RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine Kohtuistungil osalenud isikud Eesti

) regulatsiooniga.

§ 3

p 2 kohaselt tuleb juhul, kui kavandatakse tegevust, mis võib üksi või koostoimes teiste tegevustega mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala, hinnata tegevuse keskkonnamõju. Tegevusloa võib anda, kui otsustaja on veendunud, et kavandatav tegevus ei mõju kahjulikult ala terviklikkusele ega mõjuta negatiivselt selle kaitse-eesmärki (

§ 29lg 2).

Kui Natura 2000 võrgustiku alale olulist negatiivset mõju avaldav tegevus on alternatiivsete lahenduste puudumisel vajalik avalikkuse jaoks esmatähtsatel põhjustel, võib tegevusloa anda Vabariigi Valitsuse nõusolekul ja hüvitusmeetmete rakendamise korral (

§ 29lg 3).

Kui koostatakse strateegilist planeerimisdokumenti, mis on aluseks tegevusele, mis eeldatavalt avaldab olulist mõju Natura 2000 võrgustiku alale, tuleb läbi viia keskkonnamõju strateegiline hindamine (

§ 33lg 1 p 4).

Seega kehtivad kaebaja kinnistutel olulised looduskaitselised piirangud tulenevalt nende kuulumisest Natura 2000 võrgustikku. OÜ-l Suviste Põllumajandussaadused ei ole enam võimalik vaidlustada asjaolu, et tema kinnistutel on nende Natura 2000 võrgustikku kuulumisest tulenevalt vajalik looduskaitseliste piirangute rakendamine.

1. Vaidlustatud aktiga võeti kaebaja kinnistud osaliselt kaitse alla hoiualana. Hoiuala kaitserežiim rakendati alale, mille osas kehtivad ülalkirjeldatud Natura 2000 võrgustiku piirangud. Hoiuala kaitserežiimi põhialused on sätestatud LKS §-s
2. LKS § 32 lg 2 kohaselt on hoiualal keelatud nende elupaikade ja kasvukohtade hävitamine ja kahjustamine, mille kaitseks hoiuala moodustati, ning kaitstavate liikide oluline häirimine, samuti tegevus, mis seab ohtu elupaikade, kasvukohtade ja kaitstavate liikide soodsa seisundi. Hoiualal kavandatava tegevuse mõju elupaikade ja liikide seisundile hinnatakse keskkonnamõju hindamise käigus või hoiuala valitseja poolt hoiuala teatise menetlemisel (LKS § 32 lg 5).
3. Halduskohtule esitatud kaebusest nähtuvalt soovib kaebaja, et ta saaks kasutada oma kinnistuid ilma looduskaitseliste piiranguteta, et oleks võimalik takistusteta ellu viia tema soovil algatatud detailplaneering, millega kavandatakse kinnistute osaline kruntimine ja hoonestamine ning ülejäänud osale puhkekeskuse rajamine. Selle eesmärgi saavutamine ei ole hoiuala kaitserežiimi tühistamisega võimalik, kuna kinnistutel jääks endiselt kehtima Natura 2000 võrgustiku kaitserežiim, mille kehtestamine sai alguse Vabariigi Valitsuse
4. augusti
5. a korraldusest. Seejuures ei välista hoiuala kaitserežiim ehitamist ja muud majandustegevust, kuid tegevuse käigus ei tohi ohtu seada alal kaitstavate liikide ja elupaikade soodsa seisundi säilimist. Sama tingimus tuleneb Natura 2000 võrgustiku kaitserežiimist. Kolleegium leiab, et kaebaja ei ole osundanud asjaoludele, mille kohaselt hoiuala kaitserežiimi määramine tema kinnistutele kitsendab täiendavalt tema õigusi võrreldes kinnistutel kehtiva Natura 2000 võrgustiku kaitserežiimiga. Kuna kaebaja ei ole oma õiguste rikkumist põhjendanud, ei analüüsi kolleegium vaidlustatud akti sisulist ja formaalset õiguspärasust.
6. Eeltoodud põhjendustest lähtuvalt jätab kolleegium OÜ Suviste Põllumajandussaadused kassatsioonkaebuse rahuldamata. Kassatsioonkaebuse esitamisel tasutud kautsjon tuleb HKMS § 90 lg 2 teise lause alusel arvata riigituludesse. Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Harri Salmann