← Eesti

3-1-1-59-09

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-1-59-09 Määruse tegemise koht ja kuupäev Tartu,

  1. juulil
  2. a Kohtukoosseis Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Jüri Ilvest ja Eerik Kergandberg Kohtuasi Kriminaalasi A. P. süüdistuses KarS § 25 lg 2 ja § 199 lg 2 p 4 ning § 274 lg 1 järgi Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu
  3. veebruari
  4. a määrus kriminaalasjas nr 1-08-9606 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik A. P. kaitsja vandeadvokaat Veljo Viiloli määruskaebus Asja läbivaatamise kuupäev
  5. juuli 2009 RESOLUTSIOON
  6. Lõpetada määruskaebemenetlus seoses süüdistatava poolt määruskaebusest loobumisega.
  7. Mõista riigituludest OÜ Veljo Viiloli advokaadibüroo kasuks välja kaitsjatasu summas 1062 (üks tuhat kuuskümmend kaks) krooni. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  8. Harju Maakohtu
  9. detsembri
  10. a otsusega tunnistati A. P. süüdi KarS § 25 lg 2 - § 199 lg 2 p-de 4 ja 9 järgi ning karistati vangistusega üheks aastaks. Samuti tunnistati ta süüdi KarS § 121 järgi ja karistati vangistusega kolmeks kuuks. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti A. P.-le liitkaristuseks vangistus üheks aastaks ja kolmeks kuuks, mida KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati kümne kuu pikkuse vangistuseni. Sellest karistusest arvestati maha kolm päeva kahtlustatavana kinnipidamise aega. Karistusele liideti Harju Maakohtu
  11. septembri
  12. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa - neli kuud vangistust ja lõplikuks karistuseks mõisteti A. P.-le üks aasta üks kuu ja kakskümmend seitse päeva vangistust.
  13. A. P. vaidlustas apellatsioonis maakohtu otsuse karistuse karmuse motiivil. Ta märkis, et soovib alustada uut elu n.ö puhtalt lehelt. Vastuseks maakohtu etteheitele, et tal on senised rahalised karistused tasumata, märkis apellant, et neid ei saagi aegumise tõttu enam temalt sisse nõuda. A. P. märkis veel, et ta püüab vabaneda narkosõltuvusest. Tema hinnangul tuleks jätta sundraha ja advokaaditasu riigi kanda ja seda taaskord seoses sooviga alustada uut elu puhta lehena.
  14. Tallinna Ringkonnakohtu
  15. veebruari
  16. a määrusega jäeti apellatsioon KrMS § 326 lg 2 alusel ilmse põhjendamatuse tõttu läbi vaatamata.
  17. Tallinna Ringkonnakohtu eelnimetatud määruse ja selle tõlke ärakirja sai A. P. kätte
  18. veebruaril
  19. a.
  20. A. P. teavitas
  21. veebruaril
  22. a ringkonnakohut soovist kasutada kaitsja abi põhjendusega, et ta tahab vaidlustada Tallinna Ringkonnakohtu
  23. veebruari
  24. a määrust Riigikohtus.
  25. Tallinna Ringkonnakohus saatis
  26. veebruaril
  27. a A. P. taotluse edasi vandeadvokaat Veljo Viilolile, kes osales eelnevalt kriminaalmenetluses A. P. määratud kaitsjana. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
  28. A. P. kaitsja vandeadvokaat V. Viilol esitas
  29. märtsil
  30. a Tallinna Ringkonnakohtu
  31. veebruari
  32. a määruse peale määruskaebuse. Kaitsja taotles määruse tühistamist ja kriminaalasja läbivaatamist ringkonnakohtus. Kaitsja märkis, et ta sai ringkonnakohtu poolt
  33. veebruaril saadetud teate kätte
  34. veebruaril
  35. a ning et Tallinna Ringkonnakohtu
  36. veebruari
  37. a määruse ärakirja sai ta allkirja vastu kätte alles
  38. märtsil
  39. a
  40. A. P. esitas
  41. märtsil 2009 taotluse määruskaebusest loobumiseks. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  42. Tulenevalt KrMS § 317 lg 1 kolmandas lauses sätestatust saadab kohus kohtulahendi koopia kohtumenetluse poolele, kes ei võtnud osa selle kuulutamisest. KrMS § 343 lg-s 3 sätestatu mõtte kohaselt kehtib eelnimetatud kohustus ka ringkonnakohtu lahendite suhtes. Arvestades seda, et kohtumenetluse pooleks on ka kaitsja (KrMS § 17 lg 1), pidi Tallinna Ringkonnakohus saatma
  43. veebruari
  44. a määruse koopia ka A. P. määratud kaitsjale vandeadvokaat V.Viilolile, sest tulenevalt KrMS § 45 lg-st 5 on määratud kaitsja kohustatud kriminaalmenetluses osalema kuni kriminaalasja kassatsiooni korras läbivaatamise lõpuni.
  45. A. P. kaitsja vandeadvokaat V.Viilol sai Tallinna Ringkonnakohtu
  46. veebruari
  47. a määruse koopia kätte
  48. märtsil
  49. a ja KrMS § 387 lg 1 alusel oli ta sellest kuupäevast alates 10 päeva jooksul õigustatud seda määruskaebe korras vaidlustama. Seega tuleb A. P. kaitsja vandeadvokaat V.Viiloli poolt
  50. märtsil
  51. a esitatud määruskaebus lugeda tähtaegselt esitatuks.
  52. Arvestades seda, et A. P. loobus
  53. märtsil 2009 esitatud määruskaebusest ning et Riigikohtu arvates puuduvad KrMS § 358 lg-s 5 nimetatud asjaolud, tuleb kooskõlas KrMS § 358 lg-s 4 ning § 390 lg-s 1sätestatuga määruskaebemenetlus lõpetada.
  54. Kaitsja esitas koos määruskaebusega taotluse kaitsjatasu väljamõistmiseks riigi õigusabi eest summas 1062 (üks tuhat kuuskümmend kaks) krooni. Tulenevalt JM
  57. a määruse nr 2 "Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord" § 2 lg-st 1 ja § 8 lg-st 1 tuleb taotlus rahuldada. Hannes Kiris, Jüri Ilvest, Eerik Kergandberg

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.