Obsah (4)

§ 5§ 4§ 263§ 26

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-1-54-09 Otsuse kuupäev 26. juuni 2009 Kohtukoosseis Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Lea Kivi ja Priit Pikamäe Kohtu

§ 5

lg-ga 2 ja § 6 lg-ga 3 peab ametiisik, kellel on korruptsiooniohtlikke suhteid, informeerima sellest asutuse juhti. M. N. ei teavitanud tekkinud huvide konfliktist soodushinnaga ostu sooritamisel Maksu- ja Tolliameti Ida MTK juhatajat L. P.-d. Eeltoodust tulenevalt heideti M. N.-le ette seda, et olles ametiisikuks

§ 4

lg 1 mõistes viibis ta tööülesandeid täites OÜ-s S ja sooritas seal soodushinnaga rõivaesemete ostu. Tegu kvalifitseeriti

§ 263järgi seaduses sätestatud toimingupiirangu rikkumisena.

1. Kaitsepolitseiameti
2. juuni
3. a otsusega karistati M. N.-i

§ 26³ alusel rahatrahviga 100 trahviühikut, s.o 6000 krooni.

Kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt rikkus M. N.

§ 26

lg-s 2 sisalduvat toimingupiirangut, mille kohaselt ametiisik ei või vastu võtta kingitusi ega nõustuda soodustustega, mis on määratud temale endale või tema lähisugulastele või hõimlastele ning mille vastuvõtmine võib otse või kaudselt mõjutada tema töö- või teenistuskohustuste erapooletut täitmist. Otsuse kohaselt sooritas M. N. ostu ajal, mil M. Martin viis ettevõtte suhtes läbi revisjoni ja E. O. tutvustas OÜ-le S infosüsteemide võimalusi. Samuti oli E. O. ülesandeks tegeleda OÜ S välistöötlemisloa taotlustega. Väärteo toimepanemise ajal oli M. N. Ida MTK tolliosakonna juhataja, kes pidi juhendama ja kontrollima oma alluvate tööd.

1. Kohtuvälise menetleja otsuse peale esitas kaebuse menetlusaluse isiku kaitsja Marko Tiirik, kes taotles otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist teos väärteotunnuste puudumise tõttu.
2. Viru Maakohtu
3. jaanuari
4. a otsusega jäeti kohtuvälise menetleja otsus muutmata ja kaebus rahuldamata. Kohtu põhjendused olid kokkuvõtvalt järgmised. 4.1 M. N. töötas
5. veebruaril 2007 Maksu- ja Tolliameti tolliosakonna juhataja kohusetäitja ametikohal. Tema ametijuhendi kohaselt allusid M. N.-le osakonna teenistujad. Tema teenistusülesandeks oli osakonna töö korraldamine ja tulemuslik juhtimine, temale alluvatele ametnikele suuliste ja kirjalike korralduste andmine osakonna ülesannete täitmiseks ja nende täitmise kontrollimine ning osakonna ametnike juhendamine osakonna tegevusvaldkonda kuuluvates küsimustes. Tunnistaja E. O. töötas Maksu- ja Tolliameti tolliosakonna tollitehnoloogia talituse juhtivspetsialistina. M. N. ametijuhendist ja sisekorraeeskirjast tuleneb, et E. O. oli kohustatud täitma M. N. teenistusalaseid korraldusi ning M. N. sai mõjutada E. O. teenistusülesannete täitmist. 4.2 Vaidlust ei ole selles, et M. N. oli kõrgem riigiametnik ja ta ostis OÜ-st S neli riideeset, seejuures oli iga eseme maksumus 75 krooni. Need riideesemed ei olnud avalikult müügis - firmal ei olnud oma müügipunkti, kõigil esemetel ei olnud hinnasedeleid küljes, hinnad ütles juhataja H. A. ja arveldati sularahas ilma kviitungiteta. Vastavalt

§ 26

lg-le 2 ei või ametiisik vastu võtta kingitusi ega nõustuda soodustustega, mis on määratud temale endale või tema lähisugulastele või - hõimlastele ning mille vastuvõtmine võib otse või kaudselt mõjutada tema töö- või teenistuskohustuste erapooletut täitmist. Nimetatud riideesemed ei olnud mõeldud jaemüügiks, kuna neid said osta vaid OÜ S töötajad, nende tuttavad ja sugulased. Samuti oli M. N.-l võimalik osta riideesemeid tunduvalt alla turuhinna. Seega oli talle nende esemete müümise puhul tegemist soodustusega, mis võis otse või kaudselt mõjutada tema töö- või teenistuskohustuse erapooletut täitmist. Kohus juhtis tähelepanu tunnistaja H. A. ütlustele, mille kohaselt puutus ta ka pärast 22. veebruari 2007 M. N.-ga tööalaselt kokku välisloa pikendamise küsimuses. Soodushinnaga esemete ostmine kontrollialustest ettevõtetest mõjutab kindlasti kaudselt edaspidist suhtlemist ning ei võimalda erapooletult täita oma teenistusülesandeid ja on vaadeldav M. N. poolt

§ 26lg 2 nõude rikkumisena. 4.3 Väärteona on karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Kar

S § 18 lg 3 kohaselt isik paneb teo toime hooletusest, kui ta ei tea süütekoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. Teo toimepanemise asjaoludest ja menetlusaluse isiku ütlustest lähtuvalt on kohus seisukohal, et M. N. pani teo toime ettevaatamatusest. KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD 5. Viru Maakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni M. N. kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Hillar Villers, kes taotleb otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist väärteomenetlusõiguse olulise rikkumise ja materiaalõiguse ebaõige kohaldamise tõttu. 5.1 Väärteomenetluse oluliseks rikkumiseks peab kaitsja väärteoprotokolli piiridest väljumist. Väärteoprotokoll ei sisalda viidet

§ 26

lg-le 2 ega nimeta rikkumisena soodustustega nõustumist, samuti puudub selgitus selle kohta, millist toimingupiirangut rikuti. Maakohus väljus väärteoprotokolli piiridest ka sellega, et viitas menetlusaluse isiku tööalastele suhetele E. O.-ga, kuna viimase tööülesandeid ei ole väärteoprotokollis kirjeldatud. Samuti on kohus käsitlenud ka sündmusi pärast 22. veebruari 2007, s.o OÜ S tolliloa pikendamisega seonduvat. 5.2 Teiseks leiab kaitsja, et kohus on ebaõigesti kohaldanud

§ 26lg-s 2 sisalduvat normi, kuna M.

N. ei ole vastu võtnud kingitusi ega soodustusi, mis võiksid mõjutada tema tööülesannete täitmist. Kassaator ei nõustu seisukohaga, et tegemist oli ostuga alla turuhinna, kuna maakohtu otsusest ei selgu, mis oli esemete turuhind. Laojäägi hind ei ole iseenesest samuti soodushinnaga ost. Väärteoasja materjalidest ei nähtu, milliste teenistuskohustuste erapooletut täitmist võis ost mõjutada. Samuti ei ole tuvastatud, et M. N. oli teadlik sellest, et tegemist oli soodushinnaga, kuna hinna sai ta teada suuliselt OÜ S juhataja käest. Lisaks selgitab kaitsja, et käesolevas väärteoasjas ei ole asjakohased ka muud korruptsioonivastases seaduses sätestatud toimingupiirangud. 6. Kohtuvälise menetleja esitas kassatsioonivastuse, milles leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud. 6.1 Kohtuväline menetleja leiab, et maakohus ei ole rikkunud väärteomenetlusõigust. Väärteoprotokollis on üheselt kajastatud kõik faktilised asjaolud, millest tulenevalt on tuvastatud, et M. N. on rikkunud

§ 26lg-s 2 sätestatud toimingupiirangut.

Samuti oli maakohus õigustatud analüüsima M. N. ja E. O. tööalaseid suhteid, kuna need seonduvad M. N. tööülesannetega ja nende erapooletu täitmisega

§ 26lg 2 tähenduses.

6.2 Samuti leiab kohtuväline menetleja, et maakohus kohaldas õigesti materiaalõigust. Väärteoasjas kogutud materjalide pinnalt on leidnud tuvastamist, et M. N. tegu vastab

§ 26lg 2 tunnustele.

Kassaatori analüüs, mis puudutab muid korruptsioonivastases seaduses sisalduvaid toimingupiiranguid, on asjassepuutumatu. Piiratud isikute ringile, s.o OÜ S töötajatele mõeldud riideesemete ost kui nõustumine soodustusega võis vähemalt kaudselt mõjutada M. N. tööülesannete erapooletut täitmist, sest samal ajal teostas ettevõtte suhtes revisjoni tema juhitav osakond. M. N. oli teadlik sellest, et riideid müüdi piiratud isikute ringile, mistõttu oli ta teadlik ka sellest, et talle tehakse soodustus, mis võib otseselt või kaudselt mõjutada tema tööülesannete täitmist. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et M. N. pani teo toime vähemalt hooletusest.

1. Riigikohtu istungil jäid menetlusosalised kassatsioonis ja kassatsioonivastuses esitatud seisukohtade juurde. Kaitsja esitas taotluse hüvitada menetlusalusele isikule kaitsjale makstud tasu. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
2. Käesolevas väärteoasjas leiab kassaator, et kohus on rikkunud oluliselt väärteomenetlusõigust, väljudes väärteoprotokolli piiridest. Kaitsja viitab sellele, et väärteoprotokollist ei selgu, millist toimingupiirangut menetlusalune isik rikkus, kuna väärteoprotokoll ei sisalda osundust

§ 26lg-le 2 ega nimeta rikkumisena soodustustega nõustumist.

8.1 Kolleegium märgib, et tulenevalt VTMS §-st 87 on kohus väärteoasja arutamisel seotud väärteoprotokolli piiridega, mis tähendab eelkõige kohtu seotust protokollis toodud teokirjeldusega. Seega peavad väärteoprotokollis olema kajastatud andmed, mille alusel on võimalik hinnata, kas süüteokoosseis on täidetud. Kohus ei tohi karistada menetlusalust isikut teo eest, mida ei ole väärteoprotokollis kirjeldatud, samuti ei ole kohtul võimalik tuvastada väärteoprotokollis kajastamata koosseisulisi asjaolusid (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 12. novembri 2007. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-71-07 - RT III 2007 40, 316, p 7). Kolleegium on seisukohal, et käesolevas asjas ei ole seda nõuet rikutud, kuna nii kohtuvälise menetleja otsus kui ka kohtuotsus lähtuvad väärteoprotokollis sisalduvast teokirjeldusest, mille kohaselt olles ametiisikuks

§ 4lg 1 mõistes ja viibides tööülesandeid täites OÜ-s S, ostis M.

N. sealt soodushinnaga jaemüügiks mitteettenähtud rõivaid. 8.2 Kohtupraktika kohaselt võib maakohus muuta väärteo kvalifikatsiooni, s.t anda teole kohtuvälisest menetlejast erineva õigusliku hinnangu, raskendamata seejuures menetlusaluse isiku olukorda (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. mai
2. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-75-03 - RT III 2003, 21, 200, p 7). Blanketse süüteokoosseisu puhul ei ole väärteomenetlusõiguse rikkumiseks loetud viitamist väärteoprotokollis nimetamata blankettnormi sisustavatele sätetele (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus väärteoasjas nr 3-1-1-80-05 - RT III 2005, 27, 284, p 8), kui seejuures ei muudeta etteheidetava teo sisu. Sarnaselt kriminaalmenetlusega peab menetlusalusel isikul olema võimalik esitada kohtu õiguslikule hinnangule vastuväiteid, et oleks tagatud isiku kaitseõigus kooskõlas VTMS § 19 lg 1 p-ga 1 (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
3. detsembri
4. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-46-08 - RT III 2008, 52, 361, p-d 34-35). 8.3 Kolleegium märgib, et

§ 263

, mis näeb ette vastutuse toimingupiirangu rikkumise eest, on blanketne norm, mida tuleb sisustada

4. peatükis sisalduvate toimingupiirangute kaudu. Üheks selliseks toimingupiiranguks on ka kingituste või soodustuste vastuvõtmise keeld (

§ 26

lg 2).

§ 26

lg-s 2 sisalduv toimingupiirang vastab käesolevas asjas väärteoprotokollis esitatud teokirjeldusele, milles M. N.-le heideti ette seda, et olles ametiisikuks

§ 4

lg 1 mõistes viibis ta tööülesandeid täites OÜ-s S ja ostis sealt soodushinnaga jaemüügiks mitteettenähtud rõivaesemeid. Seega ei ole maakohus muutnud teo kvalifikatsiooni (

§ 263) ega rikkumise sisu, kuna M.

N.-le heideti juba väärteoprotokolli kohaselt ette ostu sooritamist soodsatel tingimustel ettevõttest, millega seondus tema tööülesannete täitmine. Maakohus oli pädev täpsustama teole antavat õiguslikku hinnangut, viidates

§ 26lg-le 2, ja analüüsima M.

N. teenistuskohustusi, kuna väärteoprotokollis oli märgitud tema ametikoht. Kolleegium märgib, et väärteoprotokollis sisalduvad viited huvide konfliktist mitteteatamisele ei ole küll

§ 26

lg-s 2 sisalduva toimingupiirangu puhul asjakohased, kuid need ei muuda etteheidetava teo olemust. Samuti oli käesolevas asjas tagatud menetlusaluse isiku kaitseõigus, sest viide

§ 26

lg-le 2 sisaldus juba kohtuvälise menetleja otsuses ja kaitsja kirjalikest teesidest nähtuvalt esitas kaitsja sellele kohtumenetluses ka vastuväiteid.

1. Kaitsja leiab, et maakohus on kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust, kuna väärteoasjast ei nähtu, milles seisnes M. N.-le tehtud soodustus või milliste teenistuskohustuste erapooletut täitmist võis ost mõjutada. Kolleegium leiab, et kuigi väärteoasjas ei ole üheselt tuvastatud soetatud esemete turuväärtus, võib soodustuseks pidada ka piiratud isikute ringile suunatud (s.o jaemüügiks mitteettenähtud) kauba ostmise võimalust. Samuti on maakohus põhjendanud seda, kuidas võis ostu sooritamine mõjutada M. N. poolt tema tööülesannete täitmist.
2. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes VTMS § 174 p-st 1 jätab Riigikohtu kriminaalkolleegium maakohtu otsuse muutmata ja kassatsiooni rahuldamata. Hannes Kiris, Lea Kivi, Priit Pikamäe