Obsah (6)

§ 385§ 131§ 136§ 127§ 383§ 390

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-1-1-62-09 Määruse tegemise koht ja kuupäev Tartu, 24. juuli 2009 Kohtukoosseis Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Jüri Ilvest ja Eerik Kergan

§ 385

p-le 16 ei saa määruskaebust esitada kohtumenetluse poole taotluse lahendamise määruse peale.

1. Maakohtu määruse peale esitas siiski määruskaebuse T. L. kaitsja vandeadvokaat Mati Senkel, taotledes määruse tühistamist. Kaitsja hinnangul teavitas süüdistatav kohut ilmumata jäämise põhjusest ja enda haigestumisest. Sisuliselt oli vahistamise aluseks Tervishoiuameti kiri. Arstide tegevus väidetavalt põhjendamatute tõendite väljastamisel ei saa olla aluseks isikult vabaduse võtmisel. Vahistamismääruse täitmisega võib kaasneda T. L. õiguste raske ja pöördumatu rikkumine.
2. Tallinna Ringkonnakohtu
3. aprilli
4. a määrusega jäeti T. L. kaitsja määruskaebus läbi vaatamata. Ringkonnakohus asus seisukohale, et kõnealusel juhul esitas maakohtule taotluse tõkendi muutmiseks prokurör. Olukorras, kus süüdistatav on antud kohtu alla, ei ole teatud küsimustes sisulise seisukoha võtmine kriminaalasja kohtulikust menetlusest eraldiseisvalt võimalik. Seetõttu ei ole ka kohtumenetluses kohtumenetluse poole taotluse lahendamise määrus vaidlustatav määruskaebe korras. Nendel põhjustel tuleb määruskaebus vastavalt

§ 385p-le 16 jätta läbi vaatamata.

Ka ei selgitanud kaitsja, millisel menetlusseadusest tuleneval alusel ta maakohtu määrust vaidlustas. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 7. Tallinna Ringkonnakohtu määruse peale esitas määruskaebuse T. L. kaitsja vandeadvokaat M. Senkel, taotledes maa- ja ringkonnakohtu määruste tühistamist ning süüdistatava vahi alt vabastamist. Määruskaebuse esitaja põhiseisukohad on järgmised. 7.1 Kohtupraktikas on kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumisena käsitatud näiteks olukorda, kus isiku asukoht ei ole teada ja ta on kuulutatud tagaotsitavaks, isik on esitanud valeandmeid oma asukoha kohta või lahkunud välismaale. T. L. ei ole aga süüliselt kohtumenetlusest kõrvale hoidunud. Tõendite väljastamisel võisid arstid küll kehtiva korra vastu eksida, kuid sellise tegevuse tagajärjel võeti T. L-lt vabadus. Kaitsjale teadaolevalt on süüdistatavale tõendeid väljastanud arstid Tervishoiuameti otsuse vaidlustanud. T. L. vahistamisel rikuti Põhiseaduse § 20 p-s 3 sätestatut, sest süüdistatav on kogu aeg viibinud enda elukohas ega ole pakku läinud. 7.2 Maakohus rikkus Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (Konventsioon) artikkel 5 lõiget 3, mille kohaselt toimetatakse isik, kellelt on võetud vabadus, mõistliku aja jooksul kohtuniku juurde ärakuulamiseks. Ka

§ 131

lg-st 4 järeldub, et vahistatu tuleb hiljemalt ülejärgmisel päeval pärast tabamist viia eeluurimiskohtuniku juurde küsitlemiseks. T. L. on vahi all viibinud ligi kuu, kuid teda ei ole käesoleva ajani ära kuulatud. Ühtlasi ei taganud maakohus vahistamismääruse tegemisel süüdistatavale kaitseõigust. 7.3 Arvestades, et vahistamine kujutab endast tõsist põhiõiguste piirangut, käsitasid kohtud vahistamismäärust ebaõigesti lõplikuna, mille peale ei saa vastavalt

§ 385p-le 16 kaevata.

Lugedes kohtute seisukoha õigeks, puuduks üldse võimalus kohtumenetluse raames koostatud vahistamismäärusi vaidlustada, sest need tehakse reeglina ühe kohtumenetluse poole prokuröri - taotlusel. Määrustes väljendatud hinnang ei ole kooskõlas ka Konventsiooni artikli 5, PS § 20,

§ 136

ega

15. peatüki sätetega. Viidatud normid kinnitavad, et vahistamismäärus ei kuulu

§ 385p 16 toimealasse.

Tähelepanuta on jäetud seegi, et tõkendi muutmisel kohaldatakse

§ 127

lg-s 2 sätestatut, kuivõrd tõkendi kohaldamise aluseks olevad asjaolud võivad muutuda. Lisaks saanuks maakohus alternatiivina vahistamisele kaaluda kriminaalmenetlust tagavate sunnivahendite kohaldamist (nt rahatrahv, sundtoomine). 8. Määruskaebusele esitatud vastuses palub ringkonnaprokurör Maria Sutt jätta kaebuse rahuldamata, märkides kokkuvõtlikult, et reeglina peab vahistamismäärus olema määruskaebe korras vaidlustatav. Samas sätestab

§ 385

p 16 üheselt, et kohtumenetluses poole taotluse lahendamiseks tehtud määrus määruskaebe korras vaidlustatav ei ole. Seadus ei tee sellest sättest erandit ka vahistamismääruse vaidlustamise osas. Seetõttu jättis ringkonnakohus põhjendatult T. L. kaitsja määruskaebuse läbi vaatamata. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

1. Käesolevas kriminaalasjas on kaitsja vaidlustanud ringkonnakohtu määruse, millega jäeti vahistamismääruse peale esitatud määruskaebus läbi vaatamata. Seega tuleb Riigikohtu kriminaalkolleegiumil anda hinnang, kas maakohtu poolt tehtud vahistamismäärus oli määruskaebemenetluses vaidlustatav ja kas sellest tulenevalt toimis ringkonnakohus kaebust läbi vaatamata jättes kriminaalmenetluse seadustiku nõuete kohaselt. Väited, milles kaitsja analüüsib T. L. vahistamise põhjendatuse sisulisi aspekte, jätab kolleegium aga tähelepanuta, sest need küsimused ei saa määruskaebuse läbivaatamata jätmise tõttu olla Riigikohtus toimuva kaebemenetluse esemeks.
2. T. L. suhtes kohaldati käesoleva kriminaalasja raames tõkendit vahistamine Tallinna Linnakohtu
3. aprilli
4. a määrusega, mis asendati Tallinna Ringkonnakohtu
5. oktoobri
6. a määruse alusel tõkendiga kautsjon.
7. märtsi
8. a määrusega tühistas Harju Maakohus tõkendi kautsjon, kuulutas T. L. tagaotsitavaks ja otsustas süüdistatava tabamisel vahistada. Maakohus märkis muuhulgas, et määrus ei ole tulenevalt

§ 385

p-st 16 vaidlustatav, kuna sellega lahendati ühe kohtumenetluse poole, s.o prokuröri taotlus süüdistatava vahistamiseks. Ringkonnakohus pidas sellist järeldust põhjendatuks, leides, et

§ 385p 16 alusel tuleb määruskaebus jätta läbi vaatamata.

Kriminaalkolleegium maa- ja ringkonnakohtu määrustes toodud seisukohtadega ei nõustu ja leiab, et

§-s 136 sätestatust tulenevalt oli maakohtus tehtud vahistamismäärus

1. peatükis ettenähtud korras määruskaebemenetluses vaidlustatav.
2. Tulenevalt

§ 383

lg-st 1 võib määruskaebusega vaidlustada nii kohtueelses kui ka kohtumenetluses koostatud kohtumääruse, kui selle vaidlustamine ei ole välistatud

§ 385kohaselt.

Kriminaalmenetluse seadustiku §-s 385 on seadusandja sätestanud loetelu määrustest, mida ei saa määruskaebuse lahendamise menetluses vaidlustada. Selles loetelus sisaldub ka keeld vaidlustada kohtumäärust, mis on tehtud kohtumenetluses kohtumenetluse poole taotluse lahendamiseks (

§ 385p 16).

Kõnealused piirangud teenivad eelkõige menetlusökonoomia ja kriminaalmenetluse kiirema läbiviimise eesmärki, mistõttu on seadusandja võimaldanud

§-s 385 loetletud menetluslikke otsustusi vaidlustada eeskätt kohtuotsuse peale esitatavas apellatsioonis või kassatsioonis (

§ 383lg 2).

12. Kolleegiumi hinnangul ei saa aga vahistamismäärust paigutada

§ 385p 16 toimealasse.

Selline järeldus tuleneb esmalt

§ 385

punktist 6, milles tehakse muuhulgas erand vahistamise ja vahistamise tähtaja pikendamise määruste peale kaebuse esitamise võimalikkuse osas. Arvestades vahistamise kui kriminaalmenetluse tagamise vahendi äärmuslikku iseloomu ja selle vahendi kohaldamisega kaasneva põhiõiguse riive intensiivsust tuleb sellist regulatsiooni lugeda igati põhjendatuks. Kooskõlas

§ 385

p-s 6 sätestatuga nähakse ka

§-s 136 ette, et prokuratuur, vahistatu või tema kaitsja võivad esitada määruskaebuse vahistamise või vahistamisest keeldumise, samuti vahistamise tähtaja pikendamise või sellest keeldumise peale

1. peatükis sätestatud korras.
2. Analoogilised normid sisaldusid ka kuni
3. juulini 2004 kehtinud KrMK (mille alusel maakohus T. L. kriminaalasja sisuliselt arutab) §-s
4. Vastavalt KrMK §-le 771 võis isik, kelle suhtes tõkendit kohaldati, tema kaitsja ja seaduslik esindaja, esitada erikaebuse vahi alla võtmise, vahi all pidamise tähtaja pikendamise või sellest keeldumise peale. Ka apellatsiooni ja kassatsiooni kriminaalkohtumenetluse seadustiku § 68 lg 1 p-s 1 nähti ette erikaebuse esitamise õiguslik lubatavus kohtu ja kohtuniku määruste peale tõkendina vahi alla võtmise ja kautsjoni kohaldamise küsimustes.
5. Tsiteeritud sätetest järeldub üheselt, et määruskaebuse esitamine maakohtu vahistamismääruse peale oli kõnealuses asjas lubatav, mille tõttu tuli ringkonnakohtul sisuliselt analüüsida kaebaja väiteid ja vahistamise põhjendatust. Kolleegium nõustub kaitsjaga selleski, et kohtute poolt

§ 385

p-le 16 omistatud tõlgenduse kohaselt puuduks menetlusosalistel üldse võimalus kohtumenetluses tehtavat vahistamismäärust vaidlustada, kuivõrd kohus lahendab vahistamise küsimust eeskätt just kohtumenetluse poole taotluse alusel. 15. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes

§ 390

lg-st 1 ning § 361 p-st 6 tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium ringkonnakohtu määruse, millega jäeti T. L. kaitsja määruskaebus läbi vaatamata ja saadab asja samale ringkonnakohtule uueks arutamiseks. Määruskaebuse rahuldab kolleegium osaliselt. Hannes Kiris, Jüri Ilvest, Eerik Kergandberg