtu seisukohaga, et käesoleva vaidluse lahendamine on võimatu enne lahendi jõustumist tsiviilasjas nr 2-08-
7. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ettekirjutuse tegemise taotluse lahendamiseks tuleb halduskohtul kontrollida, kas kaebaja esitas enda kandmiseks riiklikusse ehitisregistrisse ehitiste omanikuna kõik nõuetele vastavad dokumendid või mitte. Rae Vallavalitsusele ettekirjutuse tegemise taotluse lahendamiseks tuleb halduskohtul kontrollida, kas vallavalitsusel on olemasolevate dokumentide põhjal võimalik teha otsus kaebajale õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamise kohta või mitte. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
8. J. Malsub esitas ringkonnakohtu
9. märtsi
10. a määrusele määruskaebuse, milles taotleb ringkonnakohtu määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega menetlus käesolevas haldusasjas peatatakse kuni kohtulahendi jõustumiseni tsiviilasjas nr 2-08-
11. Määruskaebuse kohaselt ei ole ringkonnakohus vaidlustatavas määruses käsitlenud esialgse õiguskaitse kohaldamise vajadust. Nimelt on Rae vald seisukohal, et hetkel on võimalik alustada vaidlusaluste maade erastamist kolmandale isikule. Juhul kui ringkonnakohtu määrus jõustuks ja halduskohus täidaks ringkonnakohtu suuniseid, võidakse kaebus jätta rahuldamata ja kaebaja jääks ilma esialgsest õiguskaitsest. Ebaõiglane oleks aga olukord, kus esmalt erastatakse vaidlusalused maad kolmandale isikule ja seejärel selgub pooleliolevas tsiviilvaidluses, et hooned kuuluvad kaebajale (seega tulnuks need talle tagastada). Ka menetlusökonoomia seisukohalt oleks väär minna haldusasjaga lõpuni enne, kui tsiviilvaidluses ei ole vaidlusaluste hoonete omandiõigust veel tuvastatud.
12. OÜ Castell vaidleb määruskaebusele vastu. Kolmas isik leiab, et vaidlustatud määrusele ei saa esitada määruskaebust Riigikohtule. Halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 22 sätestab, et menetluse peatumine, peatamine ja uuendamine halduskohtus toimub tsiviilkohtumenetluse sätete kohaselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 360 lg 2 teise lause kohaselt ei saa menetluse peatamise asjas maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale Riigikohtule edasi kaevata.

§ 741

järgi võib ringkonnakohtu määruse peale esitada määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui määruskaebuse esitamine on seadusega lubatud või kui määrus takistab asja edasist menetlust. OÜ Castell hinnangul ei takista vaidlustatud määrus asja edasist menetlust. OÜ Castell vaidleb määruskaebusele vastu ka sisuliselt. Ta nõustub ringkonnakohtu põhjendustega.

1. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium nõustub määruskaebuses esitatud seisukohaga, et menetlusökonoomia seisukohast lähtudes ja kooskõlas TsMS § 356 lg-ga 1 on halduskohtumenetluse peatamine kuni kohtulahendi jõustumiseni tsiviilasjas nr 2-08-81319 põhjendatud. Juhul kui halduskohus jätab kaebuse rahuldamata, võib tekkida olukord, kus vallavalitsus asub tegema erastamistoiminguid ning J. Malsubi omandiõiguse hilisema võimaliku tuvastamisega kaasnevad tõenäoliselt uued kohtuvaidlused. Samas on Rae Vallavalitsus oma kirjas selgitanud, et enne tagastataval maal asuvate ehitiste omandiküsimuste lahendamist ei ole võimalik lahendada maa tagastamise avaldust. Vastustaja leiab, et ringkonnakohtul oli õigus väites, et põhimõtteliselt on halduskohtul võimalik käesolev vaidlus lahendada ka menetlust peatamata, kuid leiab, et õiguskindluse ja menetlusökonoomia põhimõtetest lähtuvalt on menetluse peatamine menetlusreeglitega kooskõlas. Rae Vallavalitsus toetab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi seisukohta. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
2. Kõigepealt peatub kolleegium OÜ Castell väitel, et Tallinna Ringkonnakohtu määruse peale ei saa esitada määruskaebust Riigikohtule (I). Seejärel lahendab kohus määruskaebuse (II). I 13.

§ 22sätestab, et menetluse peatumine, peatamine ja uuendamine toimub tsiviilkohtumenetluse sätete kohaselt. Ts

MS § 360 lg 2 2. lause kohaselt ei saa maakohtu menetluse peatamise määruse peale esitatud määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale Riigikohtule edasi kaevata.

§ 741

lg 1 alusel võib ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule esitada üksnes juhul, kui määruskaebuse esitamine on seaduse järgi lubatud või kui määrus takistab asja edasist menetlust. Käesoleva määruskaebuse menetlusse võtmisel tuli seega lahendada küsimused, kas tsiviilkohtumenetluses kehtiv määruskaebuse esitamise keeld laieneb ka halduskohtumenetlusele ja kas määruskaebuse esitamiseks annab aluse

§ 741lg 1.

14. Kohtuasjas nr 3-3-1-19-09 leidis kolleegium järgmist (p 12): "Kui halduskohus jätab kaebuse esitamise tähtaja ennistamata ja ringkonnakohus loeb kaebuse tähtaegselt esitatuks, siis on kohtumenetluses tekkinud eraldiseisev vaidlus kaebuse tähtaegsuse üle. Kui menetlusosalisel ei oleks võimalik vaidlustada ringkonnakohtu eelmainitud määrust, siis saaks ta sisuliselt alles kassatsioonkaebuses esitada vastuväiteid kaebuse tähtaegsuse osas. Ühtlasi peaks Riigikohus pöörduma tagasi tähtaja küsimuse juurde olukorras, kus juba on olemas haldus- ja ringkonnakohtu otsused kaebuse kohta. Kui kassatsioonimenetluses selgub, et halduskohtule esitatud kaebus ei olnud tähtaegne, siis peaks Riigikohus tühistama halduskohtu ja ringkonnakohtu otsused ning lõpetama asja menetluse. Selline olukord ei tagaks kohtuasja kiiret ja efektiivset lahendamist. Samuti koormataks asjatult õigusemõistmist ja menetlusosalisi. Eeltoodud põhjustest tingitult on kolleegiumi seisukohal, et

§ 741

lg-s 1 sätestatut "määrus takistab asja edasist menetlust" tuleb tõlgendada laiendavalt. See säte hõlmab nii juhtumeid, kus tegemist on kohtuasja menetluse edasise takistamisega, kui ka juhtumeid, kus takistatud on kohtuasja menetluse mõistliku aja jooksul lõpetamine."

1. Tsiteeritud lahendis esitatud järeldust võib kolleegiumi hinnangul kohaldada ka menetluse peatamise osas. Vastasel korral võib juhtuda, et kohtud lahendavad ilma menetlust peatamata asja, kus tegelikult tulnuks ära oodata lahend teises kohtuasjas. Sellisel juhul oleks alles kassatsioonkaebuses võimalik esitada Riigikohtule väide, et vajalik olnuks menetluse peatamine. Riigikohus peaks siis tühistama halduskohtu ja ringkonnakohtu otsused ja saatma asja halduskohtule uueks arutamiseks, et hinnataks ka täiendavat tõendit - teise kohtuasja lahendit. Selline olukord oleks vastuolus menetlusökonoomia põhimõttega, kuivõrd lisaks menetluse võimalikule pikenemisele koormataks asjatult õigusemõistmist ja menetlusosalisi ning suureneksid menetluskulud.
2. Seetõttu on kolleegium seisukohal, et

§ 741

lg-s 1 sätestatu hõlmab ka juhtumeid, kus määrus takistab kohtuasja ökonoomset ning efektiivset menetlemist.

§ 5

lg 1 sätestab, et halduskohus juhindub käesoleva seadustikuga reguleerimata küsimustes tsiviilasjade hagimenetlusele kohaldatavatest sätetest. Kuna kirjeldatud olukorda reguleerib

§ 741lg 1, ei kuulu kohaldamisele Ts

MS § 360 lg 2

1. lause. Järelikult on Tallinna Ringkonnakohtu
2. märtsi
3. a määruse peale haldusasjas nr 3-07-2565 määruskaebuse esitamine lubatud. II
4. J. Malsub palub halduskohtumenetluse peatada seoses tsiviilasjaga nr 2-08-81319 (J. Malsubi hagi OÜ Castell vastu vallasasjade omandiõiguse üleandmiseks). Ta viitab, et tugines hagi esitamisel Harju Maakohtu
5. oktoobri
6. a otsuses tsiviilasjas nr 2-07-52309 esitatud seisukohale, et ostueesõiguslasel, kes on saanud endale ostja õigused, on õigus nõuda müügilepingust tulenevalt asja omandi üleandmist. Kolleegium ei pea asjakohaseks kolmanda isiku väiteid, et hagi on alusetu ja põhjendamatu ning et sisuliselt on esitatud samad nõuded veidi teises sõnastuses kui varasemates hagides. Halduskohus ei saa sellises menetlussituatsioonis asuda hindama tsiviilasja perspektiivikust. Harju Maakohus on J. Malsubi hagi menetlusse võtnud ja pole seega leidnud, et tegemist on samasisulise vaidlusega nagu varasemalt poolte vahel juba lahendatud ega ilmselgelt alusetu hagiga (TsMS § 371 lg 1 p 4, lg 2).
7. J. Malsub viitas määruskaebuses asjaolule, et menetluse peatamine käesolevas asjas on vajalik, et esialgse õiguskaitse abil tagada, et hoonete alust maad ei erastataks OÜ-le Castell enne, kui selgub, kas ta on hoonete õiguspärane omanik või peab nende omandi üle andma kaebajale, nagu viimane oma hagiavalduses nõuab. Vastustajad nõustusid ringkonnakohtu seisukohaga, et põhimõtteliselt on halduskohtul võimalik käesolev vaidlus lahendada ka menetlust peatamata, kuid õiguskindluse ja menetlusökonoomia põhimõtetest lähtuvalt on menetluse peatamine nende hinnangul kooskõlas

§-ga 22 ja TsMS § 356 lg-ga

2. TsMS § 356 lg 1 sätestab, et kui otsus sõltub täielikult või osaliselt sellise õigussuhte olemasolust või puudumisest, mis on teise käimasoleva kohtumenetluse ese või mille olemasolu peab tuvastama haldusmenetluses või muus kohtumenetluses, võib kohus peatada menetluse kuni teise menetluse lõppemiseni. Nii maa tagastamise otsustamiseks kui ka ehitisregistri kande tegemiseks on vajalik välja selgitada ehitiste omanik. J. Malsub taotleb esitatud hagis, et OÜ Castell annaks talle üle Anepalu farmi ehitiste omandiõiguse. Seega võib tsiviilasja lahendamise tulemusena, juhul kui hagi rahuldatakse, muutuda vaidlusaluste ehitiste omanik. Järelikult sõltub käesolevas kohtuasjas tehtav otsus sellise õigussuhte olemasolust või puudumisest, mis on vaidluse esemeks tsiviilasjas nr 2-08-
4. Lähtudes eeltoodust leiab kolleegium, et menetluse peatamine käesolevas haldusasjas kuni tsiviilasjas nr 2-08-81319 kohtulahendi jõustumiseni on vajalik. Riigikohus rahuldab J. Malsubi määruskaebuse, tühistab Tallinna Ringkonnakohtu
5. märtsi
6. a määruse haldusasjas nr 3-072565 ja jätab jõusse Tallinna Halduskohtu
7. detsembri
8. a määruse.
9. Määruskaebuse esitamisel tasutud kautsjon tuleb

§ 90lg 2 alusel tagastada.

Tõnu Anton, Jüri Põld, Harri Salmann