Obsah (5)

§ 57§ 13§ 36§ 38§ 71

RIIGIKOHUS PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Asja läbivaatamine RESOLUTSIOON Eesti Vabariigi nimel 3-4-1-15-09 26. juuni 2009 E

) § 57 lõike 8 punkti 1 alusel kehtetuks. Valga Maakonna Valimiskomisjon leidis

1. juuni
2. aasta koosolekul protokollilise otsusega, et jaoskonnakomisjoni selgitustest nähtus, et tegemist oli komisjoni eksitusega ning ühelegi jaoskonnakomisjoni väljastatud hääletamissedelile ei olnud pandud pitsati jäljendit. Valga Maakonna Valimiskomisjon otsustas

§ 57

lõike 9 ja 59 lõike 2 alusel lugeda Palupera valla valimisjaoskonna nr 2 kehtetud 137 sedelit kehtivateks ning muuta vastavalt jaoskonna hääletamistulemust.

1. Eesti Keskerakond esitas
2. juunil 2009 kaebuse Vabariigi Valimiskomisjonile ja palus, et Vabariigi Valimiskomisjon vaataks läbi ja tühistaks Valga Maakonna Valimiskomisjoni
3. juuni
4. aasta otsuse.
5. Vabariigi Valimiskomisjon tegi
6. juunil 2009 otsuse nr 14, milles ta rahuldas osaliselt Eesti Keskerakonna kaebuse Valga Maakonna Valimiskomisjoni
7. juuni
8. aasta otsuse peale. Vabariigi Valimiskomisjon tuvastas hääletamissedelite ja häälte arvestusele tuginedes ning jaoskonnakomisjoni selgitustega tutvudes, et sedelite väljastamine ning hääletamine viidi läbi muus osas õiguspäraselt. Kahtlust, et tegemist on ebaseaduslikult saadud või täidetud sedelitega, ei ole. Seega on jaoskonnakomisjoni õigusrikkumine formaalset laadi. Kirjeldatud seaduserikkumine rikub sedeli kehtetuks tunnistamise korral sedeli korrektselt täitnud valija aktiivset valimisõigust, samuti võib see seaduserikkumine mõjutada valimistulemust. Vabariigi Valimiskomisjonil on vastavalt

§ 13

lõike 2 punktile 5 võimalik kaaluda hääletamistulemuse kehtetuks tunnistamist kõnealuses jaoskonnas ja kordushääletamise korraldamist. Vabariigi Valimiskomisjon ei pidanud seda põhjendatuks, sest sellisel juhul oleks tulnud uuesti hääletama kutsuda kõik Palupera valla valimisjaoskonna nr 2 nimekirjas olevad valijad pelgalt selle tõttu, et jaoskonnakomisjon on rikkunud seadust formaalselt ja viisil, mis sisuliselt hääletamistulemuse õigsust kahtluse alla ei sea. Arvestades seda, et tegemist on jaoskonnakomisjoni poolse tuvastatud valimiskorraldusliku veaga, oleks ka valijate häälte mittearvestamine ilmselgelt ebaproportsionaalne tagajärg. Kuna ülaltoodust tulenevalt ei nähtu, et Palupera valla valimisjaoskonnas nr 2 korraldatud hääletamine oleks toimunud seadusega vastuolus olevalt muus osas kui

§ 36

lõike 3 nõuete rikkumine jaoskonnakomisjonis, oli põhjendatud maakonna valimiskomisjoni otsus panna hääletamissedelitele pitsati teine jäljend ning lugeda sedelid kehtivaks. Lähtudes

§ 36

lõike 3 eesmärgist tuleb asuda seisukohale, et sedelid on võimalik lugeda kehtivaks. Jaoskonnakomisjoni seadusevastane, ent antud puhul tõendatult formaalse iseloomuga rikkumine ei saa põhiseaduse mõttest lähtudes tingida hääleõiguse kasutamata jäämist. Vastasel korral oleks jaoskonnakomisjoni ühe tegemata jäetud toimingu pärast loetud kehtetuks seaduse nõuetele vastavalt hääletanud valijate hääletamissedelid ning nende hääleõigus jäänuks jaoskonnakomisjoni süül realiseerimata. Demokraatlikus õigusriigis tuleb kinni pidada hea halduse põhimõttest ja juhul, kui ametnik on teinud isiku õigusi rikkuva vea, mida on võimalik parandada, tuleb seda ka teha. Vabariigi Valimiskomisjon tühistas Valga Maakonna Valimiskomisjoni 8. juuni 2009. aasta otsuse põhjenduste osas, mis viitavad

§ 57lõikele 9 ning asendas need oma otsuse põhjendustega.

1. Tallinna Linna Valimiskomisjon luges Eesti Keskerakonna taotlusel
2. juunil 2009 üle Euroopa Parlamendi valimistel kolmes Tallinna linnaosas, s.h Mustamäel, kandidaatidele nr 109 ja 114 antud hääled, samuti kehtetuks tunnistatud hääled. Tallinna Linna Valimiskomisjoni
3. juuni
4. aasta koosoleku protokolli nr 12 kohaselt toimus arutelu Tallinna linna valimisjaoskonna nr 79 kehtivaks loetud hääletamissedelite üle, mida kokku oli
5. Neil sedelitel puudus välimine jaoskonnakomisjoni pitsati jäljend. Hääletamissedelitel olevad sisemised pitsatijäljendid oli 45 juhul teiste jaoskondade pitsati jäljendite numbritega, kolm aga sama jaoskonna jäljendi numbriga. Valimisjaoskonnas nr 79 oli väljaspool elukohta hääletamisel saadud sedeleid 45 ning kodus hääletas kolm valijat - kokku seega 48 sedelit, mida valijad ei täitnud jaoskonna ruumis. Sedelite arv, millel puudus välimine pitsatijäljend ühtis sedelite arvuga, mis saadi väljaspool elukohta ning kodus läbiviidud hääletamisel. Tallinna Linna Valimiskomisjon kaalus jaoskonnakomisjoni eksimust sedelitele pitsati jäljendite panemisel ja isiku õigust valimisele ning asus seisukohale, et isiku põhiõigus kaalub üle komisjoniliikmete eksimuse. Eeltoodud põhjendusel otsustas Tallinna Linna Valimiskomisjon lugeda 48 sedelit, millel puudus välimine pitsati jäljend, kehtivateks häälteks.
6. Eesti Keskerakond esitas
7. juunil 2009 kaebuse Vabariigi Valimiskomisjonile ja palus, et Vabariigi Valimiskomisjon vaataks läbi ja tühistaks Tallinna Linna Valimiskomisjoni
8. juuni
9. aasta otsuse.
10. Vabariigi Valimiskomisjon tegi
11. juunil 2009 otsuse nr 15, milles ta jättis Eesti Keskerakonna kaebuse Tallinna Linna Valimiskomisjoni
12. juuni
13. aasta otsuse peale rahuldamata. Vabariigi Valimiskomisjoni põhjendused otsuses nr 14, mis on esitatud käesoleva kohtuotsuse punktis 3, on mutatis mutandis kohaldatavad ka otsusele nr
15. Urvaste valla valimisjaoskonnas nr 1 leiti hääletamistulemuste kindlakstegemisel 16 hääletamissedelit, millel sedeli välisküljel puudus jaoskonnakomisjoni pitsati jäljend. Jaoskonnakomisjon luges sedelid kehtivaks.
16. juunil 2009 otsustas Võru Maakonna Valimiskomisjon protokollilise otsusega tunnistada Urvaste valla valimisjaoskonna nr 1 hääletamistulemused kehtivaks, kuna valija tahe on üheselt arusaadav ja pitsati jäljendi puudumine on tingitud jaoskonnakomisjoni vähesest kogemusest ja tähelepanematusest.
17. juunil
18. aastal muutis Võru Maakonna Valimiskomisjon oma
19. juuni
20. aasta otsust ning tunnistas Urvaste valla valimisjaoskonnas nr 1 hääletamiskastis olnud 16 ühe jaoskonnakomisjoni pitsati jäljendiga hääletamissedelit kehtetuks

§ 57lõike 8 punkti 1 alusel.

1. Vabariigi Valimiskomisjon otsustas
2. juuni
3. aasta koosolekul algatada järelevalve Võru Maakonna Valimiskomisjoni
4. juuni
5. aasta otsuse üle, millega tunnistati kehtetuks 16 Urvaste valla valimisjaoskonna nr 1 hääletamissedelit. Vabariigi Valimiskomisjon tühistas Võru Maakonna Valimiskomisjoni otsuse ja tegi Võru Maakonna Valimiskomisjonile ettekirjutuse muuta vastavalt Urvaste valla valimisjaoskonna nr 1 ning Võru Maakonna Valimiskomisjoni hääletamistulemuste protokolle. Valimiskomisjoni põhjendused otsuses nr 14, mis on esitatud käesoleva kohtuotsuse punktis 3, on mutatis mutandis kohaldatavad ka otsusele nr
7. Eesti Keskerakond esitas
8. juunil 2009 Vabariigi Valimiskomisjoni
9. juuni
10. aasta otsuste nr 14, 15 ja 18 peale kaebuse Riigikohtule, milles ta palus need otsused tühistada ja kohustada Vabariigi Valimiskomisjoni tegema uued otsused. Kaebus saabus Riigikohtusse Vabariigi Valimiskomisjoni kaudu
11. juunil
13. Kuna kaebus ei vastanud põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seadustiku (RT I 2002, 29, 174) § 39 lõike 1 punktis 5 sätestatud nõudele, andis Riigikohus kaebuse esitajale PSJKS § 39 lõike 3 alusel kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks tähtaja
14. juunini 2009 (kaasa arvatud). Kaebuse täiendus saabusid Riigikohtusse
15. juunil 2009 ja Vabariigi Valimiskomisjoni vastus sellele
16. juunil
17. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
18. Eesti Keskerakond leiab, et kuna vaidlustatud otsused mõjutavad valimistulemusi, siis rikuvad need tema kui erakonna subjektiivset õigust teada endale ja teistele valimistel osalenutele antud täpset häälte arvu. Lisaks rikuvad vaidlustatud otsused tema subjektiivset õigust saada mandaate vastavalt õiguspärastele valimistulemustele. Vabariigi Valimiskomisjoni
19. juuni
20. aasta otsus nr 14 rikub kaebuse esitaja õigusi ka seetõttu, et selle tühistamise korral tuleks korraldada kordushääletamine, mille tulemusena võivad valimistulemused oluliselt muutuda.
21. Kaebaja märgib, et Vabariigi Valimiskomisjon leidis vaidlustatud otsustes, et Euroopa Parlamendi valimistel tuleb lugeda kehtivateks ka sellised hääletamissedelid, millel ei ole jaoskonnakomisjoni pitsati jäljendit.

§ 57

lõike 8 punkt 1 sätestab aga imperatiivselt, et hääletamissedel, millel ei ole jaoskonnakomisjoni pitsati kaht jäljendit, tuleb tunnistada kehtetuks. Euroopa Parlamendi valimise seadus ei võimalda valimiskomisjonidel hinnata hääletamissedelitel esinevate vormistusvigade tekkepõhjusi ega teha asjaolusid hinnates seaduses sätestatud normiga otseses vastuolus olevaid otsuseid. Valimiskomisjonid nagu ka muud haldusorganid peavad oma tegevuses lähtuma seadusest. Vabariigi Valimiskomisjoni tegevus ei tugine kehtivatel õigusaktidel, mistõttu tuleb vaidlustatud otsused tühistada.

1. Vabariigi Valimiskomisjon märgib oma selgitustes, et kahe pitsati jäljendi eesmärk on kindlustada, et hääletamistulemuse kindlakstegemisel ei võeta arvesse teadmata päritoluga sedeleid. Jaoskonnakomisjonide seadusrikkumine on praeguses asjas tõendatud ja on välja selgitatud, et tegu on seaduslikult välja antud sedelitega, mille valija on seadusekohaselt täitnud. Selleks, et välja selgitada, kas tegemist võib olla teadmata päritolu sedelitega, mis tuleb kehtetuks tunnistada, kontrollis Vabariigi Valimiskomisjon hääletamistulemuste protokolle, asjaomaste ametnike selgitusi ja kuulas koosolekul Valga Maakonna Valimiskomisjoni ja Tallinna Linna Valimiskomisjoni esindajaid. Kirjalikest ja suulistest selgitustest nähtub, et igasuguse kahtluseta on tegemist seaduslike sedelitega ning vea on teinud jaoskonnakomisjon, kes on seaduserikkumise ka omaks võtnud. Hääletamistulemuste kehtetuks tunnistamine ja kordushääletamise korraldamine, kui ametnike seadusrikkumise asjaolud on selged ja rikkumise saab valija õigusi rikkumata heastada, oleks ilmselgelt ebaproportsionaalne. Lisaks ei mõjuta vaidlusaluste hääletamissedelite kehtetuks tunnistamine mandaatide jaotust valimistel. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
2. Käesolevas kohtuasjas on vaidlus selle üle, kuidas tõlgendada ja kohaldada

§ 57

lõike 8 punkti 1, mille kohaselt tunnistatakse kehtetuks hääletamissedel, millel ei ole jaoskonnakomisjoni pitsati kaht jäljendit. 15. Vabariigi Valimiskomisjon leidis vaidlustatud otsustes, et

§ 57

lõike 8 punkti 1 eesmärk on tagada, et hääletamisel ei arvestataks hääletamissedeleid, mille päritolu on teadmata ja/või mis on hääletamiskasti lastud seadusevastaselt. Kui see eesmärk on täidetud, võib kehtivaks lugeda ka hääletamissedeli, millel puudub

§ 36

lõikes 3 (esimene pitsatijäljend, mille jaoskonnakomisjon paneb kokkumurtud hääletamissedeli siseküljele pärast selle kättesaamist),

§ 38

lõikes 7 (teine pitsatijäljend, mille jaoskonnakomisjon paneb kokkumurtud hääletamissedeli välisküljele enne, kui valija laseb selle hääletamiskasti),

§ 57

lõikes 5 (teine pitsatijäljend, mille jaoskonnakomisjon paneb kodus hääletanute hääletamissedelite välisküljele) või sama paragrahvi lõikes 6 (teine pitsatijäljend, mille jaoskonnakomisjon paneb väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletanute hääletamissedelite välisküljele) nõutud pitsatijäljend. 16. Kaebuse esitaja leiab, et

§ 57

lõike 8 punkt 1 sätestab imperatiivselt, et hääletamissedel, millel ei ole jaoskonnakomisjoni pitsati kaht jäljendit, tuleb tunnistada kehtetuks. Euroopa Parlamendi valimise seadus ei võimalda valimiskomisjonidel hinnata hääletamissedelitel esinevate vormivigade tekkepõhjusi ega teha asjaolusid hinnates seaduses sätestatud normiga otseses vastuolus olevaid otsuseid. 17. Kolleegiumi hinnangul on

§ 57lõike 8 punkt 1 sõnastuselt selge ja ühemõtteline.

Selline norm aitab kõige paremini tagada õigusselgust, õiguslike tagajärgede ennustatavust, õiguskindlust. Lisaks on

§ 57

lõike 8 punktil 1 kaalukas eesmärk välistada valimistulemuse mõjutamine teadmata päritolu hääletamissedelitega või sedelitega, mis ei ole hääletamistulemuse kindlakstegemisel arvesse võetavate hääletamissedelite hulka sattunud selleks ettenähtud ajal. Valimiskomisjonid peavad sellisest normist lähtuma ja seda kohaldama. Valimiskomisjonid ei või anda sellele normile tekstiga vastuolus olevat tõlgendust ja selle tulemusena jätta normi kohaldamata. Vastupidiselt tegutsedes seaksid valimiskomisjonid end sisuliselt seadusandja asemele. 18. Vaidlustatud otsused tuleb seega PSJKS § 46 lõike 1 punktist 1 juhindudes tühistada ning kohustada Vabariigi Valimiskomisjoni tegema uued otsused, milles lähtutakse

§ 57

lõike 8 punkti 1 tõlgendusest, mis on esitatud käesoleva otsuse eelmises punktis.

1. Kaebuse esitaja leiab, et Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse nr 14 tühistamine ja Palupera valla valimisjaoskonnas nr 2 väljastatud hääletamissedelite kehtetuks tunnistamine toob vältimatult kaasa vajaduse korraldada selles valimisjaoskonnas kordushääletamine.
2. Kolleegium märgib, et hääletamissedelite kehtetuks tunnistamine ei too vahetult kaasa kohustust korraldada kordushääletamine.

§ 71

lõike 1 kohaselt tuleb kordushääletamise korraldamiseks esmalt tunnistada hääletamistulemus kehtetuks. PSJKS § 46 lõige 2 annabki Riigikohtule volituse tunnistada hääletamistulemuse valimisjaoskonnas kehtetuks, kui õigusrikkumine mõjutas või võis mõjutada hääletamistulemust oluliselt.

1. Kolleegiumi hinnangul ei ole käesolevas asjas alust tunnistada hääletamistulemus Palupera valla valimisjaoskonnas nr 2 kehtetuks, kuna õigusrikkumine ei mõjutanud ega võinud mõjutada hääletamistulemust oluliselt. Hääletamistulemust võib oluliselt mõjutada see, kui õigusrikkumise puudumisel oleks hääletamistulemus olnud või võinud olla oluliselt teistsugune. Käesolevas asjas ei ole aga võimalik seda väita. Asja materjalidest nähtub, et pitsatijäljendi puudumine ei ole mõjutanud valija hääletamisotsust. Kaebaja ei ole seda seisukohta ka vaidlustanud. Nende hääletamissedelitega ei ole üritatud valimistulemust ebaseaduslikult moonutada. Neil asjaoludel oleks hääletamistulemus võinud samasuguseks kujuneda ka siis, kui rikkumist ei oleks toimunud ehk sedelitele oleks nõuetekohaselt pandud kaks pitsatijäljendit. Kuna Euroopa Parlamendi valimised toimuvad ühes üleriigilises valimisringkonnas, siis ei avalda peaaegu kõigi Palupera valla valimisjaoskonnas nr 2 antud hääletamissedelite kehtetuks tunnistamine olulist mõju hääletamistulemusele. Kogu riigis (valimisringkonnas) kehtetuks tunnistatud sedeleid on kehtivate sedelitega võrreldes üldist hääletamistulemust oluliselt mittemõjutav kogus. Vabariigi Valimiskomisjoni selgitustest nähtub, et hääletamissedelite kehtetuks tunnistamine õigusrikkumise tõttu ei põhjusta hääletamistulemuses muutust, mis tingiks mandaatide ümberjaotamise.
2. Eespool toodut arvestades kolleegium rahuldab Eesti Keskerakonna kaebuse, tühistab Vabariigi Valimiskomisjoni
3. juuni
4. aasta otsused nr 14, 15 ja 18 ning kohustab Vabariigi Valimiskomisjoni tegema uued otsused, millega lugeda kehtetuks Palupera valla valimisjaoskonnas nr 2 antud 137 hääletamissedelit, Tallinna linna valimisjaoskonnas nr 79 antud 48 hääletamissedelit ja Urvaste valla valimisjaoskonnas nr 1 antud 16 hääletamissedelit, millel puuduvad kaks jaoskonnakomisjoni pitsati jäljendit. Märt Rask, Peeter Jerofejev, Harri Salmann