Obsah (5)

§ 46§ 48§ 50§ 63§ 40

RIIGIKOHUS PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUM MÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Asja läbivaatamine RESOLUTSIOON 3-4-1-19-09 7. juuli 2009 Eesistuja Märt Rask ning li

§ 46

lõikes 2 antud volitus hääletamistulemusi kehtetuks tunnistada, tõlgendab kolleegium esitatud kaebust selliselt, et sellega taotletakse ka hääletamistulemuste kehtetuks tunnistamist Palupera valla valimisjaoskonnas nr

1. Esitatud kaebuse niisugune tõlgendus tagab kõige paremini kaebaja õiguste tõhusa kaitse.
2. Eesti Keskerakond esitas
3. juunil 2009 Riigikohtule taotluse tühistada Vabariigi Valimiskomisjoni
4. juuni
5. aasta otsus, millega loeti kehtivaks Palupera valla valimisjaoskonnas nr 2 väljastatud ühe pitsatijäljendiga hääletamissedelid. Selle taotluse põhjendustes väitis kaebaja muu hulgas, et vaidlustatud otsus rikub tema õigusi seetõttu, et kui Palupera valla valimisjaoskonnas nr 2 väljastatud ühe pitsatijäljendiga hääletamissedelid jäävad kehtima, siis ei ole vajalik korraldada selles jaoskonnas kordushääletamist, mille tulemus võib mõjutada valimistulemust. Riigikohus oli kohustatud seda väidet kaebaja õiguste tagamiseks analüüsima ja sedastas selle kohta
6. juuni
7. aasta otsuses nr 3-4-1-15-09, et kuigi kaebuse esitaja taotlus tuleb rahuldada ning Vabariigi Valimiskomisjoni tuleb kohustada tegema uue otsuse Palupera valla valimisjaoskonnas nr 2 kehtivaks tunnistatud ühe pitsatijäljendiga hääletamissedelite kehtetuks tunnistamiseks, ei tähenda see, et ka hääletamistulemus kõnealuses valimisjaoskonnas tuleks tunnistada kehtetuks (punktid 19-21).
8. Kolleegium ei nõustu kaebuse esitaja seisukohaga, et kuna ta ei olnud kohtuasjas nr 3-4-1-15-09 hääletamistulemuste kehtetuks tunnistamist taotlenud, siis ei olnud Riigikohtul võimalik selle kohta omaalgatuslikult otsust teha. Esiteks annab

§ 46

lõige 2 Riigikohtule volituse tunnistada hääletamistulemus valimisjaoskonnas kehtetuks, kui õigusrikkumine mõjutas või võis mõjutada hääletamistulemust oluliselt. Selle volituse kasutamiseks ei pea menetlusosaline olema esitanud sõnaselget taotlust ja Riigikohus võib ka omal algatusel tunnistada hääletamistulemuse kehtetuks, kui ta leiab, et asja lahendamisel tuvastatud õigusrikkumine mõjutas või võis seda oluliselt mõjutada. Sellise volituse puudumine ohustaks esinduskogude valimistega seotud vaidluste kiiret lahendamist. Riigikohus peab hääletamissedelite kehtetust puudutava otsuse puhul hindama ka tuvastatud õigusrikkumise mõju ja võtma seisukoha küsimuses, kuidas see mõjutas või võis mõjutada hääletamistulemust. Teiseks lähtus kolleegium hääletamistulemuste kehtetuks tunnistamise kohta otsust tehes eespool punktis 7 sätestatud vajadusest tagada kaebuses esitaja õiguste tõhusaim ja kiireim kaitse. Kohtuasjas nr 3-4-1-15-09 esitatud kaebusest nähtus selgelt, et kaebuse esitaja arvates rikub tema õigusi eelkõige see, kui hääletamissedelite kehtivaks lugemise tõttu ei korraldata kordushääletamist. Kui kohus ei oleks selles küsimuses seisukohta võtnud, oleks pärast otsuse tegemist jäänud püsima ebaselge olukord kaebaja õiguste väidetava rikkumise küsimuses. Kolleegium lisab, et kaebuse esitaja viide tsiviilkohtumenetluse seadustikule ei ole tema seisukohtade toetuseks asjakohane. Nimetatud seadustik on põhiseaduslikkuse järelevalve menetluses sõnaselgelt kohaldatav vaid tähtaegade arvutamisele (

§ 48

lg 1), esindusele (

§ 48

lg 2), tõenditele (

§ 50

) ja kohtu poolt erialaasjatundjate menetlusse kaasamise kulude katmisele (

§ 63). 10.

Taotluse tunnistada hääletamistulemus Palupera valla valimisjaoskonnas nr 2 kehtetuks, kuna selles jaoskonnas väljastatud ühe pitsatijäljendiga hääletamissedelid tunnistati kehtetuks, on Riigikohus seega juba sisuliselt lahendanud ja otsus selles küsimuses on jõustunud. Kolleegiumil ei ole võimalik seda otsust muuta. Käesolev taotlus tuleb seetõttu jätta

§ 40lõike 1 punktist 1 juhindudes läbi vaatamata.

1. Kuna Vabariigi Valimiskomisjoni
2. juuni
3. aasta toimingu, millega Vabariigi Valimiskomisjon kinnitas Euroopa Parlamendi hääletamistulemused, õigusvastaseks tunnistamine ning Vabariigi Valimiskomisjoni
4. juuni
5. aasta otsuste nr 20, 21 ja 22 tühistamine saaks kõne alla tulla pärast hääletamistulemuse kehtetuks tunnistamist, siis ei ole kolleegiumil nende taotluste kohta võimalik seisukohta võtta ja kaebus tuleb ka selles osas jätta läbi vaatamata. Märt Rask, Peeter Jerofejev, Harri Salmann